2-15-124303/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-124303 Tsiviilasi H. P. hagi N. P. vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H. P., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja S. P., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja N. P., isikukood *, elukoht *, e-post * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja H. P.'i (seadusliku esindaja S. P.'i vahendusel) ja kostja N. P.'i vahel 17.02.2016. a kirjalikult sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel: 2. Kostja N. P. kohustub tasuma hageja H. P.'i kasuks igakuist elatist 1/3 (üks kolmandik) Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.02.2016. a kuni hageja H. P.'i täisealiseks saamiseni * a. 3. Elatist tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja S. P. arveldusarvele nr *. 4. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 5. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Kompromisslepingu alusel menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

2

2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav

Asjaolud 12.11.2015. a esitas H. P. seadusliku esindaja vahendusel Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 200 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 17.11.2015. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.11.2015. a. Võlgnik N. P. esitas 02.12.2015. a nõudele vastuväite. 30.12.2015. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 30.12.2015. a määrusega tegi maakohus hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks kostja vastu.

Hagiavaldus 08.01.2016. a esitas H. P. seadusliku esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi N. P.'i vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hageja palub kostjalt N. P. välja mõista igakuine elatis hageja H. P.'i ülalpidamiseks alates 12.11.2015-31.12.2015 200 € kuus ning alates 01.01.2016. a 215 € kuus, kuid mitte vähem kui ½ maksmise ajal kehtivast Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus arutas tsiviilasja kohtuistungil 17.02.2016. a.

Kompromissleping 17.02.2016. a toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu: 1. Kostja N. P. kohustub tasuma hageja H. P.'i kasuks igakuist elatist 1/3 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.02.2016. a kuni hageja H. P.'i täisealiseks saamiseni * a. 2. Elatist tuleb tasuda hageja esindaja S. P.'i arveldusarvele nr *. 3. Pooled lepivad kokku, et kumbki pool kannab ise oma menetluskulud. 4. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid 17.02.2016. a toimunud kohtuistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus selgitas menetlusosalistele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi ning menetlusosalised kinnitasid, et neile on arusaadavad kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed.

3

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad välistada määruskaebuse esitamise õiguse.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik