3-15-3004/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-15-3004

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-3004 Haldusasi P.J.i kaebus Politseija Piirivalveametile ettekirjutuse tegemiseks, viivise väljamõistmiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus P.J.ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus mõistis 09.01.2015.a otsusega asjas nr 3-13-821 Politseija Piirivalveametilt (PPA) P.J.i kasuks välja kahjuhüvitise mittevaralise kahju tekitamise eest summas 1500 eurot. Kohtuotsus jõustus 08.06.2015.a.

2. P.J. esitas 27.10.2015.a ja 23.11.2015.a PPA-le avalduse kohtuotsuse nr 3-13-8251 täitmiseks.

3. Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 29.10.2015.a PPA-le P.J.i rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 022/2009/786. Arestimisakti kohaselt on PPA kohustatud mitte maksma P.J.ile võlgu olevat summat kuni arestimisaktis oleva nõude rahuldamiseni ning kandma vastav summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (tl 13).

4. Kohtutäitur Priit Petter esitas 29.10.2015.a PPA-le P.J.i rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 017/2006/4046. Arestimisakti kohaselt on PPA kohustatud mitte maksma P.J.ile võlgu olevat summat kuni arestimisaktis oleva nõude rahuldamiseni ning kandma vastav summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (tl 15).

5. PPA teatas 23.11.2015.a vastuses P.J.ile, et PPA on kandnud kohtuotsusega P.J.i kasuks välja mõistetud raha summas 1500 eurot eeltoodud kohtutäiturite ametikontodele ja loeb sellega kohtuotsuse nõuetekohaselt täidetuks.

6. P.J. esitas 01.12.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks viivitamatult kaebajale üle kandma vastustajalt haldusasjas nr 3-13-821 välja mõistetud 1500 eurot, viivise väljamõistmiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

8. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, kuna PPA on sisuliselt keeldunud tema vanglasisesele kontole kandmast Tallinna Halduskohtu 09.01.2015.a otsusega nr 3-13-821 välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitist ning taotleb ettekirjutuse tegemist, et PPA kannaks väljamõistetud summad kaebaja vanglasisesele isikuarvele. Lisaks leiab kaebaja, et kuna PPA tegevuse tõttu on tal jäänud saamata seadusega tagatud hüved nagu sisseostude tegemine vangla poest ja esemete soetamine läbi vanglateenistuse, on ta kannatanud mittevaralist kahju summas 500 eurot.

9. Asja materjalidest nähtuvalt on PPA kaebajale 23.11.2015.a vastuses nr 1.2-2/32787-4 selgitanud, et kaebaja rahaline nõue on arestitud kohtutäiturite poolt ning arestimise aktidega on keelatud võlgu olevat summat välja maksta ning kohustatud PPA-d täitma kohustuse sissenõudjate kasuks kohtutäituritele. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 114 lg 4 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Kuna arestimisaktid on täitmiseks kohustuslikud, kandis PPA Tallinna Halduskohtu 09.01.2015.a otsusega nr 3-13-821 kaebajale väljamõistetud hüvitise peale kohtuotsuse jõustumist kohtutäiturite arveldusarvetele. Eeltoodust lähtuvalt on PPA Tallinna Halduskohtu 09.01.2015.a otsuse täitnud.

10. Vaidlus selle üle, kas PPA on toiminud arestimisaktidest tulenevat kohustust täites õiguspäraselt, ei aita kaebajat antud juhul tema õiguste kaitsel. Riigikohus on 08.01.2009.a otsuse nr 3-3-1-86-08 p-s 19 selgitanud, et kui isik ei ole kasutanud täitemenetluse seadustikus ette nähtud õiguskaitsevahendeid õigusvastase arestimisakti vaidlustamiseks, puudus võlgniku suhtes kohustatud isikul võimalus arestimisakti võimalikust õigusvastasusest sõltumata rahuldada kaebaja nõue. Kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks sätestatakse TMS seitsmendas osas omaette menetluskord ning halduskohtumenetluses puudub võimalus hinnata kohtutäituri aktide õiguspärasust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10.06.2015.a otsuse nr 3-2-1-62-12 p-s 14 märkinud, et sissenõude pööramine mittevaralise kahju hüvitisele TMS § 131 lg 2 alusel on kohtutäituri diskretsiooniotsus, mis allub TMS § 217 alusel esitatava kaebuse alusel kohtulikule kontrollile. Seega tuleb kaebajal antud juhul kaitsta oma õigusi TMS § 217 jj sätestatud korras. Kui arestimisakti pole vaidlustatud või on jäetud kasutamata edasikaebe võimalus, kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes ka ebaõige arestimisakt (vt Riigikohtu 08.01.2009.a otsus nr 3-3-1-86-08, p 19).

11. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et P.J.i kaebus on perspektiivitu ning tuleb HKMS § 121 lg

2 p-de 1 ja 2 alusel kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys