2-14-62535/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. veebruaril 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-14-62535

Kohtuasi

OÜ

XXXX

vastu

võlgnevuse

756,00

euro,

sissenõudmiskulu 40,00 euro ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

866.92 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ XXXX(registrikood XXXX; asukoht XXXX),

lepinguline esindaja XXXX

Kostja: XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX),

lepinguline esindaja Marina Smirnova

Kohtuistungi toimumise aeg

11. jaanuar 2016

Resolutsioon

1. Jätta OÜ XXXXhagi XXXX OÜ vastu võlgnevuse

756,00 euro, sissenõudmiskulu 40,00 euro ja viivise

väljamõistmiseks rahuldamata

2. Jätta läbi vaatamata 09.09.2015 hagiavalduse täienduses

esitatud alternatiivne nõue

Menetluskulude

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud OÜ XXXXkanda

2. Välja

mõista

OÜ-lt

XXXXXXXX

OÜ

kasuks

menetluskulud summas 955,14 eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. XXXXOÜ (edaspidi hageja) palus esitatud hagis XXXX OÜ-lt (edaspidi kostja) tema

kasuks välja mõista põhivõlg 756,00 eurot, viivis 9,31 eurot, viivis alates 16.12.2014.a. kuni

põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised

ja teises järjekorras põhivõlgnevus ja sissenõudmiskulud 40,00 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt pöördusid kostja esindajad (töötajad) 2014.a suvel XXXXui hageja

esindaja poole palvega koostada vastus XXXXpretensioonile ning kaebus XXXX kohta VF

prokuratuurile. XXXXtegutses hageja nimelt osutades hageja esindajana kostjale juriidilist abi.

Pooltevahelisi suhteid reguleeris suuline käsundusleping. Kirjaliku lepingu allkirjastamiseni

pooled ei jõudnud. XXXXtäitis endale võetud kohustusi korrektselt ning nõuetekohaselt, täies

vastavuses poolte kokkuleppega. Mingeid pretensioone, märkusi ega vastuväiteid ülalnimetatud

teenuste osutamise kohta kostja ei esitanud. 16.10.2014 esitas hageja kostjale arved nr 654 ja nr

655, mõlemad summas 378.00 eurot. Arved edastati kostjale e-posti teel 17.10.2014 aadressitele

XXXX, XXXX.

3. Kostja ei vaidlustanud esitatud arveid ega palunud neid tühistada. Arvetes märgitud

maksetähtaeg - 3 päeva arve esitamisest, möödus 20.10.2014, kuid kostja ei ole osutatud teenuste

eest tasunud. Hageja palub kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel välja

mõista arvete tasumisega viivitamise eest viivise, mis moodustab 0,022% tasumata summalt iga

viivitatud päeva eest. Ajavahemiku 21.10.2014 - 03.12.2014 eest on viivis 9,31 eurot (378,00 x 2

x 0,022% x 56 päeva). VÕS § 1131 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot

4. Hagiavalduse täpsustuses märgib hageja, et XXXXpoole pöördusid kostja töötajad XXXX ja

XXXX. Käsunduslepingu tingimused olid poolte vahel kokku lepitud suuliselt. Kui

käsundusleping on sõlmitud, tasu osas kokkulepet aga ei ole, tuleb eeldada, et professionaalist

käsunditäitja täidab käsundi vaid tasu eest. Arvetes nimetatud tunnitasu ei ületa keskmist

juriidilise teenuse tunnitasu, see on põhjendatud ja mõistlik. Ajavahemiku 04.12.2014-

26.08.2015 eest, on kostjale arvestatud viivis 46,57 eurot (378,00 x 2 x 0,022% x 280 päeva).

Sissenõutavaks muutunud viivis kokku: 55,88 eurot. 09.09.2015 hagiavalduse täienduses esitas

hageja taotluse, milles palus kohtul analüüsida ka nõuete loovutamise võimalust XXXX poolt

hagejale alternatiivse nõudena. Hageja võttis 17.11.2015 avalduses alternatiivselt esitatud nõude

tagasi.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on hageja nõue alusetu ja täiesti põhjendamatu.

Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et XXXX koostas kostja huvides 2014.a maikuus XXXX kohta

kriminaalasja algatamise avalduse, mille kostja saatis 28.05.2014.a Sankt-Peterburi linna

Keskrajooni Prokuratuurile ning 2014.a suvel vastuse projekti XXXXpretensioonile. Kostja ei

ole nõus aga hageja väitega, et eelnimetatud dokumentide koostamisel tegutses XXXXhageja

esindajana ja nimetatud töö oli tehtud hageja ja kostja vahelise kokkulepe alusel. Kostja väitel

täitis XXXXeelnimetatud teenuste teostamisel AS-i XXXX juhtkonna korraldust. XXXXtöötas

AS-is XXXX juristina töölepingu nr XXXXalusel perioodil 02.07.2012 kuni 17.10.2014.

Töölepingu punktis 2.4. on märgitud, et tööülesandeid töötajale annab ja kontrollib nende

täitmist otseselt juht XXXX. Töölepingu punkti 3.2. kohaselt oli tööaja kestuseks 5 tundi päevas

2 korda nädalas, s.o. 10 tundi nädalas.

6. Kostja on AS-ile XXXX 100% kuuluv tütarfirma. Arvestades, et kostjal ei olnud oma juristi ning

seda, et AS-i XXXX jurist XXXXei olnud töölepingus ettenähtud ulatuses tööga koormatud, siis

andis AS-i XXXX juht XXXXvajadusel juristile XXXXkorraldusi teha töid tööandja tütarfirma

huvides. Seega koostas XXXXhagiavalduses märgitud dokumentid, mille koostamise eest hageja

nüüd nõuab kostjalt tasu, tegelikult AS-i XXXX korralduste täitmiseks. Antud tööülesannete

täitmise eest tasus tööandja XXXXtöötasu töölepingu nr XXXXalusel. Kuna AS-l XXXX oli

jurist, kes töötas töölepingu alusel, siis puudus kostjal, kes on AS-i XXXX tütarfirma, vajadus

pöörduda hageja juristi poole õigusabi saamiseks. Arvestades eeltoodut on hageja väide, et

hageja ja kostja vahel olid mingid võlasuhted, mille tõttu kostjal on kohustus tasuda hagejale

XXXXosutatud teenuste eest, täiesti põhjendamatu.

7. Kostja ei teadnud, et XXXXoleks hageja esindaja, selle kohta ei esitanud hageja ega

XXXXkunagi suulisi ega kirjalikke tõendeid. Kostja on seisukohal, et lepingu võivad kahe

juriidilise isiku vahel sõlmida ainult seaduslikud või lepingulised esindajad, seega kui kostja

töötajad pöördusidki XXXXpoole palvega koostada mingi dokument, siis eelnimetatud palvet ei

saa lugeda kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud käsunduslepinguks. Kostja on seisukohal, et hagi

esitamine on seotud AS-is XXXX XXXXtöölepingu ülesütlemisega 17.10.2014, millega

XXXXei nõustunud, pöördudes 17.10.2014 töövaidluskomisjoni poole avaldusega AS-i XXXX

vastu töölepingu ülesütlemise (koondamiseteatise) tühisuse tuvastamise nõudes. Samal päeval -

17.10.2014, saatis hageja kostjale e-posti teel arved nr 654 ja 655.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust selles, et XXXXkoostas kostja huvides 2014.a maikuus XXXX kohta

kriminaalasja algatamise avalduse, mille kostja saatis 28.05.2014.a VF Sankt-Peterburi linna

Keskrajooni Prokuratuurile ning 2014.a suvel vastuse projekti XXXXpretensioonile.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas eelnimetatud dokumentide koostamisel andis XXXXkostjale

õigusabi hageja esindajana ja kas nimetatud tööd olid tehtud hageja ja kostja vahel sõlmitud

käsunduslepingu alusel.

10. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või

enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad

midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt VÕS § 9 lõikele 1 sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11

lõikest 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

11. Hageja väitel sõlmiti käsundusleping hageja ja kostja vahel 2014.a suvel, kui kostja töötajad

XXXX

ja

XXXX

pöördusid

XXXXkui

hageja

esindaja

poole

palvega

koostada

XXXXpretensioonile vastus ning kaebus XXXX kohta VF prokuratuurile.

12. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses esile toodud väiteid 2014.a suvel kostjaga

käsunduslepingu sõlmimise ja arvetel nr 654 ja nr 655, 16.oktoobrist 2014 märgitud tööde

käsunduslepingu alusel teostamise kohta tõendanud tuginedes alljärgnevatele põhjendustele ja

tõenditele.

13. Hageja arvest nr 654 16.10.2014 nähtub, et hageja esitas kostjale arve XXXXkohtuvälise

menetluse, dokumentide juriidilise analüüsi, VF prokuratuuri kaebuse projekti ettevalmistamise

ja kaebuse prokuratuurile edastamise eest ning arvest nr 655 16.10.2014, et hageja esitas kostjale

arve XXXXkohtuvälise menetluse dokumentide juriidilise analüüsi, vastuse pretensioonile

ettevalmistamise ja redigeerimise eest. Arvetelt ei nähtu nende esitamise õiguslik alus. Et kostja

ei aktsepteerinud hageja nõuet arvete nr 654 ja 655 osas, on tõendatud 07.11.2014.a kostja

seadusliku esindaja XXXXsaadetud vastuväitega XXXXe-postile, milles ta märkis, et neid

arveid ta ei aktsepteeri, kuna kostja ei ole kunagi tellinud hagejalt õigusabi teenuseid.

14. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et kostja ainuosanikuks on AS XXXX.

Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud kostjal oma juristi ning kuna AS-i XXXX jurist XXXXei

olnud koormatud tööga töölepingus ettenähtud ulatuses, siis vajadusel andis AS-i XXXX juht

XXXX juristile XXXXkorraldusi täita tööülesandeid tööandja tütarfirma huvides. Ajaolu, et

XXXXtöötas alates 02.07.2012.a kuni 17.10.2014.a AS-is XXXX juristina töölepingu alusel, on

tõendatud 02.07.2012.a sõlmitud töölepinguga nr 120702/1. Töölepingu punktis 2.4. on

märgitud, et tööülesandeid töötajale annab ja kontrollib nende täitmist otseselt juht XXXX.

Töölepingu punkti 3.2. kohaselt oli tööaja kestuseks 5 tundi päevas ja 2 korda nädalas, s.o. 10

tundi nädalas ja lepingu punktis 3.1. leppisid pooled kokku, et XXXXesitab tööandja nõudmisel

üks kord kuus tööandjale aruande kuu jooksul teostatud tööde kohta. Suurema töömahu või

ületundide korral toimub lisakokkuleppe alusel poolte läbirääkimine.

15. Tunnistaja XXXX, kes töötas kostja juures logistikuna 2013-2014.a, ütlustega on tõendatud, et

kostja juures töötamise ajal ei puutunud ta kokku hagejaga, et ta ei tea AS-i XXXX ja hageja

vahelistest õigusabi lepingutest, et ta ei ole kunagi pöördunud hageja poole õigusabi saamiseks

ega esindanud kostjat lepingute sõlmimisel. Tunnistaja ütluste kohaselt osutas kostjale õigusabi

teenuseid XXXX, kes töötas AS-is XXXX juristina, sest kostjal ei olnud juristi. Kostja kliendi,

XXXXtekkinud probleemide tõttu pöördus tunnistaja XXXXkui AS-i XXXX juristi poole

XXXXi korraldusel. XXXXkoostas XXXX kaebuse, vaatamata sellele, et paluti koostada

pretensioon. Kaebuse allkirjastas XXXX, et XXXXsaaks saata selle Venemaa kohtusse või

prokuratuuri. Hiljem selgus, et XXXXei saatnutki seda Venemaale ja siis saatis tunnistaja ise

selle ära. XXXXsai materjalid kostja kontorist ja tunnistaja suhtles pretensiooni teemal XXXXga

e-maili teel.

16. Tunnistaja XXXXi, kes on kostja arendusdirektor, ütlustega on tõendatud, et tal ei ole kunagi

olnud kokkupuudet hagejaga, et ta tunneb XXXXt kui AS-i XXXX juristi või konsultanti.

XXXXei ole olnud kostja töötaja, kuid vajadusel osutas ta kostjale õigusabi. Tunnistaja pöördus

XXXXsoovitusel 2014.a suvel XXXXpoole pretensiooni koostamiseks kostja kliendile XXXX.

Tunnistaja sai XXXXlt vastuse, mis oli tema arvates ebakorrektne, mistõttu ta koostas sisulise

vastuse ise. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole kostja ja AS-i XXXX vahel mingit vahet, neil on

sama juhatuse liige ja töötatakse samas kabinetis. Kõik töötajad täidavad oma kohustusi ja

lahendavad probleeme koos. XXXXoli juriidiliselt AS-i XXXX jurist, kuid faktiliselt oli ta ka

kostja töötaja. Tunnistaja ütlustega on tõendatud veel, et ta ei ole kuulnud õigusabi lepingust

kostja ja hageja vahel, ta ei teadnud, et XXXXoli hageja jurist ja õigusabi lepingute sõlmimiseks

tunnistajal volitusi ei olnud, sest lepinguid sõlmib juhatuse liige.

17. Tunnistaja XXXXi, AS-i XXXX tegevdirektori asetäitja ja kostja ekspediitorite osakonna

juhataja, ütlustega on tõendatud, et AS-i XXXX ja kostja töö on omavahel tihedalt seotud ja

kuna XXXXtöötas AS-is XXXX, siis pöörduti tema poole õigusabi saamiseks seoses klientidega

XXXXja XXXX. Tunnistaja andis korraldused pöörduda XXXXpoole XXXXja XXXX, kuid

neile ei ole antud volitusi sõlmida lepinguid ja samade kaasuste lahendamiseks ei ole kostja ka

hagejaga õigusabi lepinguid sõlminud. AS-il XXXX on olnud koostöö hagejaga 2010 aastast,

kuid õigusabi on osutanud hageja jurist XXXX, mitte XXXX. Tunnistaja ütluste kohaselt esitas

hageja küll kostjale arved, kuid kostja neid ei maksnud, kuna XXXXtäitis talle antud töö

ülesandeid ja sai selle eest igakuiselt palka AS-ist XXXX.

18. Asjaolu, et XXXXkoostas VF Sankt-Peterburi linna Keskrajooni Prokuratuurile avalduse

kriminaalmenetluse algatamise kohta ja vastuse XXXXpretensioonile kostja huvides tööandja

AS-i XXXX juhi XXXXi korralduse täitmiseks, tõendab ka XXXXkui AS-i XXXX

juriskonsuldi nimel 24.09.2014.a saadetud e-kiri XXXXja XXXXile, milles XXXXmärgib, et

AS-i XXXX juristkonsult täitis ka teiste firmade ülemuste ülesandeid/korraldusi, mis olid

tihedalt seotud XXXX AS-i juhtimisega (XXXXOÜ, XXXX OÜ). Seega kinnitab XXXXantud

kirjas ise vastupidiselt hagiavalduses väidetule, et ta osutas kostjale vaidluse all olevaid õigusabi

teenuseid tööandja AS-i XXXX huvides.

19. XXXX 20.05.14.a e-kirjast XXXXnähtub, et XXXXpöördus XXXXpoole XXXXkorraldusel.

Kuna hageja äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt ei ole ühegi hageja juhatuse liikme

eesnimeks Pavel, siis saab järeldada, et tegemist oli XXXX. E-posti teel suhtlemist XXXXga

XXXXkorraldusel kinnitas tunnistajana ka XXXX. XXXXi 30.07.14.a ja 03.09.14.a e-kirjadest

XXXXei saa järeldada, et see oleks saadetud XXXXkui hageja esindajale. Kirjas märgitu on

kooskõlas tunnistaja XXXXütlustega, mille kohaselt ta pöördus XXXXpoole kostja huvides

XXXXkorraldusel.

20. Omniva 13.08.2014 saatelehega 13.08.2014 XXXX ja VF Sankt-Peterburi linna Keskrajooni

Prokuratuuri 26.08.2014 vastusega on tõendatud, et antud dokumentidel on märgitud kostja,

mitte hageja rekvisiidid, mistõttu ei saa nendest järeldada, et hageja oleks kostjat antud

asjaajamistel esindanud.

21. 26.06.2014 XXXXe-posti teel tööandjale esitatud aruandest 2014.a juunikuus tehtud töö kohta

nähtub, et XXXXkulutas 28.06.2014.a 1,5 tundi kaebuse projekti prokuratuurile koostamiseks.

Seega on ka antud aruandega tõendatud, et XXXXnäitas tööandjale VF prokuratuurile koostatud

kaebust kui AS-ile XXXX tehtud töölepingu järgset tööd.

22. AS-i XXXX volikirjadega hageja juristile XXXXle, on tõendatud, et AS XXXX kasutas hageja

õigusabiteenuseid 2012.a ja 2013.aastatel, kusjuures õigusabi osutajaks oli XXXX, mitte XXXX.

Seega ei tõenda antud volikirjad hageja hagiavalduses esile toodud väidet, et XXXX on osutanud

kostjale õigusabi seoses XXXXja XXXX kohtuvälise menetlusega.

23. Seega on eelnimetatud kirjalike tõendite ja tunnistajate XXXX, XXXXi ja XXXXi ütlustega

tõendatud, et kostja töötajad ei ole pöördunud hageja poole õigusabi saamiseks seoses

klientidega XXXXja XXXX tõusetunud probleemide lahendamisega ega hageja või tema

esindajaga kostja nimel mingeid lepinguid sh hagiavalduses väidetud käsunduslepingut

sõlminud, samuti, et XXXXkoostas kostja jaoks õigusalaseid teadmisi vajavaid dokumente

seetõttu, et ta töötas AS-is XXXX ja täitis AS-i XXXX juhtkonna korraldust ning et tema

igakuine töölepingu alusel saadav töötasu hõlmas ka kostjale teostatud vaidlusaluseid töid.

24. VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust ja VÕS § 76, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. Kohus on seisukohal, et ilma õigusliku aluseta s.o poolte vahel

sõlmitud käsunduslepinguta koostatud hageja arved ei too kostjale kaasa nende tasumise

kohustust, mistõttu tuleb hagi põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu jätta põhinõude osas

rahuldamata. Kuna hagejal puudub põhinõue kostja vastu, siis on hagi põhjendamatu ka

kõrvalnõuete osas ning tuleb samuti jätta rahuldamata.

25. 09.09.2015 hagiavalduse täienduses esitas hageja taotluse, milles palus kohtul analüüsida ka

nõuete loovutamise võimalust XXXX poolt hagejale alternatiivse nõudena. Kohus jättis avalduse

02.11.2015 kohtumäärusega käiguta avalduse ebaselguse tõttu ja andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ja võttis 17.11.2015 avalduses alternatiivselt

esitatud nõude tagasi, mistõttu jätab kohus selle TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud

lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamiskulud. TsMS § 144 p 1 ja 2

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, dokumentaalse

tõendi ja asitõendi saamise kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 143 p 1

kohaselt

on

asja

läbivaatamise

kulud

tunnistaja-,

eksperdi-

ja

tõlgikulud

ning

kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega

tekkinud kulud ning p 2 kohaselt dokumentaalsete tõendite saamise kulud.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle,

võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

käesoleva

paragrahvi

lõike

alusel

kehtestatud

piirmäärast.

Kui

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust.

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

29. Kostja esitas kohtule 12.01.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema

menetluskulud kokku 955,14 eurot ja palus need hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Menetluskulud koosnevad õigusabi kuludest, kokku 886.66 eurot (ajakulu kokku 11 tundi 5

minutit), s.h.: 29.01.2015 hagiavalduse analüüs (25 minutit); 10.02.2015 hagiavaldusele kostja

vastuse koostamine (2,5 tundi); 26.08.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistung (50

minutit); 23.09.2015 hageja 09.09.2015 hagiavalduse täienduste, tõendite ja taotluse analüüs ja

telefonikõne kliendile (1 tundi); 24.09.2015 kostja seisukoha ja taotluse koostamine (1 tund 20

minutit); 08.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine (40 minutit) ja 11.01.2016 kohtuistung (4

tundi 20 minutit). Õigusabi kohta on esitatud arve nr 24, 10.02.2015, arve nr 134, 25.09.2015,

arve nr 4, 11.01.2016, XXXXAS arve nr 15029, 10.02.2015. Dokumentide tõlke kulud on 68.48

eurot. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses

tsiviilasja nr 2-14-62535 kohtumenetlusega ning ükski nimetatud summadest ei sisalda

käibemaksu, kuna kostja on käibemaksukohuslane.

30. Hageja vaidles vastu kostja menetluskulude taotlusele ning palus see jätta osaliselt rahuldamata,

kuna kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse alusel ei ole võimalik

hinnata/kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust piisava täpsusega ning 10.02.2015

hagiavaldusele kostja vastuse koostamise (ajakulu 2,5 tundi) ning 24.09.2015 kostja seisukoha ja

taotluse koostamise (1 tund 20 minutit) kulud on ilmselgelt ülepaisutatud.

31. Kohus on seisukohal, et kostja kulud esindaja õigusabile kokku 11 tunni ja 5 minuti ulatuses,

sealhulgas 10.02.2015 hagiavaldusele kostja vastuse koostamise ajakulu 2,5 tundi ning

24.09.2015 kostja seisukoha ja taotluse koostamise ajakulu 1 tund 20 minutit, on antud asja

keerukust ninga kohtule saadetud vastuste mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Kohus on

seisukohal, et ka õigusabi maksumus on esitatud tasumiseks mõistlikus suuruses. Hageja

vastuväited, et kostja esindaja menetluskulud on ülepaisutatud ega ole kontrollitavad, on

ebaobjektiivne hinnang vastaspoole esindaja tehtud tööle ja selleks kulunud ajale, kuna hageja

lepinguline esindaja on sama tsiviilasjaga seoses kulutanud õigusabi osutamisele aega rohkem

kui kostja esindaja ning ka õigusabi hind on kõrgem. Arvestades, et kaasuse keerukus on hageja

ja kostja jaoks ühesugune, siis ei ole hageja vastuväited selle kohta, et kostja esindaja

menetluskulud on ülepaisutatud, põhjendatud. Järelikult kuulub menetluskulude nõue

rahuldamisele kokku summas 955,14 eurot.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/