3-15-2367/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2367

Haldusasi

O.L.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.08.2015 otsuse nr

15.3-3/504-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks O.L.i 08.04.2015 esitatud taotlust uuesti läbi

vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – O.L., volitatud esindaja Danil Lipatov

Vastustaja – Politsei-ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kaspar Lepper

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.L.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. märtsil 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.L. esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 08.04.2015 tähtajalise elamisloa taotluse

töötamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 181 lg 2 p 2 alusel D&A Quality Solutions OÜ

juhtorgani liikmena (tl 68-72).

2. PPA keeldus 27.08.2015 otsusega nr 15.3-3/504-1 O.L.ile tähtajalise elamisloa andmisest

VMS § 123 punktide 2 ja 3 alusel (tl 5-7).

3-15-2367

2(9)

2.1. Otsuse kohaselt on töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk, et isik, kelle

Eestisse tööle asumine on avalikes huvides, saaks reaalselt Eestis töötada ja elada. O.L. soovib

tähtajalist elamisluba, et töötada juhatuse liikmena OÜ-s D&A Quality Solutions (registrikood

12398798; Äriregistris registreeritud 03.01.2013; tegevusala muu kinnisvarahaldus või

haldusega seotud tegevused). O.L. on nimetatud äriühingu juhatuse liige alates 11.06.2014.

PPA tuvastas, et Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole äriühing alates juulist 2014

käibedeklaratsioone

esitanud,

samuti

puuduvad

äriühingul

palgatöötajad

Eestis,

maksuvõlgnevusi äriühingul ei ole. Äriregistrile esitatud 2014. majandusaasta aruande kohaselt

oli äriühingul 2014. aastal müügitulu 500 eurot. O.L.i poolt taotlusele lisatud OÜ D&A Quality

Solutions pangakonto väljavõtete andmetel on O.L. perioodil 01.09.2014 - 16.07.2015 teinud

kaks sularaha sissemakset ning äriühingule on arve alusel tasutud ühel korral

konsultatsiooniteenuste

eest.

Seisuga

august

2015

ei

ole

äriühing

jätkuvalt

käibemaksukohustuslane.

2.2. O.L. ei vasta töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele (VMS § 123 p 2).

Väidetavad müügimahud või investeeringud 2015. aastal summas 50 000 eurot on

paljasõnalised ja dokumentaalselt tõendamata. Arvestades äriühingu senist majandustegevust

ja esitatud dokumente, on PPA-l alust arvata, et OÜ-s D&A Quality Solutions ei ole tagatud

piisavad rahavood O.L.ile VMS § 178 lg-s 1 sätestatud töötasu maksmiseks (1177 eurot kuus).

Palgakriteeriumi täitmine ei ole esitatud dokumentide ja PPA tuvastatud andmete põhjal usutav.

O.L.i vastupidised väited on paljasõnalised ja tõendamata.

2.3. O.L.i tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud (VMS § 123 p 3). O.L. on 20.07.2015

esitatud selgitustes märkinud, et äriühingul on kolm reaalset eelkokkulepet, mille alusel teenust

osutada ja selle teenuse eest ka äriühingu nimel arveid esitada. Samas ei nähtu äriühingu

pangakontode väljavõtetelt, et äriühingu poolt sõlmitud eelkokkulepped oleks äriühingule

arvestatavat tulu toonud. Äriühingule on tasutud vaid ühel korral konsultatsiooniteenuste eest

126 eurot. O.L.i väidetud 50 000 euro suurune müügimaht 2015. aastal on paljasõnaline ja

tõendamata. Esitatud dokumentide ja selgituste alusel ei ole tõendatud äriühingu selline

aktiivne majandustegevus Eestis, mis nõuaks O.L.i püsivat Eestis viibimist ning mille alusel

oleks põhjendatud O.L.ile elamisloa andmine. Kuna O.L.il on abikaasa ja kaks alaealist last,

kellest üks on vaid üheaastane, ning ükski O.L.i pereliikmetest ei ole esitanud taotlust Eestisse

elama asumiseks, on alust arvata, et O.L. ei soovi käesoleval hetkel püsivalt Eestis viibides

Eestis äritegevusega tegeleda. O.L.il on võimalik Eestis äriühingu juhtimisega tegeleda ka

juhul, kui ta taotleb selleks viisa (VMS § 105 lg 3). Elamisloa taotlus tuleks esitada siis, kui

äriühingu tegevus on Eestis käivitunud ning majandustulemused ja palgatöötajad juba olemas.

2.4. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ei riiva oluliselt O.L.i põhiõigusi.

Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riigis

viibimise üle. Põhiseadus ei anna välismaalasele põhiõigust elada Eestis ja jääda siia elama.

Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega ei võeta O.L.ilt võimalust taotleda tähtajalist

elamisluba Eestis teisel alusel või teise tööandja juurde, samuti täita oma juhtorgani liikme

kohustusi Eestis viisa alusel kuni kuus kuud aasta jooksul. O.L.il ei ole subjektiivset õigust

saada elamisluba Eestis.

3. 18.09.2015 saabus Tallinna Halduskohtule O.L.i kaebus PPA 27.08.2015 otsuse nr 15.3-

3/504-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks O.L.i 08.04.2015 esitatud taotlust uuesti läbi

vaatama.

Kaebaja volitatud esindaja teatas 07.10.2015 kohtule, et kaebaja abikaasa sai vaidlustatud

otsuse kätte 09.09.2015 Ukraina aadressil, kuhu see saadeti tähitud kirjaga, mistõttu peab ta

kaebust tähtaegseks.

3-15-2367

3(9)

4. PPA esitas 09.11.2015 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ning

kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PPA esitas kohtule ka tõendi, mis kinnitab

vaidlustatud otsuse kättesamist 09.09.2015 ning seega kaebuse tähtaegsust (tl 111).

5. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 05.01.2016 ja 15.01.2016 ning vastustaja

13.01.2016.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et puudub õiguslik alus temale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks.

Kaebaja on täitnud VMS nõuded elamisloa saamiseks VMS § 118 p 4 alusel. Vastustajale esitatud

dokumendid ja teave on piisavad elamisloa saamise õiguse tõendamiseks.

6.1. PPA-le esitatud D&A Quality Solutions OÜ 2014. a majandusaasta aruanne tõendab

ettevõtte majandustegevuse olemasolu. Samuti on äriühing sõlminud erinevad lepingud, mille

alusel on esitatud ka arved. Äriühingul on olemas büroo Eestis aadressil Kivila 34-148, Tallinn

ning ettevõte on sõlminud raamatupidamisteenuse osutamise lepingu. D&A Quality Solutions

OÜ ei ole käbemaksukohustuslane, kuna käibemaksuseaduse kohaselt ei maksustata

käibemaksuga kinnisasjadega seonduvaid tehinguid, kui see on ettevõtte põhitegevus. Kaebaja

ei saanud Eestis töötasu ning ei maksnud sotsiaalmaksu sel põhjusel, et tal ei ole elamisluba

ning seetõttu ei saa kaebaja Eestis töötada. Kaebajale elamisloa andmisel saab võimalikuks

äriühingu küllaldane ja tõhus tegevus Eestis. Vastustajal oleks võimalus kaebaja elamisloa

pikendamise arutamisel edaspidi hinnata D&A Quality Solutions OÜ finantstulemusi ning

ebaoluliste tulemuste korral jätta kaebaja elamisloa pikendamise taotlus rahuldamata.

6.2. Viisa võimaldab Eestis viibida üksnes lühiajaliselt. Kaebaja soovib juhtida ettevõtte tööd

Eestis ning äriühingu käibe suurendamiseks on kaebajal vaja viibida pikaajaliselt Eestis. Ka ei

vasta viisa alusel Eestis viibimine kaebaja vajadusele ning ei ole kooskõlas kaebaja

ülalpidamisel olevate laste huvidega. Kui kaebaja lapsed viibivad Eestis viisa alusel, ei kehti

nende suhtes sotsiaalsed garantiid – Eesti ravikindlustus, õppimine üldhariduse omandamise

eesmärgil riigi õppeasutustes.

6.3. Kaebajal kui D&A Quality Solutions OÜ juhatuse liikmel puudub kohustus endale töötasu

maksta. Kuna ettevõte hakkab saama kasumit, eeldab kaebaja pärast elamisloa väljastamist

saada dividende. Kaebaja saab pidevalt viibida Eestis alles pärast elamisloa saamist ning

tuginedes kogemustele erinevates riikides, ei võimalda viisa alusel riigis viibimine äritegevust

kontrollida ja edendada. Ei ole teada, mis saab siis, kui kaebaja on juba äritegevusse raha

investeerinud ning talle mingil põhjusel Eestisse saabumiseks viisat ei anta. Ka ei saa kaebaja

viisa alusel Eestis viibides pidevalt jälgida investeeringuga hõlmatud kinnisvara ohutust, anda

kinnisvara rendile ning teha kinnisvaraga seotud võõrandamistehinguid. Äritegevuse

kontrollimiseks ja tehingute teostamiseks on vajalik kaebaja isiklik kohaolek Eestis. Äriühingu

vara suureneb üksnes ettevõtte koosseisu suurenemisega, mistõttu on personali värbamiseks

samuti vaja kaebaja isiklik juuresolek ja osavõtt ning see oleks tõhusalt võimalik juhul, kui

kaebajal on Eestis elamisluba. Kaebaja kogemus näitab, et, tõenäosus töötajas pettuda ning

valeandmete esitamine on oluliselt väiksem, kui kaebaja isiklikult vestleb potentsiaalsete

töötajatega. Elamisloa saamisel saab kaebaja pidevalt värvata töötajaid ning teostada nende üle

tõhusat järelevalvet, samuti arendada äritegevust kinnisvara ja turismi valdkonnas Eestis.

Sellisel juhul tekib ka vajadus suurendada ettevõtte vara ja palgata rohkem töötajaid.

7. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, kaalutlusvigadeta ning

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.

7.1. Tähtajalise elamisloa andmine on kaalutlusotsus ning tähtajaline elamisluba antakse

välismaalastele eeldusel, et tähtajalise elamisloa andmise tingimused on täidetud ning ei esine

elamisloa andmisest keeldumise aluseid. Tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel

3-15-2367

4(9)

kontrollitakse elamisloa andmise üldiste ja eritingimuste täitmist, keeldumise aluste olemasolu

ning hinnatakse elamisloa taotluse põhjendatust. Vaidlustatud otsuse puhul on haldusakti

õiguspärasuse eeldused täidetud, haldusaktis on toodud selle andmise faktiline ja õiguslik alus

ning haldusakti andmise aluseks olevad kaalutlused ja põhjendused. Seega on haldusakt selge

ja üheselt mõistetav. Otsusest nähtub asjaolude ning tõendite objektiivne kaalumine

haldusorgani poolt, kõik asjas tuvastatud asjaolud ning nende pinnalt tehtud järeldused, mis on

kinnitatud haldusorgani vastavate asjakohaste põhjendustega. Asjaolu, et kaebaja tähtajalise

elamisloa taotlus jäeti rahuldamata ning kaebaja jaoks ei ole PPA hinnangud ja järeldused

aktsepteeritavad, ei muuda neid õigusvastasteks.

7.2. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki

sisenemine, tema riigis viibimine ja riigist väljasaatmine. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku

õigust saada Eesti elamisluba. Tähtajalise elamisloa andmise protsess ei tähenda automaatselt

kindlate eelduste täitmisel elamisloa saamist vaid on igakordne kaalutlusotsus. Kaebaja puhul

ei ole usutav VMS § 178 lg-s 1 sätestatud palgakriteeriumi täitmine. VMS § 1811 ei sätesta

erandeid töötasu maksmisele juhul, kui elamisluba antakse töötamiseks eraõigusliku juriidilise

isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil. Kaebaja puhul ei esine VMS §

181 lg-s 1 nimetatud erandeid, mille korral võib elamisloa anda ilma töötasu suuruse nõuet

täitmata. Kaebaja ei ole haldusmenetluse ajal ka sellele vastu vaielnud, vaid on nentinud, et

äriühing ei saa talle maksta tasu enne kui ta pole saanud elamisluba.

7.3. Vaidlustatud otsuses on ettevõtte äritegevust piisava põhjalikkusega hinnatud. Ettevõtte

majandusaasta aruande kohaselt on ettevõttel varasid vähem kui 3000 euro ulatuses. Kaebaja

poolt kohtumenetluses esitatud dokumentide põhjal puudub alus arvata, et see oleks

märkimisväärselt suurenenud.

7.4. Järeldust, et kaebaja puhul ei suudeta palgakriteeriumit täita, toetab ka äriühingu

pangakonto väljavõte. Kaebaja väited käibemaksu tasumise kohustuse puudumise ja töötasu

maksmise võimatuse kohta elamisloa puudumise tõttu on asjakohatud, kuna need ei kinnita

ettevõtte võimalust kaebajale nõutud määras töötasu maksta. Tulenevalt VMS § 176 lg-st 1 ei

ole töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk välismaalastele Eestis ettevõtlusega

alustamise võimaldamine. Sel eesmärgil elamisloa saamiseks on VMS-s sätestatud teised

alused ja nõuded, mida täitma peab. Elamisluba töötamiseks ei saa anda, kui välismaalane ei

vasta tähtajalise elamisloa andmiseks ettenähtud seadusest tulenevatele tingimustele, mis

tähendab ka seda, et nõuetele mittevastav taotlus ei ole põhjendatud.

7.5. Asjakohatud on kaebaja väited, et viisa alusel Eestis viibimine ei võimalda tal ettevõtlust

arendada. Kaebaja on taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks juhtorgani liikmena, mille

tingimustele ta ei vasta. Vastustaja hinnangul on isikul võimalus ettevõtte finantsnäitajaid

parandada ka siis, kui ta viibib Eestis viisa alusel ning taotleda tähtajalist elamisluba

töötamiseks, kui ta vastab seaduses sätestatud nõuetele. Seega saab kaebaja vajadust Eestis

viibida rahuldada ka viisa alusel.

7.6. Asjakohatud on kaebaja väited, et vaidlustatud otsus rikub kaebaja laste huve. Kaebaja

lapsed ja abikaasa elavad Ukrainas ega ole esitanud taotlust Eestisse elama asumiseks. Asjaolu,

et PPA kaebaja taotlust ei rahulda või et viisa alusel viibimine ei vasta kaebaja vajadustele, ei

tähenda, et vaidlustatud otsus oleks õigusvastane või rikuks kaebaja laste huve. Elamisloa või

viisa taotlemine on kaebaja teadlik valik ja kaebajal on võimalik pereelu elada Ukrainas.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Asjas on vaidlus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise õiguspärasuse üle.

Kaebaja on taotlenud tähtajalist elamisluba VMS § 181 lg 2 p 2 alusel töötamiseks D&A

Quality Solutions OÜ juhtorgani liikmena.

3-15-2367

5(9)

9. VMS § 13 lg 1 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis

elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk tagada, et

välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine

oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse

vajadusele. Välismaalasel puudub piiranguteta põhiõigus Eestis elada ja töötada. Nii Eestis

viibimise (põhiseaduse § 34), Eestis töötamise (PS § 29) kui ka Eestis ettevõtlusega tegelemise

(PS § 31) õigust on välisriikide kodanike puhul lubatud piirata seadusega.

10. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on nii VMS § 3 kui ka põhiseaduse mõistes

välismaalane, kelle nii Eestis viibimise kui ka töötamise piiramine seadusega on lubatav. Ka

puudub vaidlus selles, et kaebaja on alates 11.06.2014 OÜ D&A Quality Solutions juhatuse

liige ning et ta taotles vastustajalt tähtajalist elamisluba töötamiseks VMS § 181 lg 2 p 2 alusel

eelnimetatud äriühingu juhtorgani liikmena. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja vastab

VMS nõuetele, et saada tähtajaline elamisluba töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena.

Täpsemalt on vaidlus selles, kas kaebajale kohaldub VMS § 117 lg 1 p-s 3 sätestatud piisava

legaalse sissetuleku nõue või VMS § 178 lg 1 punktis 3 sätestatud töötasu nõue ning kas OÜ-l

D&A Quality Solutions on Eestis sellises määras majandustegevus, mis põhjendaks kaebajale

tähtajalise elamisloa andmist.

11. Vastustaja on 27.08.2015 otsusega nr 15.3-3/504-1 keeldunud O.L.ile tähtajalise elamisloa

andmisest VMS § 123 punktide 2 ja 3 alusel, mis sätestavad, et tähtajalise elamisloa andmisest

keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele (p 2) ja/või

kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud (p 3).

12. VMS § 112 kohaselt on tähtajaline elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse elama

asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt samas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks

määratud tingimustele. VMS § 118 p 4 kohaselt võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele

töötamiseks. VMS § 176 lg-s 1 on sätestatud, et töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise

eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues

võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Sama sätte lõike 2

kohaselt antakse tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalasele õigus viibida Eestis ja

töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. Seega on

töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiks, et isik, kelle Eestisse tööle asumine on

avalikes huvides, saaks reaalselt Eestis töötada ja elada. Tähtajaline elamisluba töötamiseks ei

ole riigipoolne soodustus või preemia eriliste teenete eest. Samuti ei ole sellise elamisloa

eesmärgiks lihtsustada välismaalasel digitaalset suhtlust Eesti Vabariigis, liikumist Schengeni

ruumis, pangakontode avamist, äritegevuse alustamist või muid eeliseid, mis tulenevad

elamisloa olemasolust (sama leidis Tallinna Halduskohus ka nt 24.03.2014 otsuses haldusasjas

nr 3-13-1869, p 6).

13. VMS § 116 lg 1 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa

andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest

keeldumise. VMS § 117 lg-s 1 on sätestatud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, mis

lõike 2 kohaselt peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks. Täiendavad

tingimused konkreetsel alusel tähtajalise elamisloa andmiseks ning juhud, mil mõne tähtajalise

elamisloa andmise üldtingimuse täitmine ei ole nõutav, on sätestatud VMS-s eraldi (VMS §

117 lg-d 3 ja 4).

14. VMS § 117 lg 1 p 3 kohaselt on üheks tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuseks piisava

legaalse sissetuleku olemasolu, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete

toimetuleku Eestis. VMS § 9 lg 1 järgi on legaalseks sissetulekuks seaduslikult teenitud töötasu,

vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu,

3-15-2367

6(9)

pension, stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate

perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine.

15. Täiendavad tingimused töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa saamiseks on sätestatud

VMS §-des 176-190 ning neid tingimusi omakorda täiendavad tingimused tähtajalise elamisloa

saamiseks töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni

täitmise eesmärgil (VMS § 1811). Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et

kaebaja on D&A Quality Solutions OÜ juhatuse liige alates 11.06.2014, mis nähtub ka

äriregistri andmetest.

16. VMS § 178 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille

suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga

ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et välismaalase töötasu peab

võimaldama tema toimetulekut Eestis.

Riigikohus on 28.05.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-12 (p 11) selgitanud, et VMS

kohustab tööandjat lisaks välismaalasest töötajale tasu maksmisele järgima nõuet tasu suuruse

kohta. Seega kuulub VMS § 178 lg 1 reguleerimisalasse nii tööandja tasu maksmise kohustus

kui ka selle tasu suurus. Tasu suuruse näol on tegemist välismaalase Eestis töötamise ühe

tingimusega, mis lepitakse kokku ja kajastatakse töölepingus. Seega tuleb tööandjal ja

välismaalasel töölepingus kokku leppida tasus, mis vastaks VMS § 178 lg-s 1 sätestatud

nõudele, ning tööandja on töö eest kokkulepitud tingimustel ja ajal kohustatud tasu maksma.

Kuivõrd tegemist on töötamiseks antud elamisluba reguleeriva erinormiga, ei kuulu üldnormina

kohaldamisele VMS § 117 lg 1 p 3. Seega ei vasta isik töötamiseks antava elamisloa nõuetele,

kui tal on küll piisav legaalne sissetulek, kuid see ei ole töötasu (VMS § 178 lg-d 1 ja 4).

17. VMS § 181 lg-s 1 on sätestatud juhud, mil tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda

välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei

vasta ühegi VMS § 181 lg-s 1 nimetatud erandi nõuetele. Samuti ei sätesta VMS § 1811 erandeid

töötasu maksmise nõudest juhul, kui elamisluba antakse töötamiseks eraõigusliku juriidilise

isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil. VMS § 1811 sätestab täiendavad

tingimused tähtajalise elamisloa andmisel töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis-

või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil. Seetõttu tuleb kaebajale töötamiseks elamisloa

andmise eeltingimusena tööandjal tagada talle VMS § 178 lg-s 1 sätestatud töötasu.

Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ D&A Quality Solutions ei ole kaebajale töötasu maksnud.

Samuti ei ole kaebajale makstud juhatuse liikme tasu, mis on samuti tasu tehtud töö (ettevõtte

juhtimise) eest. Kaebaja on kohtumenetluses väitnud, et eeldab pärast elamisloa saamist saada

dividende, kuna siis hakkab ettevõte saama piisavalt kasumit. Kohus märgib, et dividendid ei

ole töötajale makstav tasu tehtud töö eest, vaid ettevõtte omanikule makstav osa ettevõtte

kasumist. Eristada tuleb isikule kindla töö tegemise eest makstavaid tasusid passiivsest tulust,

mida isik saab sõltumata oma aktiivsest panusest. Seega ei saa dividende pidada töötasuks VMS

§ 178 mõttes. Seisukoht, et isik võib saada valdava osa oma sissetulekust dividendidena, ei ole

kooskõlas töötamiseks antava elamisloa eesmärgiga soodustada Eesti majanduse, teaduse,

hariduse või kultuuri arengut vajalike teadmiste ja oskustega just välismaalaste töötamise

kaudu.

18. Kohus nõustub vastustajaga, et tähtajaline elamisluba töötamiseks ei ole mõeldud selleks,

et toetada ettevõtluse alustamist või lihtsustamist, vaid et isik, kes soovib Eestis töötada saaks

seda reaalselt teha riigi poolt kehtestatud tingimustel. Seetõttu tuleb sellel alusel elamisloa

taotlemise korral täita töötasu kriteeriumi nõue ka äriühingu juhtorgani liikmena töötamise

eesmärgil.

3-15-2367

7(9)

19. VMS § 178 lg 2 kohaselt peab välismaalasele makstava tasu suurus vastama tähtajalise

elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele

ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise

elamisloa taotlemisel. Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel avaldatud teabe1 kohaselt oli VMS

§ 178 lg 1 nõuetele vastav palgakriteerium perioodil 17.06.2014 - 16.06.2015 1177 eurot kuus.

20. Kuigi VMS § 178 lg-st 2 tulenevalt peab kriteerium olema täidetud taotluse esitamise ajal,

on vastustaja olukorras, kus äriühingul puuduvad töötajad ning äritegevus on alles alustamise

etapis, põhjendatult hinnanud kaebaja äriühingu võimekust täita VMS § 178 lg-s 1 sätestatud

palgakriteerium.

Vaidlustatud otsuses (tl 5-7) on PPA tuvastanud, et OÜ D&A Quality Solutions tegeleb

kinnisvarahaldusega, äriühingul puuduvad palgatöötajad ning 2014. aasta müügitulu on 500

eurot (nähtub 2014.a majandusaasta aruandest, tl 8-12). Perioodil 01.09.2014 - 16.07.2015 on

kaebaja teinud kaks sularaha sissemakset kokku summas 1050 eurot ning ühel korral on

äriühingule tasutud konsultatsiooniteenuse eest 126 eurot (tl 90p ja 98–98p). Nende andmete

õigsuse osas puudub poolte vahel ka vaidlus. Vastustaja on tuvastatud andmete põhjal asunud

seisukohale, et äriühingul ei ole tagatud piisavad rahavood kaebajale VMS § 178 lg-s 1

sätestatud töötasu maksmiseks.

21. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud PPA seisukohtadega ning leiab, et ka

kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, mis kummutaksid vastustaja seisukoha ning millest

nähtuks, et OÜ D&A Quality Solutions oleks võimeline kaebajale VMS § 178 lg-s 1 sätestatud

töötasu maksma.

Kohtule on esitatud lepingud nõustamis- ja turustamisteenuste osutamiseks (tl 13–18, tõlked tl

38-42), ehitus- ja viimistlusmaterjalide turu-uuringu ning viimistlus- ja ehitusettevõtete otsingu

teenuste osutamiseks (tl 19-20; tõlked tl 43-44) ning turundusteenuste tasustatud osundamiseks

(tl 20p–21p; tõlked tl 44p – 45p). Tegemist on allkirjade ja kuupäevadeta väljatrükkidega, mis

nende lepingute tegelikku sõlmimist ei tõenda. Isegi eeldades, et esitatud on projektid, mis

hiljem on lepinguteks vormistatud, ei tõendaks need iseseisvalt äriühingu püsivat

majandustegevust sellises mahus, et see võimaldaks kaebaja palgakriteeriumit täita.

Arvestades, et kõnealused (juuli 2015) dokumendid on esitatud 18.09.2015 kaebuse lisadena

ning hilisemas menetluses pole kohtule allkirjastatud dokumente lisatud, on põhjust

järelduseks, et nimetatud lepingud on jäänudki projekti staadiumisse. Seega tõendaks

majandustegevust antud juhul eelkõige äriühingu esitatud arved ning rahavood. OÜ D&A

Quality Solutions on juulis 2015 koostanud eelnimetatud lepingute pooltele (klientidele) kokku

4 arvet (tl 22–23p; tõlked tl 46-47 ja 48) kogusummas 16 410 eurot. Tegemist on taas

dokumentide tekstide väljatrükkidega, millel puuduvad täpsemad kuupäevad (märgitud on juuli

2015) ja allkirjad. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et nende arvete alusel oleks

laekumisi toimunud. Hilisema aja (pärast juulit 2015) kohta ei ole kohtule esitatud mingeid

äriühingu

majandustegevusega

seonduvaid

dokumente.

Kuna

kaebajat

esindab

õigusteadmistega esindaja, pidanuks ta oskama tähelepanu pöörata asjaolule, et taoliselt

vormistatud dokumentide väljatrükid ei tõenda lepingute sõlmimist ega arvete väljastamist.

Enne juulit 2015 on OÜ-le D&A Quality Solutions tasutud teenuse eest üksnes ühel korral

summas 126 eurot, mille kohta on esitatud ka 13.04.2015 arve (tl 24, tõlge tl 47p) ja laekumine

nähtub pangakonto väljavõttelt (tl 98–98p).

Seega on põhjendatud vastustaja vaidlustatud otsuses tehtud järeldus, et äriühing ei ole

võimeline seaduses sätestatud palgakriteeriumit täitma. See nõue ei olnud täidetud taotluse

esitamise ajal ega ka vaidlustatud otsuse tegemise hetkel. Esitatud tõenditest ei ilmne, et

1 https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/tahtajaline-elamisluba/tootamiseks/oluline-info-tootamiseks-

elamisloa-taotlejale.dot#loaga

3-15-2367

8(9)

äriühingul oleks püsiv igakuine majandustegevus, mis seda võimaldaks. Toimiv äriühing peaks

lisaks juhatuse liikme töötasule ja tööjõumaksudele suutma tasuda ka jooksvaid (nt büroo-)

kulusid. Kaebaja on viidanud ka koristaja palkamisele, mis samuti eeldab töötasu ja maksude

tasumist. Kaebaja haldusmenetluses esitatud väited käibemahtude kasvu ja investeeringute

kohta on osutunud paljasõnaliseks, nagu vastustaja õigesti leiab.

22. Seega on haldusaktis õiguspäraselt tuvastatud, et kuna kaebaja ei saa tööandjalt töötasu, mis

vastaks VMS § 178 nõuetele, ei vasta kaebaja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise

tingimustele.

23. Vastustaja on elamisloa andmisest keeldudes tuginenud ka VMS § 123 punktile 3, mille

kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui tähtajalise elamisloa andmine ei ole

põhjendatud. Vastustaja on vaidlustatud otsuses kokkuvõtlikult leidnud, et elamisloa andmine

ei ole ka põhjendatud, kuna esitatud andmetest ei nähtu äriühingul majandustegevust sellises

mahus, et kaebaja peaks elamisloa alusel püsivalt Eestis viibima.

24. Eelnevalt on vastustaja 08.07.2015 kirjas nr 08.07.2015 (tl 109–109p) kaebajale teatanud

oma seisukoha jätta elamisloa taotlus rahuldamata tuginedes VMS § 123 p-dele 2 ja 3.

Seejuures on kaebajale VMS §123 p 3 kohaldamisega seoses selgitatud, et VMS § 1811 lg 2

kohaselt

peab

äriühingul

või

välismaa

äriühingu

filiaalil,

mille

juhtimis-

või

järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse, olema

vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus

Eestis. Vastustaja on kõnealuses kirjas märkinud oma kahtlused D&A Quality tegeliku

majandustegevuse suhtes ning andnud taotlejale võimaluse neid asjaolusid selgitada.

25. Kaebajaga võib nõustuda selles, et omaniku pidev juuresolek kohapeal võib põhimõtteliselt

ettevõtte tegevust positiivselt mõjutada (parem järelevalve ja kontroll kinnisvara olukorra ja

töötajate üle) ja luua ka käibe kasvu, mis omakorda võimaldab töötajaid palgata ja

majandustegevust laiendada. Tähtajalise elamisloa andmine töötamiseks äriühingu juhtorgani

liikmele toimub aga siiski eesmärgil muuta võimalikuks tegelik töötamine toimivas ettevõttes,

mitte aga selle käivitamiseks. Äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks tähtajalise elamisloa

andmise eelduseks on taotlusele eelnev tegelik majandustegevus, mitte elamisloa andmine ei

ole selliseks tegevuseks eeltingimuse loomine (vt ka VMS § 1811 lg 2).

Elamisloa väljastamine oleks PPA hinnangul põhjendatud, kui äriühingul on palgatöötajad ja

majandustulemused juba olemas. Kohus nõustub PPA seisukohaga ning leiab, et ka selles osas

on vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud ega korda HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes neid

põhjendusi tervikuna. Taotluse esitamisele eelnevat majandustegevust ei kinnita ka

kohtumenetluses esitatud ja eelnevalt otsuse punktis 21 käsitletud tõendid. Kohus märgib veel,

et kaebaja väide bürooruumide olemasolust ei veena tegeliku ettevõtluse olemasolus. Esitatud

01.03.2015 sõlmitud üürilepingust (tl 88–89) nähtuvalt on üürilepingu objektiks eluruum, mis

antakse üürile elamiseks O.L.ile kui füüsilisele isikule, mitte aga kui bürooruum äriühingule.

Lepingu p 3.4.2. kohaselt on üürnik kohustatud kasutama eluruumi vastavalt sihtotstarbele.

Majandustegevust

tõendavaks

dokumendiks

ei

saa

pidada

ka

01.03.2015

raamatupidamisteenuse osutamise lepingut (tl 25-26), millel samuti puuduvad allkirjad.

26. Tulenevalt Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-61-09 (p 9) on vastustaja seotud kaebaja

taotluses välja toodud elamisloa taotlemise alusega ja seega puudus vastustajal kohustus välja

selgitada asjaolusid muudel alustel elamisloa andmise eelduste täitmise kohta. Küll on aga

vastustajal taotluse menetlemisel selgitamiskohustus, mida ta on ka täitnud, selgitades

võimalust ettevõtlusega tegelemiseks viisa alusel.

Kui kaebaja ei soovi Eestis töötada, on tal võimalus taotleda tähtajalist elamisluba teistel alustel,

näiteks elamisluba ettevõtluseks (VMS § 191 - 1971) või piisava legaalse sissetuleku olemasolu

korral (VMS § 198-200). Seejuures välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba piisava

3-15-2367

9(9)

legaalse sissetuleku alusel, on keelatud Eestis töötada (VMS § 200). Kaebajale on selgitatud ka

võimalust tegelda ettevõtlusega, sh täita ettevõtte juhtimisega seotud ülesandeid Eestis viisa

alusel. VMS § 105 lg 3 kohaselt võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav

välismaalane Eestis viibida Eestis registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu

filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul.

27. Kaebaja väidab, et viisa alusel Eestis viibides ei saa tema lapsed koolikohustust täita ning

neil puuduks Eesti ravikindlustus. Haldusmenetluse ega kohtule esitatud materjalist ei nähtu, et

kaebaja abikaasa ja lapsed kindlasti sooviksid Eestisse tulla. Nad ei ole kohtule teadaolevalt

Eestis elamisloa taotlust esitanud. Kaebaja on vastuseks vastustaja järelepärimisele selgitanud,

et soovib taotleda tähtajalist elamisluba perekonnale kui tema sissetulek Eestis on stabiilne

17.06.2015 e-kiri, tl 119–120).

28. Kaebaja on Ukraina kodanik (see nähtub nii elamisloa taotlusest (tl 68) kui selle lisaks

olevatest dokumentidest, sh passist tl 74). Kohtu hinnangul ei ole elamisloa andmisest

keeldudes kaebaja õigust perekonnaelule ülemääraselt riivatud olukorras, kus tal pole takistusi

perekonnaelu elamiseks oma kodakondsusjärgses riigis, st Ukrainas (vt ka Riigikohtu

17.04.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-03, p 10). Kaebaja pole ka ise väitnud, et tal oleks

takistusi perekonnaeluks Ukrainas. Ettevõtlusega tegelemine Eestis on tema vaba valik ja Eesti

riik ei tee selleks takistusi, kui kaebaja täidab seadusega ettenähtud tingimused, mis

võimaldavad välismaalasel Eestis viibida, sh tegelda ettevõtlusega.

29. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud otsus vastab HMS §-des 54 ja 56

sätestatud haldusakti nõuetele, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. Otsuses nähtub selle andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vastustaja on akti õiguslik alusena näidanud

VMS § 123 p-d 2 ja 3 ning märkinud, et elamisloa andmise välistab VMS § 178 lg 1 nõudele

mittevastavus. Kaebaja on saanud vastavad selgitused majandustegevuse olemasolu kohta

esitada nii haldusmenetluses (tl 108–108p; tõlge tl 118–120) kui ka vastavad väited

kohtumenetluses.

Vastustaja on esitanud taotlusega seonduvalt taotlejale täiendavad küsimused (28.04.2015 e-

kiri, tl 104–104p) ja andnud kaebajale võimaluse tutvuda eelnevalt elamisloa andmisest

keeldumise aluste ja põhiargumentidega ning andnud vastuväidete ja arvamuse esitamise

võimaluse (08.07.2015 kiri nr 15.3-10/3119-1; tl 109–110). Samuti on vastustaja pikendanud

28.04.2015 kirjale vastamise tähtaega, andes taotlejale täiendavalt aega vastamiseks ja tõendite

ning andmete esitamiseks (01.06.2015 e-kiri, tl 105). Seega on kaebajale haldusmenetluses

olnud tagatud ka piisav võimalus olla ära kuulatud ja esitada andmeid ning selgitusi.

30. Seetõttu puudub alus nii esitatud tühistamis- kui ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

31. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude

kandmise kohta. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda

(HKMS § 109 lg 1 ls 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe