4-15-10059/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2016.a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-15-10059 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merle Vaaks Avalduse esitaja/sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Kohtutäitur Sirje Tael Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine Kohtuistungil osalenud isik Süüdlane: A.Z (isikukood xxx, elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

A.Z KarS § 48, § 69, § 72; ™S § 201 lg 1 ning V™S § 207 1, § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada A.Z-ile (A.Z) Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

08.08.2012.a otsusega väärteoasjas nr 2860,12,002365 määratud rahatrahv 75 trahviühikut, so 300 eurot arestiga 7 (seitse) ööpäeva ning arest asendada 7 (seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb A.Z (A.Z) ühendust võtta Lõuna

Prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialisti Anžela Murumägiga, tel: 7308786, 57705922, Tartu Riia 132, anzela.murumagi@politsei.ee.

4. Selgitada A.Z-ile (A.Z), et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus sundtoomise kulu 18.70 eurot riigi kanda.

6. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (3)

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 24.11.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele A.Z-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Lõuna prefektuur määras isikule A.Z

(xxx) elukohaga xxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx rahatrahvi summas 300 eurot. Otsus jõustus

29.08.2012.a. Kuna A.Z ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Tartu piirkonna kohtutäitur Sirje Tael 17.09.2012.a tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 29.10.2015.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Menetlusalune isik A.Z ei ole tasunud rahatrahvi summas 300 eurot. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg-st 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § 72-le, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et süüdlasele on võimalik kohaldada üldkasulikku tööd. A.Z KarS §-st 72 ja ™S §-st 201 taotleb avaldaja asenduskaristuse kohaldamist A.Z-i suhtes väärteoasjas nr 2860,12,002365 tasumata rahatrahvi osas summas 300 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil A.Z kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab kergemat tööd teha. Seitse tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul.

Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

A.Z ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Sirje Taela kinnitusel ei ole A.Z ka vara, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. A.Z-ile on

3 (3)

määratud rahatrahv karistuseks Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi 75 trahviühikut, so 300 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 7 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et A.Z tuleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 7 tundi üldkasulikku tööd.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6

kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt V™S § 207

1 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. Menetluskuluks on käesolevas väärteoasjas sundtoomise kulu kokku 18,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kuna A.Z-i ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ning temal ei olnud võimalik nõuetekohaselt tasuda ka rahatrahvi, siis jätab kohus sundtoomise kulu täielikult riigi kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69; V™S §-st 211.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik