3-15-1126/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1126

Haldusasi

E.E.i kaebus Haapsalu Linnavalitsuse tegevusetusega

tekitatud 3510,27 euro suuruse kahju hüvitamise ning

viivise väljamõistmise nõuetes

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Kaebaja – E.E., esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Siret Saks

Vastustaja – Haapsalu linn, volitatud esindaja Erko Kalev

RESOLUTSIOON

1. Jätta

kaebetähtaja

ennistamise

taotlus

rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-15-1126

menetlus.

2. Sekretäril

saata

määrus

menetlusosalistele

esindajate kaudu.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. 29.04.2015 esitas E.E. Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palub kohtul:

1) Tühistada Haapsalu Linnavalitsuse 23.03.2015. a protokollilise otsuse nr 14 p 2, kui kohus

leiab, et nimetatud otsus on haldusakt. Ühtlasi kohustada Haapsalu Linnavalitsust tasuma

E.E.ile kahju hüvitis summas 3510,27 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

2) Juhul, kui kohus ei rahulda eelnevaid taotlusi, mõista Haapsalu Linnavalitsuselt kaebaja

E.E. kasuks välja kahjuhüvitis 3510,27 eurot.

3) Kohustada Haapsalu Linnavalitsust tasuma kaebajale kohustuse täitmisega viivitatud aja

eest viivitusintressi 0,78 eurot päevas.

2. 20.05.2015 võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse ning nõudis vastustajalt kaebuse

kohta kirjaliku vastuse ja vastuväiteid kinnitavate dokumentide esitamist 30 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

3. Kohtu määratud tähtajal esitas vastustaja vastuse kaebusele. Vastustaja hinnangul tuleb

menetlus lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu.

2(11)

Kaebuse eesmärgiks on hüvitise väljamõistmine kaebuses esitatud kahju eest riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg-te 1 ja 2 alusel. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks

esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

Kaebaja on vastustajale korduvalt esitanud kahjunõudeid ning korraldanud kirjavahetusi

kahjunõude teemal ehk kaebaja valis vabatahtlikult kohtueelse menetluse. Esitatud

kahjunõuete eesmärk ja sisu on täpselt samased kaebaja poolt 20.02.2015 esitatud

kahjunõudega ning samuti kaebuses tooduga. Ainuke erinevus on asjaolu, et 20.02.2015

esitatud nõue ja kaebus on koostatud süsteemsemalt kaebaja esindaja poolt. Vastustaja on

kaebajale teatanud oma kirjadega ning lisaks on vastustaja esindaja korduvalt kaebajaga

suuliselt vestelnud, et ei rahulda kaebaja nõuet. Isegi, kui vastutaja ei oleks tähtaegselt kaebaja

nõuet lahendanud, pidanuks kaebaja RVastS § 18 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitama hüvituskaebuse

halduskohtule 30 päeva jooksul peale vastustaja poolt nõude lahendamiseks ettenähtud tähtaja

ületamist ehk hiljemalt 04.07.2014. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja 2014. aasta

jooksul kaebust halduskohtule esitanud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 4

sätestab hüvitamiskaebuse üldise tähtaja, mille kõrval on RVastS § 17 lg 1 ja § 18 lg 2

eriregulatsiooniks (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2008 määruse kohtuasjas nr 3-3-1-41-

08 p 8).

Haapsalu Linnavolikogu sotsiaal- ja õiguskomisjoni 23.03.2015 protokoll nr 14 (protokoll) ei

ole haldusakt, millega lõplikult reguleeriti kaebaja juhtum ning mis oleks olnud suunatud

kaebajale. Protokolli näol on tegemist halduse sisese ettepanekuga, arvamusega, mis ei ole

isegi linnavalitsusele siduv. Protokolliga ei tekitatud, muudetud või lõpetatud kaebaja nõude

menetlemine. Volikogu õiguskomisjon ei ole pädevaks organiks kaebaja kahjunõude

lahendamisel. Kui kohus loeb protokolli haldusaktiks, siis on tegemist tühise haldusaktiga,

mis on kehtetu algusest peale ning ei tekita ega lõpeta kellegi õigusi või kohustusi ning ei ole

aluseks järgnevatele toimingutele. Kaebaja kahjunõue on suunatud ehitusseaduses sätestatud

ehitusjärelevalve mitteteostamise tagajärjel tekkinud kahjule. Volikogu on Haapsalu linna

ehitusmääruse § 29 lg 1 alusel volitanud ehitusjärelevalvet teostama linnavalitsuse

ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. Seega ei ole volikogu ka haldusorganiks,

kelle väidetava tegevusetuse tõttu tekkis kaebajal väidetav kahju. Sellest tulenevalt ei ole

põhjendatud tühistamiskaebuse esitamine ning praegusel juhul võib olla tegemist olukorraga,

kus kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse RVastS § 18 lg 2 alusel ehk haldusorgan ei ole

lahendanud kaebaja taotlust tähtaegselt. RVastS ei eelda, et kahjunõue lahendatakse

ilmtingimata haldusaktiga. Kui haldusorgan ei lahenda nõuet tähtaegselt või ei rahulda nõuet,

siis on võimalik pöörduda otse kaebusega kohtu poole.

4. 04.08.2015 vastuses vastustaja vastusele leiab kaebaja, et kaebetähtaega ei ole rikutud.

Kaebaja on esitanud varasemalt ettepanekuid kahju hüvitamiseks sooviga astuda Haapsalu

Linnavalitsusega dialoogi ja leida parim lahend tekkinud olukorra lahendamiseks. Haapsalu

Linnavalitsuse väidetavad keeldumised ei ole mitte mingil moel käsitletavad haldusaktidena,

millele tuginedes tavakodanik mõistaks, et nimetatud akti tuleks, peaks ja saaks vaidlustada.

Väidetavad keeldumised ei vasta haldusakti nõuetele formaalselt ega sisuliselt. Haldusorgani

kohustuseks on käituda õiguspäraselt ning vastavalt hea halduse tavale sellisel moel, et

haldusakt, selle sisu, vaidlustamise võimalused jms on haldusakti adressaadile arusaadavad.

Käesoleva vaidluse aluseks olev haldusakt ei vasta formaalsetele ega sisulistele haldusakti

nõuetele, vaatamata sellele, et kaebaja esitas korrektse kahju hüvitamise taotluse.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on menetlenud sisuliselt kahju hüvitamise taotlust. Juhul,

kui selline taotlus oleks varasemalt juba vastustaja poolt lahendatud olnud, puudunuks vajadus

võtta taotlust menetlusse ning teha selle osas protokolliline otsus. Piisanud oleks ainult

vastustaja teatest, et kahju hüvitamise nõudele on juba varasemalt keelduv vastus antud.

3(11)

Kaebaja 20.02.2015. a kaebus oli esitatud nii Haapsalu Linnavalitsusele kui ka Haapsalu

Volikogule. 27.03.2015. a edastas kaebaja vastustajale kirja, milles viitas asjaolule, et

seaduses sätestatud tähtaeg kahjunõude menetlemiseks on läbi ning soovis vastavat otsustust.

01.04.2015. a vastas vastustaja oma kirjaga, millega edastati ka kahju hüvitamisest keelduv

protokolliline otsus. Vastustaja viited oma sisesuhetele ja nende toimimisele, siduvusele ja/või

mitte siduvusele ei puuduta käesolevat vaidlust. Haldusorgan tagab ise selle, et kaebused,

kirjad, pöördumised menetletakse korrektsetes instantsides ning lahendatakse korrektsete,

seaduses ette nähtud aktidega ning otsustused vastavad nii formaalsetele kui ka sisulistele

seadusest tulenevatele nõuetele. Juhul, kui vastustaja väidab, et volikogu õiguskomisjon ei ole

pädevaks organiks kaebaja kahjunõude lahendamisel, jääb kaebajale arusaamatuks, mis

põhjusel ei lahendanud kahjunõuet pädev organ. Kaebaja ei saa kanda riske, mis tulenevad

haldusorgani sisesuhetest, mistõttu ei ole asjakohased viited haldusakti siduvuse puudumisele.

5. 19.11.2015 määrusega luges kohus kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes. Kohus andis

kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks aega kuni 3.12.2015. Vastustajal tuli

hiljemalt 17.12.2015 esitada kirjalik vastus kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta.

Kohus märkis määruses, et HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme

halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus.

Tulenevalt HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitamisel kaebaja

eesmärk hüvitise väljamõistmine kaebuses näidatud kahju eest. Tallinna Halduskohtule

29.04.2015 esitatud kaebuses on kaebaja pidanud vajalikuks paluda kohutul tühistada

Haapsalu Linnavalitsuse 23.03.2015. a protokollilise otsuse nr 14 p 2, kui kohus leiab, et

nimetatud otsus on haldusakt, ühtlasi kohustada Haapsalu Linnavalitsust tasuma E.E.ile kahju

hüvitis summas 3510,27 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates või juhul, kui

kohus ei rahulda eelnevaid taotlusi, mõista Haapsalu Linnavalitsuselt kaebaja E.E. kasuks

välja kahjuhüvitis 3510,27 eurot ning kohustada Haapsalu Linnavalitsust tasuma kaebajale

kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintressi 0,78 eurot päevas. Kaebaja on läbinud

RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis ning

kaebusest nähtuvalt on pöördunud nimetatud menetluse tulemusega mittenõustumisel haldus-

kohtusse. Kuna kaebuses on esitatud mitu eraldi taotlusena vormistatud nõuet, mis on

suunatud sama eesmärgi saavutamisele, siis tõlgendas kohus 29.04.2015 kaebust kooskõlas

RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise korraga kaebusena hüvitise väljamõistmiseks

HKMS § 37 lg 2 p 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 mõttes.

Kaebuses (tl 8) märgib kaebaja, et kulude hüvitamisest keeldumisest teavitas vastustaja

kaebajat 30.03.2015 saadetud vastuses ning kaebus on esitatud protokollilise otsuse

kättesaamisest 30 päeva jooksul. Kaebaja viitab HKMS § 46 lg-tes 1, 2 ja 4 sätestatud

kaebetähtaegadele tühistamis, kohustamis- ja hüvitamiskaebuse esitamisel. Vastuses

kaebusele on vastustaja märkinud, et kaebaja on vastustajale korduvalt esitanud kahjunõudeid

ning korraldanud kirjavahetusi kahjunõude teemal ehk kaebaja valis vabatahtlikult RVastS §

17 kohtueelse menetluse. Esitatud kahjunõuete eesmärk ja sisu on täpselt samased kaebaja

poolt 20.02.2015 esitatud kahjunõudega ning samuti kaebuses tooduga. Vastustaja on

kaebajale teatanud oma kirjadega ning lisaks on vastustaja esindaja korduvalt kaebajaga

suuliselt vestelnud, et ei rahulda kaebaja nõuet. Isegi, kui vastutaja ei oleks tähtaegselt kaebaja

nõuet lahendanud, pidanuks kaebaja RVastS § 18 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitama hüvituskaebuse

halduskohtule 30 päeva jooksul peale vastustaja poolt nõude lahendamiseks ettenähtud tähtaja

ületamist ehk hiljemalt 04.07.2014. Kaebaja leiab vastuses vastustaja vastusele, et

kaebetähtaega ei ole rikutud. Kaebaja on esitanud varasemalt ettepanekuid kahju hüvitamiseks

sooviga astuda Haapsalu Linnavalitsusega dialoogi ja leida parim lahend tekkinud olukorra

lahendamiseks. Samas ei ole Haapsalu Linnavalitsuse väidetavad keeldumised kaebaja

hinnangul mitte mingil moel käsitletavad haldusaktidena, millele tuginedes tavakodanik

4(11)

mõistaks, et nimetatud akti tuleks, peaks ja saaks vaidlustada. Väidetavad keeldumised ei

vasta haldusakti nõuetele formaalselt ega sisuliselt. Vastustaja on vastusega kaebusele kohtule

edastanud muu hulgas E.E.i 19.03.2014 pöördumise Haapsalu Linnavolikogu esimehe poole,

08.04.2014 ja 21.05.2014 kirja Haapsalu Linnavolikogu esimehele ja Haapsalu Linnavalitsuse

liikmetele ning 23.05.2014 koostatud arveteatise Haapsalu Linnavalitsusele. Nimetatud

avaldustest nähtuvalt on kaebaja taotlenud Haapsalu linnalt Haapsalu Linnavalitsuse poolt

ehitusjärelevalve mitteteostamise tagajärjel E.E.ile tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu

hinnangul saab E.E.i 19.03.2014 pöördumise Haapsalu Linnavolikogu esimehe poole (mis

edastati lahendamiseks Haapsalu Linnavalitsusele) käsitleda kahju hüvitamise taotlusena

RVastS § 17 lg 1 tähenduses. Kaebaja kirja kahju hüvitamise taotlusena käsitamisel ei oma

tähtsust, millisel viisil (läbirääkimiste teel või ilma) või vormis (kokkuleppe sõlmimise või

haldusakti andmisega) leidis taotleja võimaliku olevat vastustajal kahju hüvitada. Oluline on,

et pöördumisest nähtub selgelt kaebaja tahe, et talle hüvitataks Haapsalu Linnavalitsuse poolt

ehitusjärelevalve mitteteostamise tagajärjel temale tekitatud kahju.

HKMS § 46 lg 4 sätestab, et hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates

päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või

haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa

hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või

tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või

õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. See säte kehtestab kahju hüvitamise

kaebuse esitamise üldise tähtaja. Eriregulatsioonina tuleneb RVastS § 18 lg-st 2, et kui isik on

taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik

esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Seetõttu peab isik, kui ta

läbib RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis,

pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva

jooksul arvates taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmisest. Kaebaja leiab, et

Haapsalu Linnavalitsuse väidetavad keeldumised ei ole mitte mingil moel käsitletavad

haldusaktidena, millele tuginedes tavakodanik mõistaks, et nimetatud akti tuleks, peaks ja

saaks vaidlustada; väidetavate keeldumistega ei reguleeritud tegelikult kaebaja õigusi ega

kohustusi. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse

kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab taotleja

kohustuse pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Riigikohtu halduskolleegium on 08.10.2008

määruses kohtuasjas nr 3-3-1-41-08 rõhutanud, et ka juhul, kui haldusorgan ei vasta kahju

hüvitamise taotlusele nõuetekohaselt, tuleb kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul kahe kuu

möödumisest taotluse esitamisest. Tähtsust ei oma, kas haldusorgani vastusel on

vaidlustamisviide ning kas selles on järgitud haldusakti muid nõudeid. Ühes vastusega

kaebusele edastatud Haapsalu Linnavalitsuse 03.06.2014 vastusest nr 21.3-7.1/1759 eespool

nimetatud kaebaja avaldustele on selgelt välja loetav linnavalitsuse keeldumine E.E.ile kahju

hüvitamisest. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt pidi kaebaja seega kohtusse

pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul Haapsalu Linnavalitsuse keelduva 03.06.2014 vastuse

saamisest või eeldusel, et nimetatud vastus ei olnud nõuetekohane, siis 30 päeva jooksul

linnavalitsusele taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest.

Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule alles 29.04.2015. Seega on kahju hüvitamise kaebuse

esitamise tähtaeg käesolevas asjas mööda lastud. Ka juhul, kui kaebaja leidis, et talle ei

vastatud korrektselt ning et menetlus jätkus, oli tal kohustus pöörduda kohtusse RVastS § 18

lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja oletused seoses korduvate avaldustega (sama

nõudega kahju hüvitamiseks) linna poole pöördumisega ja Haapsalu Linnavolikogu poolt

protokollilise otsuse 23.03.2015 tegemisega sisuliselt kaebetähtaja uue käivitumisega jättis

kohus kui asjasse puutumatud tähelepanuta, kuivõrd praegusel juhul ei nähtunud kohtule

kahju tekitanud haldusorgani ehk Haapsalu Linnavalitsuse poolt kaebaja korduva taotluse läbi

5(11)

vaatamist ja (uue) haldusakti välja andmist või varasema seisukoha (haldusakti) muutmist,

millisel juhul oleks iseenesest asjakohane arvutada halduskohtusse pöördumise tähtaega alates

korduva taotluse läbi vaatamisest ja (uue) haldusakti välja andmisest või varasema seisukoha

(haldusakti) muutmisest.

6. 02.12.2015 esitas kaebaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja leiab, et

kohus on 19.11.2015 määruses asunud seisukohale, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama

vastustaja 03.06.2014. a tehtud keelduvat haldusakti. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga.

Kaebaja taotleb, et kohus loeks kaebuse esitatud tähtaegselt, alternatiivselt esitab kaebaja

tähtaja ennistamise taotluse.

Kaebaja on esitanud pöördumise vastustajale 19.03.2015. a, mis ei vasta oma sisult kahju

hüvitamise taotlusele. Nimetatud puudustele on viidanud ka vastustaja oma lisas nr 4, milles

vastustaja on viidanud järgmisele: „sõltumata seisukohast, et linnavalitsus ei näe võimalust

Teie nõude täitmiseks, soovime märkida, et Teie nõude alus ning õiguslik põhjendus jääb

selgusetuks.“ Kaebajale jääb täiesti arusaamatuks, kuidas saab olukorras, kus menetluses

tähtsust omavad asjaolud on vastustaja poolt välja selgitamata pidada menetlus läbi viiduks

või mingilgi moel siduvaks. Vastustaja on lisas nr 5 märkinud: „Esitasite Haapsalu

Linnavalitsusele arveteatise. Peame tunnistama, et ei saa aru millega on Teie poolt esitatud

dokumendi näol tegemist. Oleme Teile korduvalt esitanud seisukoha, et Haapsalu

Linnavalitsus ei aktsepteeri Teie kahjunõuet ning ei maksa Teile ka esitatud "arve" alusel

küsitud summat.“ Kaebajale jääb arusaamatuks, mil moel saab 03.06.2014. a kirja pidada

keelduvaks otsuseks olukorras, kus vastustaja ei saa ka ise aru, millele ta vastab. Menetluses

ei ole vastustaja teinud analüüsi, põhjendanud oma seisukohti ning järeldanud vastavaid

asjaolusid ja keeldumist. Vastustaja ei ole läbi viinud haldusmenetluse seadusele vastavat

menetlust põhjusel, et ka vastustaja ei pidanud kaebaja pöördumist taotluseks kahju

hüvitamiseks. Vastutaja 02.04.2014. a ja 03.06.2014. a kirjad ei ole mitte mingil moel

käsitletavad haldusaktidena, millega on keeldutud kahju hüvitamisest.

Tallinna Ringkonnakohus on 11.11.2011. a kohtumääruses haldusasjas nr 3-10-2779

selgitanud kaebetähtajaga seonduvat regulatsiooni, mis on peaaegu identne käesoleva

olukorraga. Ringkonnakohus leidis, et kahju hüvitamise taotluse tähtaegsuse kontrollimisel

tuleb lähtuda kahju hüvitamise kaebetähtaja üldnormist ehk RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 9

lg-st 4, mille järgi tuleb kaebus kahju hüvitamiseks esitada 3 aasta jooksul, arvates päevast,

mil kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või teada saama pidi, kuid mitte

hiljem kui 10 aasta jooksul kahju tekitamisest arvates. Kaebaja selgitab, et juhul kui vastustaja

oleks lugenud enda 02.04 ja 03.06.2014. a kirjad keelduvateks haldusaktideks, ei oleks

vastustaja läbi viinud ka hääletust nimetatud küsimuses protokollilise otsuse tegemisel

23.03.2015. a. Kaebaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Puuduliku menetluse

läbiviimise tagajärg ei saa olla isiku õiguskindluse rikkumine ning võtta ära kahju hüvitamise

võimalus, mis on mh kirjas ka põhiseaduses.

Kaebaja leiab, et juhul, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, siis tuleb kaebetähtaeg

ennistada, kuna kaebaja ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja leiab, et

käesoleval juhul ei ole kaebaja menetlustähtaega järginud mõjuvatel põhjustel, milleks on:

1) Vastustaja aktidel puuduvad vaidlustamisviited.

2) Kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu isik, kes ei pea tegema formaalselt oluliste

puudustega haldusaktist järeldust, et kaebetähtaeg on hakanud kulgema.

3) Kaebaja arusaam menetlusest oli selline, et tegemist on läbirääkimistega.

6(11)

Esiteks, kaebaja ei esitanud 19.03.2015. a kahju hüvitamise taotlust, vaid taotluse abi

saamiseks, mida ilmestavad kaebaja täiendavad kirjad. Kaebaja ei saanud ega pidanudki aru

saama, et 02.04.2014.a ja 03.06.2014. a vastuste näol on tegemist haldusaktidega, mille alusel

keeldutakse kahju hüvitamisest. Vastustaja lisades nr 5 ja 7 märgitud lisadel puudub

vaidlustamisviide. Kaebaja ei saa võtta seisukohta vastustaja lisa nr 6 kohta. Nimelt on

manuses tühi leht, mistõttu puudub sellel sisu, mida kaebaja saaks hinnata. Riigikohus on

leidnud lahendis nr 3-3-1-16-06 p-s 7, et HMS § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite

puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui

tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Käesoleval juhul puudus

mõlemas väidetavas keelduvas haldusaktis asjakohane vaidlustamisviide. Kaebaja leiab, et

käesolevas olukorras tuleb vaidlustamisviite puudumist pidada mõjuvaks põhjuseks tähtaja

ennistamisel. Kaebaja leiab, et õigusrahu huvides ei ole võimalik olukord, kus kohalik

omavalitsus saaks vältida kahju hüvitamise nõuet sellega, et väljastab õiguslikult

kogenematutele adressaatidele formaalselt oluliste puudustega haldusakte, tehes sellega

oluliselt keerulisemaks või isegi võimatuks kaebeõiguse realiseerimise.

Teiseks, kaebaja näol on tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu inimesega ja eksimus

protsessitoimingutes olukorras, kus keelduvad haldusaktid ei vasta formaalselt haldusakti

tunnustele (sh puudub vaidlustamisviide), on kaebaja hinnangul mõjuvaks põhjuseks

kaebetähtaja ennistamisel asjaolu, et kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu inimene.

Kaebaja on olnud asja lahendamisel hoolas, kaebaja on taotlenud riigi õigusabi oma

küsimustele lahenduse leidmisteks, mistõttu on olemas mõjuv põhjus kaebetähtaja

ennistamiseks.

Kolmandaks, kaebaja on juba varasemalt selgitanud, et tema hinnangul oli tegemist

pöördumiste ja osapoolte vahelise kirjavahetusega ehk dialoogiga, et leida tekkinud olukorrale

lahendusi, mistõttu ei saanudki kaebaja aru, et tegemist oleks lõplike haldusaktidega. Kaebaja

leiab, et tegemist on mõjuva põhjusega, mis takistas kaebajal menetlustähtaega järgmist.

Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist kahju hüvitamise taotluse esitamisel Haapsalu

Linnvalitsuse 03.06.2014.a kirjale nr 21.3-7.1/1759.

7. 17.12.2015 esitas vastustaja vastuse kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja palub jätta

kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Tallinna Halduskohtu 19.11.2015 kohtumäärus, millega loeti kaebus esitatuks tähtaega

rikkudes, ei ole edasikaevatav. Kaebaja arutlused, milles avaldatakse seisukohad, et kaebus on

esitatud tähtaegselt, jätta tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad.

Kaebaja esitatud ennistamise taotluses ei ole välja toodud ühtegi objektiivset põhjust, mis

annaks kohtule aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja esitatud taotluses ei ole esitatud ja

põhjendatud erandlikke subjektiivseid asjaolusid, mis oleksid aluseks kaebetähtaja

ennistamiseks.

Kohus on põhjendatult kinnitanud vastustaja seisukohta, et kaebaja poolt 19.03.2014,

08.04.2014, 21.05.2014 esitatud pöördumised on esitatud sooviga saada kahjuhüvitist

vastustajalt. Asjaolu, et 19.03.2014 pöördumises esinevad väljendid „palun … abi“ ei muuda

pöördumise esitanud isiku lõppsoovi – saada kahjuhüvitist. RVastS § 18 lg 2 kohaselt, kui

haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui

kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Sellest tulenevalt ei ole oluline, kas

haldusorgan lahendab kahjuhüvitise nõude haldusaktiga, mingi muu vastusega või ei lahenda

üldse. Kaebaja oleks pidanud esitama hüvituskaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul peale

vastustaja poolt nõude lahendamiseks ettenähtud tähtaja ületamist. Tähtsust ei oma, kas

7(11)

kaebajale esitatud vastusel oli vaidlustamisviide või mitte ning kas järgitud oli haldusakti

vorminõudeid (Riigikohtu halduskolleegiumi määruse kohtuasjas 3-3-1-41-08 p 10).

Vastustaja ei ole väljastanud kaebajale formaalselt oluliste puudustega haldusakte ega

piiranud mingilgi viisil kaebaja õigust esitada kaebus vastustaja tegevuse peale. Kaebeõiguse

piiramiseks ei saa kindlasti lugeda olukorda, kus kaebaja ei täida seaduses esitatud nõudeid, ei

soovi selgitusi ning ei astu õigeaegselt samme teda puudutava vaidlusega seotud asjaolude

selgitamiseks, sh professionaalse õigusabi hankimiseks. Kaebaja poolt etteheidetud asjaolu, et

mõjuvaks põhjuseks on kaebaja pöördumistele/kahjunõuetele vastamine kirja või formaalselt

puuduliku haldusaktiga, muudaks sisutühjaks RVastS § 18 lg 2 kaebajale antud võimaluse

esitada kohtule hüvituskaebus ka juhul, kui kaebajale üldse ei vastataks. Jättes kõrvale RVastS

sätestatud eriregulatsiooni, siis vaidlustamisviite puudumine haldusaktis, ei saa isegi sellisel

juhul olla mõjuvaks põhjuseks, kui kaebust ei esitata objektiivsete asjaolude puudumisel

mõistliku aja jooksul. Kaebaja esitas kaebuse 29.04.2015 ehk 10 kuud hiljem kaebetähtaja

möödumisest.

Käesolevas asjas ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks asjaolu, et kaebaja on

õiguslikes küsimustes kogenematu inimene. Kaebajal ei ole küll vastustajale teadaolevalt

juriidilist haridust (vastustajale teadaolevalt on kaebaja sotsiaalteaduste magister ning kaebaja

enda sõnade kohaselt ehitusinsener), kuid kaebaja näol on tegemist kindlasti keskmisest

inimesest õigusteadlikuma inimesega sh protsessitoimingutega seotud küsimustes. Kaebaja on

osalenud

halduskohtumenetluses

kolmanda

isiku

esindajana

ning

on

osalenud

tsiviilkohtumenetluses professionaalse esindajata (tsiviilasi nr 2-10-52721 – esitatud kaebaja

poolt kaebusega). Arvestades kaebaja poolt erinevatele ametiasutustele esitatud pretensioone

ja järelpärimisi, on kaebaja näol tegemist keskmisest aktiivsema ühiskonnaliikmega, kelle

suhtes võib asuda seisukohale, et tegemist ei ole õiguslikes küsimustes kogenematu

inimesega. Kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolas, et astuda samme oma õiguste kaitseks.

Kaebaja ei ole soovinud saada või esitanud vastustajale 7 kuu jooksul ühtegi selgitustaotlust

vastustaja vastuse kohta kaebaja kahjuhüvituse nõude kohta. Kaebusest ega kaebetähtaja

ennistamise taotlusest ei selgu, millal asus kaebaja otsima professionaalset õigusabi või esitas

taotluse menetlusabi kohta. Sõltumata menetlusabi taotluse esitamise ajast oli kaebajal

kohustus järgida seaduses sätestatud kaebetähtaegu. HKMS § 116 lg 5 kohaselt menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

See tähendab, et kaebaja oleks pidanud hiljemalt 04.07.2014 tegema selgeks, kas ja kuidas on

võimalik vastustaja seisukohta vaidlustada ning esitama kaebuse kohtule. Kaebaja ei ole

esitanud ühtegi objektiivset ega subjektiivset põhjust, miks esitati kaebus alles 29.04.2015.

Avalikust kohtulahendite registrist esitatud informatsiooni põhjal võib oletada (vastustaja

eeldab, et tegemist on kaebajaga), et kaebaja menetlusabi taotlus rahuldati haldusasjaga nr 3-

15-69/7 21.01.2015. a. Seega oli hiljemalt selleks ajaks kaebajal menetlusabi korras

professionaalne esindaja, kuid ikkagi esitati kaebus ilma mõjuva põhjuseta alles 3 kuud pärast

menetlusabi määramist.

Kaebaja pöördumised olid kantud selgest soovist saada vastustaja käest kahjuhüvitist. Kaebaja

ja vastustaja vahel ei ole peale 03.06.2014.a vastustaja poolt saadetud vastust kaebaja

arve/teatisele olnud mingitki dialoogi või arutelu kahjunõude osas. Kaebaja on küll pöördunud

vastustaja poole teistel teemadel, kuid käeolevat vaidlust puudutavat kirjavahetust, arutelusid

vms sellist ei ole toimunud kuni 20.02.2015.a kui vastustajale esitati OÜ Advokaadibüroo

Rask vandeadvokaadi Siret Saks poolt koostatud kahjunõue. Vastustaja ei ole uuendanud

esitatud kahjunõude alusel menetlust ning ei ole mingilgi viisil laskunud peale 03.06.2014

esitatud vastust dialoogi kaebajaga.

8(11)

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus on ka peale kaebaja täiendavate seisukohtade saamist 02.12.2015 jätkuvalt

19.11.2015 määruses väljendatud seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega.

Samuti leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks puudub alus ning asja

menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

9. Kohus märgib kõigepealt, et kaebaja on kohtu 19.11.2015 määrusest ekslikult järeldanud, et

nimetatud määruses asus kohus seisukohale, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama vastustaja

03.06.2014 tehtud otsust. Vaatamata sellele, et hüvitise maksmisest keeldumine on HMS § 51

lg 1 kohaselt käsitletav haldusaktina, on kohus 19.11.2015 määruse p-s 6 täpsustanud, et

RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kord näeb ette, et haldusorganile esitatud kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise või mittekohase lahendamise puhul on kohane ja

lubatav kaebus hüvitise väljamõistmiseks HKMS § 37 lg 2 p 2 ja RVastS § 18 lg 2 mõttes.

Kuna kaebusest nähtuvalt (tl 6, kaebuse p 16) esitas kaebaja kaebuse kahju hüvitamiseks, siis

tõlgendas kohus kaebust kaebusena hüvitise väljamõistmiseks. Tuginedes RVastS § 18 lg-tele

1 ja 2 ning määruses viidatud kohtupraktikale leidis kohus 19.11.2015 määruse p-s 11, et

kaebaja pidi kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul Haapsalu Linnavalitsuse keelduva

03.06.2014 vastuse saamisest, arvestades 19.11.2015 määruses toodud seisukohti

eesmärgipärase nõude osas, kahju hüvitamise mitte tühistamisnõudega. Kohus selgitab, et

kaebaja nõue tühistada taotluse rahuldamisest keelduvad haldusaktid, ei vii teda sihile, sest

vaatamata haldusaktide tühistamisele ei pea haldusorgan kaebajale kahju hüvitama. Seega

puudub kaebajal õiguskaitsevajadus ja kohus ei pea kontrollima, kas kahju hüvitamisest

keelduvad otsused (kirjad) olid sisuliselt õiguspärased või mitte. Seetõttu on kaebaja asjatult

taotlenud kohtule 02.12.2015 esitatud taotluses Haapsalu Linnavalitsuse 03.06.2015 kirja nr

21.3-7.1/1759 tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist kahju hüvitamise taotluse esitamisel

Haapsalu Linnavalitsuse 03.06.2015 kirjale.

10. Kohus on endiselt seisukohal, et E.E.i 19.03.2014 pöördumine Haapsalu Linnavolikogu

esimehe poole (mis edastati lahendamiseks Haapsalu Linnavalitsusele) on käsitatav kahju

hüvitamise taotlusena RVastS § 17 lg 1 tähenduses erinevalt kaebaja viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu 11.11.2011 määruses haldusasjas nr 3-10-2779 isiku pöördumisele

ringkonnakohtu poolt antud tähendusele. Seetõttu pole põhjendatud kahju hüvitamise kaebuse

esitamisel lähtumine HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud üldisest tähtajast. Vastustaja on vastuses

kaebusele asjakohaselt märkinud, et E.E.i 19.03.2014 pöördumise ja järgnevate 08.04.2014 ja

21.05.2014 kirjade Haapsalu Linnavolikogu esimehele ja Haapsalu Linnavalitsuse liikmetele

ning 23.05.2014 koostatud arveteatise Haapsalu Linnavalitsusele eesmärk ja sisu on täpselt

samased kaebaja poolt vastustajale 20.02.2015 esitatud kahju hüvitamise taotlusega.

Kohtuvälise kahjunõude esitamisel haldusorganile kohaldub halduskohtusse kahju hüvitamise

nõude tähtaegsuse kontrollimisele RVastS § 18 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt, kui

haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui

kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. E.E. esitas taotluse haldusorganile kahju

hüvitamiseks 19.03.2014 ning sai keelduva vastuse hiljemalt 03.06.2014, eeltoodust tulenevalt

pidi kaebaja kohtusse pöörduma hiljemalt 03.07.2014, või eeldusel, et vastustaja vastus ei

olnud nõuetekohane, siis 30 päeva jooksul linnavalitsusele taotluse läbivaatamiseks ettenähtud

kahekuulise tähtaja (vt ka HMS § 15 lg 4 ja § 35 lg 4) möödumisest, ehk samuti hiljemalt

03.07.2014 (arvestades, et Haapsalu Linnavalitsusse saabus E.E.i 19.03.2014 avaldus

hiljemalt 02.04.2014) või kui pidada E.E.i kahju hüvitamise taotluse nõuetekohaseks

esitamiseks RVastS § 18 lg 1 mõttes 19.03.2014 avaldusele järgnenud täiendavaid selgitusi

(viimane oli Haapsalu Linnavalitsusse 23.05.2014 sisse tulnud E.E.i arveteatis), siis oli

taotluse lahendamise viimane päev 23.07.2014 ning alates 24.07.2014 hakkas kaebaja jaoks

kulgema RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevane halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg,

9(11)

mis lõppes 22.08.2014. Kaebus on kohtule esitatud aga 29.04.2015. Kohus ei nõustu

kaebajaga, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Samuti leiab kohus, et valides kahju hüvitamiseks

kohtueelse menetluse, allutab isik end ka vastava menetluse reeglitele, seega kehtisid

kaebajale ka RVastS § 18 lg-st 2 tulenevad nõuded. RVastS § 18 lg 2 seob halduskohtusse

pöördumise tähtaja haldusorganile taotluse esitamisega ning tähtaeg ei sõltu sellest, kas

haldusorgan jätab taotluse rahuldamata või ei reageeri sellele nõuetekohaselt või ei reageeri

sootuks ega anna taotluse esitajale mingit tagasisidet. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja

väide, et kaebaja õiguskindlust on rikutud väidetavalt puuduliku menetluse läbiviimise

tagajärjel, seda enam, et kaebaja on samuti väidetavalt puudulikus menetluses 23.03.2015

otsuse saamisel pidanud vajalikuks pöörduda kohtu poole 30-päevase tähtaja jooksul.

11. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel. Kohtupraktika kohaselt peaksid tähtaja ennistamist üldjuhul õigustama objektiivsed

takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid

asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Kaebetähtaja

ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema hiljemalt alates 23.08.2014 kuni kaebuse

esitamiseni 29.04.2015 mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kohus

andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohtule 02.12.2015

esitatud taotluses leiab kaebaja, et käesoleval juhul ei ole kaebaja menetlustähtaega järginud

mõjuvatel põhjustel, milleks on:

1) Vastustaja aktidel puuduvad vaidlustamisviited.

2) Kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu isik, kes ei pea tegema formaalselt oluliste

puudustega haldusaktist järeldust, et kaebetähtaeg on hakanud kulgema.

3) Kaebaja arusaam menetlusest oli selline, et tegemist on läbirääkimistega.

12. Kaebuse esitaja viitab HMS §-le 57 lg-le 3 ja rõhutab, et vastustaja 02.04.2014 ja

03.06.2014 otsustes puudusid vaidlustamisviited. HMS § 57 lg 1 sätestab, et haldusaktis peab

olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta ning sama

paragrahvi lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise

tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud

vaidlustamisviite puudumisest. Kohtu arvates ei ole viide HMS §-le 57 asjakohane. Tallinna

Ringkonnakohus on 02.10.2013 määruses haldusasjas nr 3-13-1012 leidnud, et säte ei

reguleeri kahju hüvitamise taotluse lahendamist RVastS § 18 alusel ning RVastS § 18 lg 2

kohaselt saab kannatanu, kelle taotlus rahuldamata jäeti, pöörduda kohtusse kahju hüvitamise

nõudega, esitamata kaebust tema kahjunõude lahendamisel tehtud haldusorgani otsuse kui

haldusakti peale (vt käesoleva määruse p 9). Enamgi veel, isikul tuleb RVastS § 17 lg-s 1 ja §

18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse läbimisel pöörduda menetluse tulemusega

mittenõustumise korral halduskohtusse RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ka

näiteks siis, kui haldusorgan ei ole taotlusele üldse vastanud ega seega täitnud ka

selgitamiskohustust edasikaebe korra osas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus

haldusasjas nr 3-14-428).

13. Kaebuse esitaja on toonud teise põhjusena esile kaebaja ebapiisavad õigusteadmised.

Kaebuse esitaja selgitab, et kaebaja näol on tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu

inimesega ja eksimus protsessitoimingutes olukorras, kus keelduvad haldusaktid ei vasta

formaalselt haldusakti tunnustele, on kaebaja hinnangul mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja

ennistamisel asjaolu, et kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu inimene. Kaebuse

esitaja märgib veel, et kaebaja on olnud asja lahendamisel hoolas, kaebaja on taotlenud riigi

10(11)

õigusabi oma küsimustele lahenduse leidmisteks. Kohus nõustub, et teatud juhtudel võib

tähtaja ennistamiseks olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese

eksimus protsessitoimingutes. Ometi ei ole kaebaja näol tegemist siiski päris kogenematu

inimesega kohtuga suhtlemisel (tegemist ei ole esmakordse kohtusse pöördumisega), lisaks ei

ole tegemist kaebuse esitaja esmakordse kokkupuutega halduskohtumenetlusega (kaebaja on

olnud menetlusosalise esindajaks haldusasjas nr 3-08-135). Samas on Riigikohtu

halduskolleegium on 16.01.2009 määruse kohtuasjas nr 3-3-1-75-08 p-s 17 asunud

seisukohale, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes

teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi ning vajadusel saab isik

koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kohus on leidnud, et

kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 22.08.2014. Kaebus esitati ligi kaheksakuulise

hilinemisega. Samas esitas kaebaja 30-päevase kaebetähtaja jooksul kohtule (14.08.2014

Pärnu Maakohtule) riigi õigusabi taotluse. Nimetatud riigi õigusabi taotlusest nähtub muu

hulgas isiku selge soov esitada kaebus halduskohtule, et talle hüvitataks Haapsalu

Linnavalitsuse poolt ehitusjärelevalve mitteteostamise tagajärjel temale tekitatud kahju

riigivastutuse seaduse alusel. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi usutavat põhjust, mis

takistanuks tal esitada kaebetähtaja järgimiseks kohtule esialgne kaebus vastavalt enda

oskustele ja võimetele ning seda hiljem advokaadi abiga täiendada. Riigikohtu

halduskolleegium on 21.06.2013 määruse kohtuasjas nr 3-3-1-30-13 p-s 12 märkinud, et riigi

õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see

ei takista samal ajal kaebuse esitamist. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib

aga olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse

esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Pärnu Maakohtule 14.08.2014

esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt sai kaebaja aru kahju hüvitamise kaebuse esitamise

vajadusest, samuti on kohtu arvates kaebaja olnud kaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu

ja passiivne, jättes välja selgitamata sellise kaebuse esitamise tähtajad ja korra juhul, kui tal

vastavad teadmised puudusid. Kaebaja oleks pidanud hiljemalt alates 24.07.2014 astuma

kohaseid samme selleks, et välja selgitada edasikaebamise kord, sh tähtaeg, juhul kui ta

tähtaegu ega korda ei teadnud, seejuures oleks kaebajal võimalik küsida nõu ka ametnikelt,

kuid haldusasja materjalidest nähtuvalt paraku ta seda ei teinud. Samuti oleks kaebaja saanud

tutvuda õigusaktidega (sh 14.08.2014 riigi õigusabi taotluses viidatud riigivastutuse

seadusega) ning selgitada nii välja kaebetähtaeg ja edasine vaidlustamine.

14. Lõpuks märgib kaebaja, et tema hinnangul oli tegemist pöördumiste ja osapoolte vahelise

kirjavahetusega ehk dialoogiga, et leida tekkinud olukorrale lahendusi, mistõttu ei saanudki

kaebaja aru, et tegemist oleks lõplike haldusaktidega. Kohus nõustub, et kaebuse esitamist ei

saa mõistlikult eeldada muu hulgas juhul, kui kaebaja on asunud oma õigusi kaitsma muul

moel ning tal on põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik

likvideerida või see heastada teisel teel kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Põhimõtteliselt

võib seega pooltevaheline kohtuvälise kompromissi otsimine olla tähtaja möödalaskmise

mõjuvaks põhjuseks, ent seda üksnes juhul, kui kaebuse esitajal oli selliste läbirääkimiste

kulgu arvestades põhjust kohtuvälise lahenduse leidmist eeldada või vähemalt mõistlikult

loota. Lähtudes RVastS § 18 lg 2 sõnastusest, tuleb asuda seisukohale, et kannatanu saab

kohtuvälise lahenduse leidmist mõistlikult loota üksnes juhul, kui haldusorgan on talle

seadusega taotluse lahendamiseks antud tähtaja jooksul väljendanud kannatanule valmisolekut

kas või osaliselt kahju hüvitamiseks, ent avaldanud soovi näiteks kahju hüvitamise suuruse

või tingimuste osas läbirääkimisi pidada. Käesoleval juhul ei ole kaebaja sellistele asjaoludele

tuginenud ega ka tõendanud vastustaja poolt lubaduste andmist kahju kohtuväliseks

hüvitamiseks. Seetõttu ei saa ka väita, et kaebajal oli põhjendatud lootus, et talle tekkinud

kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või heastada teisel teel kui kaebusega kohtu poole

pöördudes. Kaebajat teavitati 03.06.2014, et vastustaja tema vastu esitatud kahjunõuet ei

11(11)

aktsepteeri. Eitav vastus ei saanud kuidagi kaebajat eksitada ja tähtaegset kohtusse pöördumist

takistada. Seega pidi kaebaja olema juba hiljemalt juunis 2014. a teadlik sellest, et vastustaja

kahju hüvitama ei asu. Vastustaja on 17.12.2014 seisukohas kinnitanud, et kaebaja ja

vastustaja vahel ei ole peale 03.06.2014 vastustaja poolt saadetud vastust olnud mingitki

dialoogi või arutelu kahjunõude osas. Kaebaja ei ole nendele väidetele vastu vaielnud. Ka

juhtudel, kui pooltevahelised läbirääkimised on sellise iseloomuga, et annavad põhjust tähtaja

ennistamiseks, saab tähtaja ennistamine kõne alla tulla vaid siis, kui kaebus on kohtule

esitatud mõistliku aja jooksul pärast läbirääkimiste katkemist või pärast seda, kui kaebuse

esitajale peab olema selge, et läbirääkimiste teel lahenduseni võimalik jõuda ei ole. Praegusel

juhul on aga kaebus esitatud ligi 10 kuu möödumisel 03.06.2014 vastuse saamisest.

15. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesolevas asjas mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks

puuduvad, mistõttu tuleb taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.

16. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb asja menetlus seega lõpetada. Kohus

selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui

sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta

on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

17. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel,

kuid kuna kaebaja on halduskohtu 20.05.2015 määrusega tunnistatud riigilõivuseaduse alusel

vabastatuks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, ei pidanud ta kohtule riigilõivu tasuma,

mistõttu ei saa kohus talle ka riigilõivu tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Kuuse

kohtunik