3-15-3214/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-3214

Haldusasi

Raivo Paala kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.07.2015. a

otsuse nr 13-7/512-18 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.12.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Raivo Paala määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Raivo Paala

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.12.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.12.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja

Tolliameti 15.07.2015. a otsuse nr 13-7/512-18 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas

määruskaebuse esitaja taotluse tühistada esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse

otsuse osa, mille kohaselt allutati isik majandustegevuse keelule koheselt haldusakti

väljastamisega. Ühtlasi esitas määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse

määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamiseks kaebuse menetlemisel, sest tegemist

on menetlusega, mille iseloom on kriminaalõiguslik ja kriminaalmenetluse sätted ei

nõua kaebeõiguse realiseerimisel riigilõivu tasumist. Määruskaebuse esitaja palus

halduskohtul taotleda Euroopa Ühenduse Kohtult eelotsust mitmetes küsimustes.

2. Tartu halduskohus jättis 29.12.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata.

Halduskohtu hinnangul ei esine riigilõivuseaduse (RLS) §-s 22 aluseid, mis vaidluse

kriminaalõigusliku sisu tõttu võimaldaksid kaebuse esitamisel riigilõivu tasumata jätta,

sest haldusõiguslike sunnimeetmete vaidlustamisel ei ole ettenähtud eriregulatsiooni

riigilõivude tasumisel. Halduskohus leidis, et asjaolu, et majandustegevuse keelamise

otsuse vaidlustamisel saab paralleele tõmmata karistusõiguslike meetmete

vaidlustamisega, ei ole piisav põhjus määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisel

soodsamaks kohtlemiseks. Halduskohus asus ka seisukohale, et määruskaebuse

esitajalt nõutav riigilõiv ei ole ebamõistlikult suur ega piira kohtusse pöördumise

õigust ebaproportsionaalselt. Halduskohus ei pidanud vajalikuks riigilõivu küsimuses

Euroopa Kohtult eelotsust küsida. Halduskohus selgitas, et kuna

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 kohaselt saavad riigilõivust

vabastamise aluseks olla üksnes majanduslikud põhjused, kuid määruskaebuse esitaja

ei ole väitnud, et ei suuda tasuda riigilõivu majanduslikel põhjustel ega ole ka esitanud

kohtule põhistatud andmeid oma majandusliku seisundi kohta, jätab kohus

määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

rahuldamata. Lisaks juhtis halduskohus määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et

tühistamine ei ole HKMS § 251 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse abinõu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. 14.01.2016 esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse, milles palus halduskohtu

29.12.2015. a määruse tühistamist osas, mis puudutab riigilõivust vabastamata jätmist

ning soovis, et ringkonnakohus pöörduks Euroopa Kohtu poole eelotsusetaotlusega.

Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu 29.12.2015. a määrusest ei nähtu, et

halduskohus oleks pöördunud eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole ning ei selgu,

miks kohus eelotsuse taotlust ei esitanud. Määruskaebuse esitaja hinnangul rikkus

halduskohus sellega määruskaebuse esitaja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art-st 6 tulenevaid õigusi. Määruskaebuse esitaja palub

ringkonnakohtul pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsusetaotlusega, et vältida

määruskaebuse esitaja põhiõiguste jätkuvat ja süvenevat rikkumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid

vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest

ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

6. Vastuseks määruskaebuse esitaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et Euroopa

Liidu lepingu art 19 lg 3 p-i b ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 267 alusel on

Euroopa Liidu Kohus pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad liidu õiguse tõlgendamist ja

liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust. ELTL art 267 sätestab, et

kui selline küsimus antakse liikmesriigi kohtusse, võib see kohus, kui ta leiab, et otsuse

tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast eelotsust Euroopa

Kohtult ning et kui mingi niisugune küsimus kerkib üles poolelioleva kohtuasja käigus

liikmesriigi kohtus, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, siis peab

nimetatud kohus saatma asja Euroopa Kohtusse. Euroopa Liidu Kohtu soovitustes

siseriiklikele kohtutele eelotsuse taotlemiseks (2012/C 338/01) on täheldatud, et ELTL art 267

alusel võib Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitada põhimõtteliselt iga liikmesriigi kohus,

kelle pädevuses on teha lahend menetluses, mis lõpeb kohtuotsuse jõudu omava otsusega.

Olenemata sellest, kas põhikohtuasja pooled seda paluvad, otsustab siseriiklik kohus üksi, kas

Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus esitada. Seega ei olnud halduskohtul kohustust Euroopa

Kohtule määruskaebuse esitaja nõutavat eelotsuse taotlust esitada. Samuti ei pea ka

ringkonnakohus vajalikuks antud küsimusega Euroopa Kohtu poole pöörduda.

7. Ringkonnakohus selgitab, et Euroopa Inimõiguste Kohtu käsitlus sellest, kuidas

menetlusliike klassifitseerida, ei muuda siseriiklikus õiguses menetlusnormidega kehtestud

kohtute pädevuse jaotust. Eestis kuuluvad kriminaalasjad kriminaalmenetluseseadustiku

alusel üldkohtu pädevusse ja halduskohtu pädevusse kuuluvad need asjad, mis

halduskohtumenetluse seadustiku alusel on haldusõiguslikud vaidlused. Kuna siseriiklikus

õiguses on käesolev vaidlus klassifitseeritud haldusõiguslikuks vaidluseks, tuleb kaebajal

halduskohtusse pöördumisel tasuda kaebuselt ka riigilõivuseaduse § 60 lg-s 1 sätestatud

riigilõiv 15 eurot.

8. Määruskaebuse esitaja leiab, et temalt kaebuse esitamisel riigilõivu nõudmine rikub tema

EIÕK art-st 6 sätestatud õigust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole halduskohus Euroopa Kohtult eelotsust mitte küsides ja määruskaebuse

esitajalt riigilõivu tasumist nõudes pannud toime määruskaebuse esitaja põhiõiguste

rikkumist. Käesoleval juhul ei ole tegemist mõne RLS § 22 toodud riigilõivuvaba kaebusega.

Riigikohtu üldkogu on 29.11.2011. a otsuse nr 33122-11 p-s 24 märkinud, et isik saab

kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid

juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või

täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise

kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.

Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud. Ringkonnakohus selgitab, et

kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule ei ole

esitatud tõendeid, millest nähtuks, et isikul puuduvad võimalused kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumiseks. Kui isik on võimeline enda sissetulekute pinnalt tasuma kaebuse

esitamisel nõutavat riigilõivu, siis on tal olemas juurdepääs kohtumenetlusele enda õiguste

kaitseks ning tema õigust kohtusse pöörduda ei ole rikutud. Kuna määruskaebuse esitaja on

04.01.2016 käesolevas asjas riigilõivu tasunud ning halduskohus võttis 13.01.2016. a

määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse menetlusse, leiab ringkonnakohus, et riigilõivu

tasumise nõudmine ei takistanud määruskaebuse esitajal kohtumenetluses osalemist ja ei

rikkunud määruskaebuse esitaja õigust kohtusse pöörduda. Samuti ei ole 15 euro suuruse

riigilõivu tasumine kaebuse halduskohtule esitamisel ringkonnakohtu hinnangul kaebajat

liigselt koormav kohustus.

9. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 29.12.2015. a määruse tühistamiseks ning

esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits