3-15-3203/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse kuupäev

16.02.2016

Haldusasja number

3-15-3203

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla vastuse

nr 6-10/43987-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.01.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinnipeetav määruskaebuse esitaja esitas 23.12.2015. a Tartu Halduskohtule

kaebuse (tl 1-3), milles taotles Viru Vangla 10.12.2015. a vastuse, millega tagastati

määruskaebuse esitaja poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus põhjusel, et see oli

esitatud võõrkeeles, õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist summas

15 000 eurot. Kaebuse kohaselt on vangla kohustatud venekeelse taotluse läbi vaatama, kuna

suur osa sealsetest kinnipeetavatest kõnelevad vene keelt. Venekeelse taotluse tagastamisest

nähtub Viru Vangla rahvuslik vihkamine, mis on õigusvastane, ebaseaduslik ja alandab

määruskaebuse esitaja inimväärikust.

2. Tartu Halduskohus tagastas 12.01.2016. a määrusega (tl 18-19) kaebuse

määruskaebuse esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei

olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 17.01.2016. a määruskaebuse (tl 24-26) Tartu

Halduskohtu 12.01.2016. a määruse peale, millega koos esitas taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Tartu Halduskohus

jättis 28.01.2016. a määrusega (tl 28) määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata ning

määruskaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja vanglasisese

isikukonto väljavõttest nähtub, et taotluse esitamise hetkel oli tema kontol vaba raha

94,20 eurot ning kuna menetluskulud piirduvad määruskaebuse esitaja jaoks

eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot ei ole riigilõivu tasumine ebamõistlikult suur

kohustus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Määruskaebuse esitaja esitas 29.01.2016. a määruskaebuse (tl 38-40) Tartu Halduskohtu

28.01.2016. a määruse tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane, ebaseaduslik ja

põhjendamata. Määruskaebuse esitaja märgib, et halduskohus pressib temalt raha välja. Kuigi

tema arvel on vaba raha, on tal seda vaja elektri, telefonikõnede ja esmatarbekaupade eest

tasumiseks, mistõttu oleks riigilõivu maksmine tema jaoks koormav ning tekitaks talle

materiaalset kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

28.01.2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu

tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu

tasuda. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole määruskaebuse esitajale

menetlusabi andmine iseenesest keelatud kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu (17.09.2015 – 16.01.2016) kohta arvutatud kahekordne keskmine sissetulek, millest

on maha arvatud kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi oli 0,14 eurot (tl

30). Sissetuleku puudumine ei tähenda, et kohus peab määruskaebuse esitaja riigilõivu

tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus

kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kuna määruskaebuse esitaja

vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks

(menetlusabi taotluse esitamise seisuga oli konto vaba jääk 94,20 eurot siis ei näinud

halduskohus põhjust määruskaebuse esitajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga.

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et

halduskohus pressib määruskaebuse esitajalt ebaseaduslikult raha välja. Ringkonnakohus

selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda kaebuse esitamisel (HKMS § 104 lg 1) ning riigilõivu

tasumata jätmisel ei ole kaebus menetletav. Halduskohus jättis õiguspäraselt määruskaebuse

esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuna teda ei saa pidada maksejõuetuks

isikuks. Kohtupraktikas (RKHKo 29.11.2011, 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab

kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid

juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või

täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise

kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.

9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et määruskaebuse esitajal on

järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse ja telefonikõnede eest ning osta

esmatarbekaupu. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse lahendamisel võiks kohus

arvestada elektrile tehtavaid kulutusi, kuna neid on Riigikohus pidanud põhjendatuks

kinnipeetava sissetulekust maha arvestada ka HKMS § 112 lg 1 p 1 rakendamisel (RKHKm

12.03.2012, 3-7-1-3-61-12, p 10). Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttelt perioodi

17.09.2015 – 16.01.2016) kohta elektri ega telefonikõnede eest tasumist aga ei nähtu, mistõttu

on kohtul alust arvata, et tal seda kulutust ei esinegi. Lisaks ei ole määruskaebuse esitaja

põhjendanud, miks tal on vaja teha kulutusi esmatarbekaupadele. Kinnipeetavate

toitlustamiseks kantavad kulutused makstakse riigieelarvest, kambri korrashoiuks vajalikud

tarbed annab vangla ning rahapuuduse korral oleks määruskaebuse esitajal võimalik vanglalt

riideesemeid ja hügieenipakki taotleda (Viru Vangla kodukorra p-d 9.1, 11.3, 11.4, 11.5).

Eeltoodust tulenevalt ei ole esmatarbekaupade jaoks raha hoidmine hädavajalik. Kuivõrd

määruskaebuse esitaja kontol oli menetlusabi taotluse esitamise seisuga vaba jääk 94,20 eurot,

jääks ka pärast riigilõivu tasumist määruskaebuse esitaja kontole 79,20 eurot, mis on

ringkonnakohtu hinnangul mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud

kulutuste tegemiseks, eelkõige kuna määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtub, et

tema keskmine väljaminek eelmainitud perioodil oli 18,52 eurot kuus.

10. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 28.01.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits