1-07-5486/140 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 19.02.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-07-5486 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Elle Karm

Gerda-Johanna Pello

(määratud korras)

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid G.I

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

G.I, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 04.11.2006 ja lõpp 04.11.2018.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.02.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega G.I vangistusest tingimisi vabastamata.

Välja mõista G.I-lt menetluskuluna riigituludesse 54 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „G.I , 1-07-5486, menetluskulud“. Kui r

ahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 54 eurot (sh k ks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt äibema süüdimõistetu G.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk prokurörile, saata Viru Vanglale, G.I-le ja tema kaitsjale eskusele. ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste K Asjaolud Viru Vangla esitas 16.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.I vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks. G.I Maakohtu 19.01.2010 otsusega p 5 on süüdi tunnistatud Viru KarS § 114 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 1 KarS § 68 lg 1

2 aasta vangistust. alusel arvas kohus

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning karistuse kandmise alguseks luges kohus 04.11.2006.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit toetab eo toimepanemise tõenäosust

Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegset ühes isiku allutamisega käitumiskontrollile ja lisakohustuste määramisega.

Kohtuistung

G.I taotleb , kuigi ei usu, et kohus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist teda vabastab

. Kinnipeetava sõnul karistatakse teda vanglas ainuüksi tema isiku pärast ja vanglas ollakse tema suhtes negatiivselt meelestatud, teda kiusatakse, kuid ta on kõik määratud distsiplinaarkaristused vaidlustanud. Selgitab, et xxxx oleks võimalik saada eluruum ja tööd saaks kuulutuste alusel, ei pea töötama konkreetses firmas, erialalt on tisler ja varasemalt on tegelenud ehitustöödega. Avaldab, et onude ja õega ei suhtle, kuna nad suhtuvad halvasti tema vanglasolekusse, suhtleb tugiisikuga, kes on usklik ja hea inimene ning keda ta usaldab. Vabanedes soovib õppida eesti keelt. Kinnitab, et alkoholiga ei ole tal kunagi probleeme olnud ega saagi olema, raha on mujale ka panna.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta ja on sellele ennetähtaegset resoluutselt vastu. Prokurör märgib, et tähelepanuta ei saa jätta toimepandud kuriteo raskust

(inimese tapmine, millega kaasnes röövimine) ja kinnipeetava ükskõikset suhtumist teise inimese elusse ning kaaskodanike turvatundesse. n seisukohal, et G.I Prokurör o

suhtes kriminaalhoolduse teostamine elukoha puudmisel on problemaatiline ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Prokurör juhib tähelepanu ka isiku korduvatele ja arvukatele distsiplinaarkaristustele vanglas.

Kaitsja on seisukohal, et vabanemise korral saaks kinnipeetav tugiisiku kaudu elamispinna kohaliku omavalitsuse poolt, samuti oleks tugiisik abiks töö leidmisel, toetaks ja abistaks teda seaduskuuleka eluga toime tulemisel. Kaitsja sõnul on kinnipeetav oma vigadest aru saanud, soovib teha elus muudatusi, mitte tarbida alkoholi ja elada normaalselt. Kaitsja toetab G.I

ennetähtaegset vabastamist.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjali kinnipeetava ning de ja prokuröri seisukohaga, ära kuulanud tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

G.I ine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 17 kehtiv käitum at

distsiplinaarkaristust, kuna isik ei täida vangla kodukorras, vangistusseaduses ning vangla sisekorraeeskirjades sätestatud nõudeid. Vangla iseloomustuses on märgitud, et

G.I n ise korrarikkujaga ning enamuse oma karistusajast on äol on tegemist süstemaatil

kinnipeetav veetnud kartseris. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluli -1-1-91- seks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul tingimus täitmata on see .

Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab süstemaatiliste

õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vanglas viibib isik viiendat korda.

Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuna varasemad kuriteod olid enamasti varavastased, kuid käesolev on isikuvastane. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja kehv majanduslik olukord.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval on küll õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt sotsiaalpinda elamiseks, kuid see ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga.

Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub ka ametlikult töötamise harjumus ja kogemus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav on enne vangistust usliku toimetuleku oskus saanud raha sõpradelt ja tema majand on puudulik. misel materiaalselt toetada, ei ole. Lähedasi, kes saaks isikut vabane

Vähetähtis pole ka toetav lähisuhtevõrgustik asjaolu, et isikul puudub vabanemisel , tema

vanemad on surnud ning muude lähedaste kohta ei ole kinnipeetav teavet esitanud. Tema suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud ning . sõpru tal ei ole

Lisak G.I puudub isikut s on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et tõendav dokument ning PPA 21.10.2015 andmetel esitatud taotlusega uut dokumenti ei vormistatud, kuna G.I loobus maksmisest. Eelnimetatud asjaolu ehk isikut tõendava dokumendi puudumine ei võimalda kinnipeetaval peale vabanemist ametlikult asuda tööle või registreeruda Töötukassas või taotleda sotsiaalpinda ja-toetusi, mis halvendab isiku materiaalselt toimetulekut ning muudab problemaatiliseks kriminaalhoolduse teostamise.

Vangla hinnangul on kinnipeetava käitumist mõjutanud alkoholi liigtarbimine. G.I osales vanglas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid isik ise ei tunnista kahju, mida alkoholi kuritarvitamine põhjustab ega näe selles probleemi.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 50

% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 42%. Oht seisneb selles, et alkoholijoobe seisundis, majandusliku kasu saamise või probleemide lahendamise eesmärgil võib kasutada vägivalda, võib solvata, laimata ja ähvardada ametnikke.

Vangla iseloomustuse kohaselt on G.I sügavalt välja kujunenud kriminaalsed sotsiaalsed oskused ja kuritegelikud hoiakud, mis muu hulgas väljenduvad tööst keeldumises, korraldustele mitteallumises, ametnike solvamises ja Alkoholijoobes vägivalla kasutamises.

võib isik käituda impulsiivselt ja agressiivselt. taval on põhjenda ülikõrge Kinnipee matu lt enesehinnang, liigne enesekindlus edu saavutamise osas ja ta süüdistab oma probleemides teisi või saatust. Isik ei tunneta ennast ühiskonna liikmena ja arvab, et igaüks on ainult iseenda eest väljas. Motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, hoiakutest ja elustiilist, ei ole näha, tema soovid ja eesmärgid on ebamäärased.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et G.I puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus on seisukohal, kuna G.I kannab karistust raskeima isikuvastase et

kuriteo (mõrva) toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine röövimise või omakasu eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Mõrvale õigustust ei ole ning tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. veebruari 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta läbi vaatamata G.I taotlus Viru Maakohtu määrusega talle tekitatud kahju 10 000 eurot väljamõistmiseks.

Riigikohtu 11.04.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta süüdimõistetu G.I määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

K

. ohtumäärus jõustus 11. aprillil 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega

Lea Herne referent