4-15-11203/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-15-11203

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruaril 2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-11203 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler

Väärteoasi G.Z väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

G.Z, isikukood: XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.Z LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 15 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada G.Z-ile

mõistetud arest 15 päeva üldkasuliku tööga 15 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku

Egert Roosimägi poolt on 05.12.2015.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1434518 selles, et G.Z 05.12.2015.a. kella 09:53 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Merivälja tee ja

Mähe tee ristmiku juures suunaga Kesklinna poole mootorsõidukit BMW X5 reg.nr

XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimiõigus on karistusena ära võetud alates 13.10.2015.a. kuni 12.12.2016.a.

Sellise tegevusega G.Z rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et 05.12.2015.a. juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, juhtimisõigus oli tal karistusena ära võetud. On nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et G.Z tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada 15 päevase arestiga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 05.12.2015.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 05.12.2015.a. kell 09:53 sõiduki BMW X5 reg.nr XXX roolist G.Z, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 4); tunnistaja XXX ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et olles tööl 05.12.2015.a. koos XXX ning teostades liiklusjärelevalvet Tallinnas Merivälja tee ja Mähe tee ristmiku juures, kui kella 09:53 ajal märkasid musta värvi BMW X5 reg.nr XXX, mis liiklus Tallinna kesklinna poole. Peatasid sõiduki ning juhiks osutus G.Z (ik XXX) ning kontrollimisel selgus, et juhil on äravõetud 13.10.2015.a. kuni

12.12.2015.a. juhtimisõigus. Isik tunnistas oma süüd (tl. 5); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et G.Z puuduvad kehtivad juhiload, kuna juhtimisõigus on äravõetud alates 13.10.2015.a. kuni 12.12.2015.a. (tl. 6); väärteootsusega nr 2302,15,007688 02.06.2015.a., millest nähtub, et G.Z-ile on määratud karistus LS §

234 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 14 kuuks (tl. 7); 21.09.2015.a. Harju Maakohtu määrusega, millega jäeti G.Z-i kaebus läbivaatamata (tl. 10); 13.10.2015.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, mille kohaselt jäeti Harju Maakohtu 21.09.2015.a. kohtumäärus G.Z-i kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata ja esitatud määruskaebus jäeti rahuldamata (tl. 8 – 9) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. G.Z-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada G.Z-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 8-l korral (tl. 11 - 13) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, samuti puudub isikul kindel sissetulek, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasuliku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik