2-15-116950/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-116950 Tsiviilasi SL hagi OL vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 20.11.2015 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1755 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OL apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): SL (isikukood XXXXXXXXX, elukoht Pärnu linn), seaduslik esindaja AL Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): OL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Pärnu linn) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 20.11.2015 otsus tühistada ja saata tsiviilasi Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2(3)

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 08.08.2015 esitas SL (hageja) maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OL (kostja) vastu 200 euro igakuise elatise nõudes. Maakohus lõpetas 04.09.2015 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja palus välja mõista kostjalt elatise 195 eurot kuus alates 08.08.2015.

3. Kostja on hageja vanemana sünniakti kantud. Kostja ei osale hageja ülalpidamises.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole saanud töökohta ja sellega seoses kostjal puudub sissetulek.

Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused

5. Pärnu Maakohus 20.11.2015 otsusega rahuldas hagi, mõistis välja kostjalt hageja kasuks elatise perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates 08.08.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni 19.08.2021, otsustas elatise maksmise korra ning jättis menetluskulud kostja kanda.

6. Ei ole vaidlust, et kostja tütre ülalpidamiseks elatist ei maksa.

7. Majandusliku seisundi teatises on kostja märkinud, et on töövõimetuspensionär, kuid tõendeid enda töövõimetuse ja selle iseloomu kohta (kui suures ulatuses ja kui kaua tervislik seisund takistab tööl käia jms) ei esita ega ei kirjelda, mida on teinud selleks, et tervist taastada ja tööd leida. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas ja kui kaua töövõimetus mõjutab kostja sissetulekuid ja kas on põhjendatud määrata elatis alla miinimummäära. Samuti ei esita kostja tõendeid sissetulekute puudumise kohta (konto väljavõte) ja ei märgi, palju suudaks maksta laste võrdse kohtlemise korral (kostjal on veel täisealiseks saanud õppiv poeg KL). Esitatud andmete järgi võib kostja igal hetkel asuda tööle ja hakata ülalpidamiskohustust täitma, mistõttu ei ole lapse huvidega kooskõlas tõendamata vastuväidete alusel elatise määra tähtajatu vähendamine.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada.

9. Kostjal puuduvad nii juriidiline kõrgharidus ja kogemus kui ka rahalised vahendid õigusabiks. Kostja eeldas, et maakohus kontrollib töövõimetust ja selgitab kostjale olukorda. Kostja avaldas, et kostja on töövõimetuspensionär ja kostjal puudub töökoht. Kui maakohus oleks tutvunud sotsiaalkindlustusregistri andmetega põhjalikumalt, oleks ilmnenud asjaolu, et kostja põeb närvisüsteemi haigust sclerosis multiplex ja prognoos paranemisele puudub. Kostja ainus sissetulek on riiklik töövõimetuspension 237,03 eurot kuus. Kostjal tuleb iga kuu tasuda kohtutäiturile 60 eurot. Kostja jättis maakohtule tõendid esitamata teadmatusest. Kostjale alles jääv rahasumma ei võimalda tasuda elatist hagejale ja KL-le. Viimase 1,5 kuuga on kostja tervis tunduvalt halvenenud, närvisüsteemi haigus on ägenenud. Kostja on osaliselt halvatud, mis muudab igapäevased kehalised funktsioonid raskendatuks.

10. Maakohus ei ole arvestanud, et lahutuse käigus jättis kostja hageja esindajale AL-le nende ühises korteris oleva sisustuse koos tehnikaga.

3(3)

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on tsiviilasja menetlemisel viinud eelmenetluse läbi viisil, mis ei taganud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamist. See, et tsiviilasja menetletakse lihtmenetluses, ei tähenda, et vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud võiks jätta olulises määras välja selgitamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

13. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui jättis kostjale selgitamata, et kostjal tuleb oma vastuväiteid oma varalise seisundi kohta täpsustada ja esitada vastavad tõendid. Ringkonnakohus on seisukohal, et seetõttu ei saanud kostja oma varalise seisundi kohta täpsustavaid seletusi ja tõendeid varem esitada (TsMS § 652 lg 3 p 2).

14. PKS § 102 lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 2 neljanda lause kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohtule oli teada, et kostja on töövõimetu, kuid vaatamata sellele ei selgitanud kohus välja töövõime kaotuse määra ja ulatust ja selle mõju kostja varalisele seisundile. Maakohus on jätnud toodud sätetes nimetatud asjaolud tuvastamata ja nende sätete kohaldamise küsimuse otsuses põhjendamata. Maakohus on eksinud kostja eeldatava töövõime tuvastamisel ja teinud selles osas oletuslikke järeldusi kostja võime kohta kohe tööle asuda ja hakata täitma ülalpidamiskohustust.

15. Ringkonnakohtul ei ole mõistlikult võimalik hagi ise lahendada, kuna elatise väljamõistmiseks olulised asjaolud on valdavas osas maakohtu poolt välja selgitamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata PKS § 102 kohaldamist, anda pooltele võimalus esitada PKS §-s 102 nimetatud asjaolude tõendamiseks tõendeid, tõendeid hinnata ja otsustada nendes sätetes nimetatud asjaolude tuvastamise üle.

16. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Margo Klaar

Ele Liiv

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/