3-15-2651/27 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-2651

Määruse kuupäev

19. veebruar 2016

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla tegevuse peale

Resolutsioon

Tagastada Aleksandr Streltsovi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu

Halduskohtu

kaudu

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 23. oktoobril 2015. a Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla peale.

Kaebuses märgib A. Streltsov, et pöördub kohtusse Viru Vangla õigusvastase, kuritegeliku ja

põhjendamata tegevuse peale. Kaebaja selgitab, et Viru Vangla ei võimaldatud tal liikumisel vangla

sektorist K-1 sektorisse P-2 (kaebaja märgib, et viibis kartseris aastatel 2010-2015) asjade viimiseks

suuri musti kilekotte, vaid talle anti väikesed kilekotid ning suur katkine kilekott. Kaebaja lisab, et

sellise tegevusega on Viru Vangla teda moraalselt alandanud, diskrimineerinud ning alandanud tema

inimväärikust. Kaebaja taotleb 10 000 euro suurust hüvitist. Lisaks märgib A. Streltsov, et soovib

hüvitist selle eest, et talle ei väljastata laost tema isiklikku kotti ja samuti ei anta kotte kambris asjade

hoidmiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus tagastas 9. novembri 2015 määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse osas,

milles kaebaja taotleb Viru Vanglalt hüvitist seoses asjaoluga, et talle ei antud vanglasisesel

liikumisel asjade üleviimiseks suuri musti kilekotte. Ülejäänud kaebuse osas jättis kohus kaebuse

käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. A. Streltsovil tuli

kohtule täpsustada, millisel konkreetsel ajaperioodil tema õigusi Viru Vanglas rikuti ning milles

täpsemalt talle tekkinud kahjulik tagajärg seisneb. Samuti tuli kaebajal teatada, kas hüvitamisnõude

osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning välja tuua ka taotletav hüvitise suurus.

3. A. Streltsov esitas 14. novembril 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 9. novembri 2015

määruse resolutsiooni punkti 1 peale.

4. Tartu Halduskohus jättis 24. novembri 2015 määrusega rahuldamata A. Streltsovi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, jättis määruskaebuse

käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks tähtaja. A. Streltsov riigilõivu ei tasunud ja 5. jaanuari 2016

määrusega tagastas kohus määruskaebuse.

5. Tartu Halduskohus jättis 19. jaanuari 2016 määrusega A. Streltsovi kaebuse teistkordselt käiguta,

kuna kohtule ei olnud jätkuvalt selge kaebuse nõue ning andis uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebajal tuli märkida millistel alustel ta nõude esitab ning kas hüvitamisnõude osas on kohustuslik

kohtueelne menetlus läbitud.

6. 27. jaanuaril 2016 saabus Tartu Halduskohtusse A. Streltsovi puuduste kõrvaldamise avaldus.

A. Streltsov märkis, et taotleb kahju hüvitamist selle eest, et kui ta viidi 20. oktoobril 2015 sektorist

K-1 sektorisse P-2, ei antud talle asjade jaoks suuri musti kotte. A. Streltsov osundas, et vaidega

vangla poole pöördunud, kuid vangla keeldus tema venekeelse vaide läbivaatamisest. Lisaks selgitab

A. Streltsov, et ta ei ole vangla poole pöördunud taotlusega, et talle väljastataks isiklike asjade laost

tema kott, kuna selleks ei olnud tal aega. Kahju hüvitamist taotleb kaebaja ka selle eest, et vangla ei

väljastanud talle kotte isiklike asjade hoidmiseks. Mõistlikuks hüvitiseks peab kaebaja 5000 eurot

inimväärikuse alandamise eest.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

A. Streltsov taotleb käesolevas asjas Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse

alandamise eest seoses sellega, et vangla ei väljastanud talle kotte kambris isiklike asjade hoidmiseks

ega isiklike asjade laost tema isiklikku kotti.

Kohus peab vajalikuks märkida seoses A. Streltsovi 27. jaanuaril 2016 kohtusse saabunud avalduses

esitatud hüvitamisnõudega (seoses kaebaja paigutamisega K-1 sektorist P-2 sektorisse ja mustade

kottide andmata jätmine), et selles osas on kohus juba seisukoha võtnud 9. novembri 2015 määruse

resolutsiooni punktis 1, millega hüvitamisnõude selles osas tagastas.

9. Kohus edastas 17. veebruaril 2016 Viru Vanglale päringu, paludes teavet käesolevas asjas

kohtueelse menetluse läbimise kohta. Viru Vangla teatas 18. veebruaril 2016 kohtule, et 9. novembril

2015 jõudis Viru Vanglasse A. Streltsovi 17 vene keeles esitatud pöördumist, milles oli ka

pöördumine, mis on seotud kottidega isiklike asjade hoidmiseks. Taotlus tagastati 23. novembril 2015

kirjaga menetlusse võtmata. Koos vastusega edastas vangla kohtule Viru Vangla 23. novembri 2016

kirja, millega on keeldutud kaebaja 9. novembril 2015 esitatud 17 venekeelse kahju hüvitamise

taotluse menetlusse võtmisest ning need on tagastatud. Kirjas viidatakse põhiseadusele ja

keeleseadusele ning Justiitsministri 30. novembri 2000 . amäärusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

ning leitakse, et A. Streltsovil on isikuarvel piisavalt vabu vahendeid, mis võimaldab tal tõlkida

taotlused enda kulul.

10. Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on

sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse.

Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2009. a otsusest asjas nr 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise

taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui kahju

hüvitamise tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel,

et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat

liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

11. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Viru Vangla A. Streltsovi kahju hüvitamise taotluse

tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491

lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale.

Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt

allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu

maksmisest, kuigi tal on selleks piisavalt vabu vahendeid, jätab vangla võõrkeelse dokumendi

tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed

dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete

dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491

lg 5).

12. Kohus on veendunud, et A. Streltsovil oli vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisel piisavalt

vahendeid, et tasuda ise tõlketeenuse eest ja Viru Vangla on kaebaja majanduslikku seisundit õigesti

hinnanud. Vabade vahendite olemasolu tõlketeenuse eest tasumiseks nähtub ka toimikus olevast

A. Streltsovi isikukonto väljavõttest (tl 28). Seega toimis vangla 23. novembril 2015 kaebaja kahju

hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi

vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

13. Kuna kaebajal on Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei

ole A. Streltsovi kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm

kohtunik