2-14-39108/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

KOHTUOTSUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik Maido Roots

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2016.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere

Tsiviilasja number

2-14-39108

Tsiviilasi AS Starman hagi S P vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad Hageja: AS STARMAN (reg.kood 10069659)

Esindaja: Kadri Timuska volikirja alusel

Kostja: S P (isikukood xxxx; aadress xxxx)

Hagi hind 183,60 eurot

RESOLUTSIOON: Rahuldada AS Starman hagi S P vastu täies ulatuses. Välja mõista kostjalt S Pv’ilt hageja AS-i Starman kasuks põhinõue summas 105,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 59,34 eurot. Välja mõista kostjalt S P’ilt hageja AS-i Starman kasuks viivised perioodi eest alates hagi esitamisest 20.03.2015.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata võlasummalt. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt S P’ilt hageja AS-i Starman kasuks menetluskulud kogusummas 234,78 eurot, so riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabi tasu summas 159,78 eurot. Mõista menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Menetluse käik ja poolte seisukohad:

2 1. 27.02.2015.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrus, millega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.10.2011.a. liitumise ja teenuse osutamise lepingu nr L-631404, mille alusel osutati kostjale Starman Start teenuseid. Sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, üldtingimustega ja hinnakirjaga. Hageja on enda kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutuid summasid tasunud ega vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlgnevusi likvideerinud. Hagi esitamise seisuga oli kostjal tasumata arved 105,08 euro ulatuses. Kostjale on esitatud arve nr NA-31859 komplektiosade eest, mille kostja oli kohustatud tagastama. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 59,34 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele ja sissenõutavaks muutunud viivisele palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,05% päevas tasumata võlasummalt hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, so riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 159,78 eurot, ning viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 2. Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et viivist omaks ei võta ning heitis hagejale ette asjaolu, et hageja on viivitanud üle aasta. Kokkulepet temaga sõlmida pole proovitud. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ning menetlus lõpetada. 3. Hageja märkis enda vastuses, et on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse juba 17.12.2014.a. ega ole viivitanud selle esitamisega kohtusse põhjusel, et saaks kostjalt nõuda suuremast viivise summat, vaid et anda kostjale veel võimalus kohtuväliselt võlgnevus tasuda. Hageja üldtingimuste, millega tutvumist kostja oma allkirjaga lepingul kinnitas, punkti 10.1 kohaselt võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksmisega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% päevas. Samuti on kostjale esitatud arvel nr A-18154236 märgitud, et kostjal on tasumata arve, mille maksetähtaeg on möödas ja tähtajaks tasumata arvelt arvestatakse viivist 0,05% päevas. Hageja on arvutanud viivist summas 59,34 eurot vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale. Kostja pidi ette nägema, et lepingutest tulenevate kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Seega viivise nõue on põhjendatud. Maksehäireregistris tehtud kanne Aktsiaseltsi Starman poolt vahemikus 30-65 eurot, ei sisalda kõiki arveid, mis kostjal on jäänud tasumata ja mille osas on nüüd hageja esitanud hagiavalduse. Hageja leiab, et eelkõige peab kostja üles näitama initsiatiivi oma võlgnevuse tasumiseks, mitte ei pea hageja kostjale korduvalt meele tuletama võlgnevust ja leidma võimalusi, et võlgnevus saaks tasutud. Kostjale on esitatud, lisaks arvetele, 07.03.2012.a. seadme tagastamise nõue, milles hageja teatas, et ütleb kostjaga sõlmitud lepingu üles ja palus tagastada seadmed või tasuda nende maksumus. Seega oli kostja teadlik oma võlgnevuse olemasolust ja sellele vaatamata ei ole ise astunud samme, et võlgnevus saaks likvideeritud. 4. Kohus tegi pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissiga, kuid pooled kompromissilepingut sõlminud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused:

3 5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 26.10.2011.a. liitumise ja teenuse osutamise lepingu nr L-631404, mille alusel osutati kostjale Starman Start teenuseid. Kostja ei ole täitnud enda lepingujärgseid kohustusi, st tasunud osutatud teenuste eest. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 5.2.1. kohaselt kohustub klient tasuma mh osutatud teenuste eest hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt. Hageja on põhivõlgnevuseks märkinud 105,08 eurot. Hageja on kohtule esitanud koopiad kostjale esitatud arvetest, tõendamaks võlgnevuse suurust. Kostja ei ole arvete eest tasumist tõendanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub põhivõlgnevus summas 105,08 eurot võlgnikult väljamõistmisele. 7. Kohus leiab, et kostja vastuväited viivisele ei ole asjakohased. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,05% tasumata summalt päevas (üldtingimuste punkt 10.1.). Seega pidi kostja arvestama asjaoluga, et arvete tasumata jätmisel on hagejal õigus nõuda võlgnetavalt summalt viivist. Kostja on ise tekitanud olukorra, kus viivis on suurenenud ning vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kostjal on võimalik viivisenõude suurenemist vältida tasudes hagejale tekkinud võlgnevuse eest. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele viivis põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni summas 59,34 eurot ning hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata võlasummalt. 8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4 Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale, milles hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv 30 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot) ning esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 159,78 eurot, ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et tekkinud kulu väljamõistmine kostjalt on põhjendatud kogusummas 234,78 eurot. 9. Kohus lähtus otsuse tegemisel eeltoodust ja juhindus TsMS §-idest 441 ja 442.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots