2-15-18286/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18286 Tsiviilasi P B hagi A B vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: P B (IK xxx)

Kostja: A B (IK xxx)

Kostja seaduslik esindaja: G B (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja P B ja kostja A B , kostja seadusliku esindaja G B isikus vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Pooled lepivad kokku, et hageja elatisevõlg oli 30.10.2015 seisuga 1000 (üks tuhat) eurot;

1.2. Hageja tasub kostja arveldusarvele nrXXX Swedbank AS-s (selgitus: „elatisevõlg“) võlgnevus 1000 (üks tuhat) eurot osade kaupa iga kuu viimaseks kuupäevaks 10 (kümne) kuu jooksul 100 (ükssada) eurot igakuiselt alates 31.01.2016. Hagejal on õigus tasuda võlgnevuse summa ka enne kokkulepitud tähtaega;

1.3. Pooled kinnitavad, et pärast käesolevas kokkuleppes nimetatud maksekohustuse täitmist hageja poolt ei ole kokkuleppe osalistel üksteisele mingeid tsiviilasjas nr 2- 15-18286 käsitletust vastastikke nõudeid;

1.4. Kostja annab nõusoleku hageja vara (s.o kolm sõidukit ja korteriomand) arestimisest vabastamiseks;

1.5. Osamaksega viivitamisel on võlgnevus täies ulatuses sissenõutav koos arvestatava viivisega täitemenetluses (sundtäitmine). Maksetega viivitamisel kohustub hageja tasuma viivist 0,1% päevas sissenõutavaks muutunud summalt.

1.6. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus P B hagis A B vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.

3. Menetluskulude jaotus on kompromissiga kindlaks määratud. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist.

4. Tagastada määruse jõustumisel hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud 300 eurost

2-15-18286

riigilõivust 150 (ükssada viiskümmend) eurot hageja arveldusarvele nr XXX Swedbank AS- s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on P B hagi A B vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.

Pooled esitasid 27.01.2016 kohtule 22.01.2016 sõlmitud kompromissi taotlusega menetluse lõpetamiseks seoses pooltevahelise kompromissi sõlmimisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohtule esitatud kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku hagi nõudes. Pooled paluvad kinnitada kompromissi ning kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled leppisid kompromissis kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest ja seega ei või määruse peale esitada määruskaebust.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad

2-15-18286

poolte endi kanda.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Kompromissis taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 300 eurot riigilõivu (t.l. 5 ja 33).

Kuna menetluses on sõlmitud kompromiss, tuleb pool (150 eurot) käesolevas menetluses tasutud riigilõivust hageja taotlusel tagastada hageja kontole.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik