3-15-406/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-406

Haldusasi

LAPAVIRA OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) 15.07.2014. a otsuse

nr 111/14/285-1 õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.08.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lapavira OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Lapavira OÜ

Vastustaja PRIA

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.08.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja taotles 2013. aastal Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 –

„Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames toetust summas 511 293,19 eurot.

2. PRIA jättis 14.08.2013. a otsusega nr 176/329 (tl 17-17p) määruskaebuse esitaja taotluse

rahuldamata. Otsuse kohaselt jäi taotlus rahuldamata põllumajandusministri 12.05.2008. a

määruse nr 46 „„Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 2.1

„Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord"

(määrus nr 46) § 15 lg 1 alusel, kuna hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel

koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks

taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid.

3. 14.08.2013. a otsusega nr 17-6/322 rahuldas PRIA sama meetme raames 6 taotleja

(Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, BM Trade OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ ja Albu

Fish Factory OÜ) taotlused.

4. 13.09.2013 esitas määruskaebuse esitaja PRIA-le vaide. 15.10.2013. a vaideotsusega

nr 174/28 (tl 22-23) rahuldas PRIA vaide osaliselt, jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja

taotluse PRIA 14.08.2013. a otsuse nr 17-6/322 tühistamiseks 333 999,40 euro ulatuses ning

rahuldas taotluse PRIA 14.08.2013. a otsuse nr 17-6/329 tühistamiseks ja võttis taotluse uuesti

menetlusse. PRIA tegi määruskaebuse esitajale pärast vaidemenetlust ettepaneku vastavalt

määruse nr 46 § 15 lg-le 4 taotluse osaliseks rahuldamiseks 177 293,79 euro ulatuses.

5. 14.11.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 14.08.2013. a

otsuse nr 17-6/322 ja 15.10.2013. a vaideotsuse nr 17-4/28 osaliseks tühistamiseks ning

määruskaebuse esitaja investeeringutoetuse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks (haldusasi

nr 3-13-2362).

6. PRIA jättis 12.03.2014. a otsusega nr 17-1/229-2 rahuldamata määruskaebuse esitaja

14.02.2014. a avalduse toetustaotluse tingimuslikuks muutmiseks. 10.07.2014 esitas

määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 12.03.2014. a otsuse nr 17-1/229-2

tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-51443). 15.09.2014. a määrusega liitis halduskohus

kaebused haldusasjas nr 3-13-2362 ja 3-14-51443 ühte menetlusse, haldusasja numbriks jäi 3-

14-51443.

7. 04.08.2014. a otsusega nr 17-6/410 jättis PRIA rahuldamata määruskaebuse esitaja osalise

toetuse taotluse. 15.01.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA

04.08.2014. a otsuse nr 17-6/410 tühistamiseks ja 14.02.2014. a taotluse uueks

läbivaatamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-15-103). 19.01.2015. a määrusega võttis

halduskohus menetlusse määruskaebuse esitaja kaebuse PRIA 04.08.2014. a otsuse nr 17-

6/410 tühistamiseks ning liitis kaebused haldusasjas nr 3-14-51443 ja 3-15-103 ühte

menetlusse, liidetud haldusasja numbriks jäi 3-15-103.

8. 16.06.2014 esitas määruskaebuse esitaja PRIA-le avalduse (tl 7-9p), milles taotles:

PRIA 14.08.2013. a otsuse nr 17-6/322 kehtetuks tunnistamist osas, millega rahuldati

Aquafish OÜ taotlus 450 608,26 euro ulatuses;

- meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetuse“ taotluste lahendamise haldusmenetluse

osaliseks uuendamiseks 450 608,26 euro ulatuses;

- PRIA 14.08.2013. a otsuse nr 17-6/329 kehtetuks tunnistamist;

- PRIA 15.10.2013. a vaideotsuse nr 17-4/28 p 3 kehtetuks tunnistamist;

- määruskaebuse esitaja 2013. a Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 taotluse rahuldamist täies

ulatuses.

Avalduse põhjenduste kohaselt on PRIA-l kohustus tunnistada kehtetuks OÜ-le Aquafish

toetuse määramise otsus, kuna OÜ Aquafish ei kasutanud toetust, mistõttu on toetuse

määramine toimunud ebaõigesti.

9. PRIA ei pidanud 15.07.2014. a vastuses nr 1-11/14/285-1 (tl 10) määruskaebuse esitaja

16.06.2014. a avalduses esitatud nõudmiste täitmist võimalikuks. Vastuse kohaselt kajastuvad

kõik 16.06.2014. a avalduses esitatud taotlused määruskaebuse esitaja poolt juba Tartu

Halduskohtule esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-13-2362, mistõttu on nende nõudmiste osas

käimas määruskaebuse esitaja enda poolt algatatud kohtumenetlus.

10. 23.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja PRIA 15.07.2014. a vastusele nr 1-11/14/285-1

vaide (tl 11-13), mille adresseeris nii PRIA-le kui Põllumajandusministeeriumile. Vaides

rõhutab määruskaebuse esitaja, et OÜ Aquafish on 12.06.2014 edastanud PRIA-le teate,

milles teavitab, et ei vii Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 raames projekti ellu. Eelnevast

tulenevalt on määruskaebuse esitaja hinnangul ilmnenud uued asjaolud, mis annavad aluse

haldusmenetluse uuendamiseks. Lisaks on vesiviljeluse investeeringutoetusest 15.07.2014

loobunud ka OÜ Vikerforell. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei välista käimasolev

kohtuvaidlus PRIA kohustust rahuldada 16.06.2014. a avalduses esitatud nõuded.

11. PRIA jättis 06.08.2014. a vaideotsusega nr 17-4/14/15 (tl 14-14p) määruskaebuse esitaja

23.07.2014. a vaide rahuldamata. Põllumajandusministeerium vastas määruskaebuse esitaja

16.06.2014. a avaldusele 16.07.2014. a kirjaga nr 6.1-8/5667 (tl 18-18p).

12. 08.09.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 15.07.2014. a

otsuse nr 111/14/285-1 tühistamiseks ja 16.06.2014. a avalduse uueks läbivaatamiseks

kohustamiseks ning põllumajandusministril 2013. aasta Euroopa kalandusfondi meetme 2.1

vesiviljeluse investeeringutoetuse eelarvejäägi (kasutamata jäänud vahendite) summas

511 293,19 eurot osas uute otsuste vastuvõtmise keelamiseks (haldusasi nr 3-14-52010). Tartu

Halduskohus jättis 29.01.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52010 määruskaebuse esitaja

kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

13. 16.02.2015 saabus kohtule määruskaebuse esitaja hiljem täiendatud kaebus (tl 25) PRIA

15.07.2014. a otsuse nr 111/14/285-1 õigusvastasuse tuvastamiseks (käesolev haldusasi).

Kaebuse kohaselt on PRIA 15.07.2014. a otsusega jätnud õigusvastaselt rahuldamata

järgmised nõuded:

- uuendada 2013. aastal Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 - Vesiviljeluse

investeeringutoetuse taotluste lahendamise haldusmenetlus osaliselt, s.o 450 608,26 euro

ulatuses;

- tunnistada kehtetuks PRIA 14.08.2013. a otsus nr 17-6/329, millega jäeti määruskaebuse

esitaja taotlus Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetuse

saamiseks täies ulatuses rahuldamata;

- tunnistada kehtetuks tervikuna PRIA 15.10.2013. a otsuse (vaideotsuse) nr 17-4/28 punkt 3,

millega jäeti rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus 2013. aasta Euroopa Kalandusfondi

meetme 2.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks;

- rahuldada määruskaebuse esitaja taotlus 2013. aasta Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 -

Vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks täies ulatuses (511 293,19 eurot).

14. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 10.03.2015. a määrusega (tl 24-25) põhjendusega, et

määruskaebuse esitaja poolt käesolevas asjas esitatud nõuded on juba menetluses haldusasjas

nr 3-15-103, mistõttu on tegemist korduva kaebusega. Määruskaebuse esitaja vaidlustas

nimetatud määruse ringkonnakohtus.

15. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.04.2015. a määrusega (tl 50-52) Tartu Halduskohtu

10.03.2015. a määruse. Ringkonnakohus selgitas, et PRIA 15.07.2014. a vastuses, mille

õigusvastasuse tuvastamist määruskaebuse esitaja taotleb, on PRIA jätnud tähelepanuta

määruskaebuse esitaja poolt 16.06.2014 esitatud haldusmenetluse uuendamise taotluse. PRIA

ei ole sisuliselt menetlust uuendanud ning menetluse uuendamisest keeldumine on haldusakt.

Käesolevas haldusasjas ei vaielda PRIA poolt varem määruskaebuse esitaja

investeeringutoetuse taotluse suhtes tehtud otsuste õiguspärasuse üle, vaid PRIA menetluse

uuendamisest keeldumise seaduslikkuse üle. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse

esitajale oleks tulnud selgitada võimalust esitada menetluse uuendamisest keeldumise otsuse

tühistamise nõue ning nõue kohustada PRIA-t menetluse uuendamise taotluse uueks

läbivaatamiseks.

16. Tartu Halduskohus andis 02.07.2015. a määrusega määruskaebuse esitajale tähtaja

kaebuses puuduste kõrvaldamiseks lähtuvalt ringkonnakohtu poolt esitatud selgitustest.

13.07.2015 selgitas määruskaebuse esitaja kohtule (tl 5861, 72) järgmist:

- 2014. a suvel ilmnes, et 2013. aasta Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 taotlusvoorus

esineb eelarveline jääk, mistõttu palus määruskaebuse esitaja 16.06.2014 uuendada 2013.

aasta taotluste lahendamise haldusmenetlus. Alates 31.10.2014 on 2013. aasta toetuste vooru

vabanenud vahendid põllumajandusministri poolt kehtivalt määratud 2014. aasta vooru

toetuste määramiseks. Seega ei ole haldusmenetluse uuendamise korral kaebaja

toetusetaotluse rahuldamine mingil juhul võimalik ning määruskaebuse esitaja ei esita

tühistamis- ja kohustamiskaebust;

- PRIA 15.07.2014. a otsuse õigusvastasuse tuvastamine on määruskaebuse esitaja õiguste

kaitseks vajalik seetõttu, et õigusvastasuse tuvastamise järgselt tekib haldusorganil kohustus

kas tühistada enda õigusvastane haldusakt, heastada või hüvitada õigusvastase haldusaktiga

tekkinud kahju. Kui haldusorgan seda ise ei tee, on määruskaebuse esitajal õigus heastamist

või kahju hüvitamist nõuda ning määruskaebuse esitaja kavatseb kahju hüvitamise nõude

esitada. Praegusel juhul esineb erandlik olukord, kus haldusorgani poolt õiguspäraselt

haldusmenetluse uuendamise korral oleks ta pidanud tühistama ka määruskaebuse esitaja

õigusi rikkuvad haldusaktid ning vastu võtma haldusakti, millega määruskaebuse esitaja

toetusetaotluse rahuldama. Seega oli haldusorgani kaalutlusõigus taandunud nullini.

Määruskaebuse esitajale tekkinud kahju seisneb selles, et tal jäi saamata taotletud toetus.

- Juhul, kui halduskohus asub seisukohale, et tühistamiskaebuse esitamine siiski on

määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks tõhusam, palus määruskaebuse esitaja alternatiivselt

tähtaja pikendamist kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Määruskaebuse esitaja

kinnitas, et sai PRIA 15.07.2014. a otsusele nr 1-11/14/285-1 esitatud vaide kohta tehtud

vaideotsuse kätte 12.08.2014 (tl 61, 72) ning esitas halduskohtule tähtaegselt

tühistamiskaebuse haldusasjas nr 3-14-52010, mille halduskohus jättis 29.01.2015. a

määrusega läbi vaatamata. Seega oli haldusasjas nr 3-14-52010 toimunud menetluse näol

tegemist mõjuva põhjusega, mis takistas määruskaebuse esitajal tähtaegselt kohtusse

pöördumist.

17. Tartu Halduskohus tagastas 19.08.2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et määruskaebuse esitajal puudub õigus

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kohus nõustub määruskaebuse esitaja selgitustega selle kohta, miks viimane ei esita kohtule

tühistamis- ja kohustamiskaebust. Kui toetusetaotluse rahuldamine ei ole haldusmenetluse

uuendamise korral enam võimalik, siis puudub põhjus menetluse uuendamist nõuda. Ühtlasi

on sellega täidetud üks tuvastamiskaebuse esitamise eeldus ehk õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Määruskaebuse esitaja 13.07.2015. a seisukoht

kinnitas kohtu arvamust, et tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise ja menetlusse võtmise

korral järgneks sellele suure tõenäosusega menetluse lõpetamine kaebetähtaja ületamise tõttu.

Asjaolu, et määruskaebuse esitaja esitas varasemalt tähtaegse tühistamiskaebuse, mille kohus

jättis läbi vaatamata (sh jõustus kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus sellega, et

määruskaebuse esitaja loobus esitatud määruskaebusest), ei pikenda kaebetähtaega ja ei ole

aluseks kaebetähtaja ennistamisele.

Kohus leiab, et hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna antud juhul määruskaebuse

esitajale õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna see oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud mingit kahju, mis oleks otseselt seotud menetluse

uuendamata jätmisega, vaid tugineb ainult toetuse talle määramata jätmisele. Kohtupraktikas

on aga üldiselt tunnustatud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus toetust saada. Sel

juhul ei ole võimalik ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

18. 03.09.2015 saabus kohtule määruskaebus (tl 80-82) Tartu Halduskohtu 19.08.2015. a

määrusele. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.

Kui ringkonnakohus peaks erinevalt määruskaebuse esitajast ja halduskohtust asuma

seisukohale, et tühistamiskaebus käesolevas asjas pole perspektiivitu, siis jääb määruskaebuse

esitaja oma seisukoha juurde, et esinevad alused tühistamiskaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks.

Halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu praktika (haldusasi nr 3-3-1-77-12), mille järgi isikul

puudub subjektiivne õigus toetusele, puudutab vaid haldusmenetluslikult haldusakti

põhistamist ning toetusetaotluste hindamist, mille suhtes kohtulik kontroll on piiratud.

Käesoleval juhul aga pole vaidlust selles, et määruskaebuse esitaja toetusetaotlus oli

abikõlbulik. Toetus jäi määruskaebuse esitajale määramata üksnes seetõttu, et eelarvelised

vahendid 2013. aasta toetusvooru jaoks lõppesid. Riigikohtu seisukohta, et isikul puudub

subjektiivne õigus toetusele, tuleb tõlgendada, ning kahtlemata on isikul subjektiivne õigus

toetusele, kui vastavalt õigusnormidele pidanuks ta selle saama. Analoogselt Riigikohtu

lahendi nr 3-3-1-35-12 punktis 19 toodud põhjendusele kaitsevad vesiviljelustoetuse andmist

reguleerivad sätted, samuti haldusmenetluse uuendamise sätted avalike huvide kõrval ka

menetluses osalenud taotlejate subjektiivset avalikku õigust menetlusele ja korraldusele, heale

haldusele (põhiseaduse § 14) ja teiste taotlejatega võrdsele kohtlemisele (põhiseaduse § 12

lg 1). Nimetatud lahendis toodult annab see isikule kaebeõiguse (üldise kaebeõiguse, mitte

üksnes näiteks tühistamiskaebuse esitamise õiguse). Kaebeõigust on tunnustatud ka juba

28.04.2015 käesolevas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu määruses. Sellist olukorda ei saa

eksisteerida, et isikul on tühistamiskaebuse esitamise õigus, kuid temast sõltumatute asjaolude

muutumise tõttu tühistamiskaebuse perspektiivituks muutumisel igasugune edasine

õiguskaitse (tuvastamiskaebus, kahjunõue või heastamise kohustus) puudub.

19. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 89-90) jätta see rahuldamata.

Käesolevas asjas esitatud kaebuses toodud nõuded on sisuliselt arutluse all juba haldusasjas

number 3-15-103, mis on Tartu Halduskohtu menetluses. Nimetatud haldusasjas menetletav

nõue, kohustada PRIA-t uuesti läbi vaatama määruskaebuse esitaja taotlust 2013. aasta

vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks täies ulatuses, kattub sisuliselt nõuetega

uuendada haldusmenetlus ja rahuldada määruskaebuse esitaja investeeringutoetuse taotlus.

Määruskaebuse esitaja poolt kavatsetav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, kuna

määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja mingit kahju, mis oleks otseselt seotud menetluse

uuendamata jätmisega. Määruskaebuse esitaja tugineb talle toetuse määramata jätmisele, kuid

kohtupraktikas on üldiselt tunnustatud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus toetust

saada. Arusaamatu on määruskaebuse esitaja väide, et tema suhtes ei kohaldu Riigikohtu

seisukoht lahendist 3-3-1-77-12. Vastupidiselt määruskaebuse esitaja poolt väidetule, tugines

tema suhtes tehtud taotluse rahuldamata jätmise otsus õigusnormidele ning kaebaja suhtes

rakendati õiguspäraselt määruse nr 46 § 15 lg 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

19.08.2015. a määruse tühistamiseks puuduvad alused.

21. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas esitanud tuvastamiskaebuse HKMS § 37 lg

2 p 6 mõttes, paludes tuvastada PRIA 15.07.2014. a otsuse nr 111/14/285-1 õigusvastasus.

Selle kaebuse liigi osas näeb halduskohtumenetluse seadustik ette täiendavad nõuded.

Tulenevalt HKMS § 45 lg 2 esimesest lausest võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul,

kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning HKMS § 38 lg 4 kohaselt peab

tuvastamiskaebuses selgitama, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Seega on tuvastamisnõude menetlemise üheks eelduseks, et selle esitamisel peab kaebajal

esinema põhjendatud huvi ehk õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või

õigusliku kasu ja see peab aitama teda edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel või

teostamisel. Õiguskaitse ilmselge võimatuse korral võib kohus tuvastamiskaebuse tagastada

(vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura

2013, k 165).

22. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja ning halduskohtu seisukohaga selles, et

tuvastamiskaebuse esitamiseks ei tulene käesolevas asjas takistust HKMS § 45 lg 2 esimesest

lausest. Määruskaebuse esitaja on tuvastamiskaebusest tõhusamate nõuetega, so PRIA

15.07.2014. a vastuse tühistamise ning uuendamise taotluse uuesti läbi vaatamiseks

kohustamise nõudega varasemalt kohtu poole ka pöördunud (haldusasi nr 3-14-52010), kuid

selles haldusasjas on menetlus lõpetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusega.

Määruskaebuse esitaja esitas nimetatud määruse peale küll määruskaebuse, kuid loobus sellest

hiljem. Vastavalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadele ei piira varasema efektiivsema

õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine HKMS § 45 lg 2 järgi kaebeõigust. Tõhusam

õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi vaid siis, kui

seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada

(vt RKHKo 18.09.2014, nr 3-3-1-31-14, p 20). Seega ei võta määruskaebuse esitajalt

kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamisel ainuüksi see, et ta haldusasjas nr 3-14-52010

esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete menetlemise jätkamisest määruskaebemenetluse

faasis loobus.

23. Määruskaebuse esitaja sõnul on tal tuvastamiskaebuse esitamisel põhjendatud huvi, kuna

PRIA 15.07.2014. a vastuse nr 1-11/14/285-1 õigusvastasuse tuvastamine toob talle kaasa

õiguse saada hüvitatud talle õigusvastaselt tekitatud kahju ehk saamata jäänud toetus.

Tulenevalt HKMS § 45 lg 2 teisest lausest võib hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus olla

käsitletav küll tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina, kuid sama sätte kolmanda

lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused ka tulevase hüvitamiskaebuse perspektiivituse

osas halduskohtust teistsugusele seisukohale asumiseks. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks

kaebuse sisulisel läbivaatamisel PRIA poolt 15.07.2014. a vastusega määruskaebuse esitajale

toetuse määramise haldusmenetluse uuendamata jätmise õigusvastasuse, ei saanud pelgalt

menetluse uuendamata jätmisest sõltuda määruskaebuse esitajale toetuse maksmine.

Menetluse uuendamine ei tähenda seda, et vastav haldusakt, mille kehtetuks tunnistamist isik

menetluse uuendamisega seonduvalt nõuab, tuleb tingimata tühistada või muuta. Uuendatud

menetluses vaadatakse haldusakti tühistamise taotlus läbi vastavalt HMS 4. peatüki 3. ja

4. jaos sätestatule. (vt ka RKHKo 21.02.2011, nr 3-3-1-80-10, p 21). Seega ei saa ainuüksi

asjaolu, et PRIA jättis 15.07.2014. a vastuses määruskaebuse esitaja 16.06.2014 esitatud

taotluse HMS § 44 lg 1 alusel menetluse uuendamiseks sisuliselt läbi vaatamata, olla otseses

põhjuslikus seoses määruskaebuse esitajal 2013. aasta taotlusvoorus Euroopa Kalandusfondi

meetme 2.1 raames toetuse saamata jäämisega. Ringkonnakohus märgib siinkohal täiendavalt,

et tulenevalt määruse nr 46 § 14 lg-st 2 on olukord, kus taotleja nõuetekohaseks tunnistatud

taotluse kohta on PRIA eelmises taotlusvoorus teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse,

sest paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puudusid rahalised

vahendid, käsitletav ühe taotlusele hindepunktide andmise kriteeriumina. Juhul, kui taotleja

suhtes on see kriteerium täidetud, lisatakse taotlusele 1 hindepunkt.

24. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.08.2015. a

määrus muutmata.

Tanel Saar

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/