2-15-19480/4 · 2-15-19480/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-19480

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19480 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 297 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Muuta Harju Maakohtu 29.02.2012.a otsusega kindlaksmääratud elatise suurust ja välja mõista XXXigakuine elatis tütrele XXX(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval hetkel 215 eurot kuus) alates 29.12.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3. Käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud elatis tuleb kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „alimendid“. 4. XXXl on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. 5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

2-15-19480

2 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja elatise suurendamist seaduses sätestatud elatise miinimumsummani alates 01.01.2015.a. Olenemata asjaolust, et kostja on hagiavalduses esitatud nõude õigeks võtnud ei saa kohus kostjalt Harju Maakohtu 29.02.2012.a otsusega väljamõistetud elatise suurust suurendada hagis taotletud ajast, kuna seadus seda ei võimalda. TsMS § 497 kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Sama toetab ka TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega tuleb muuta väljamõistetud elatise suurust alates käesoleva hagi esitamisest, s.o. alates 29.12.2015.a, aga mitte hageja poolt hagiavalduses taotletud ajast (s.o. alates 01.01.2015.a).

Igakuise elatise seaduses sätestatud miinimumsummas (käesoleval hetkel 215 eurot kuus) mõistab kohus välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab hagejale, et juhul, kui laps täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, siis on tal endal õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise ning muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik