3-15-3034/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse kuupäev

16.02.2016

Haldusasja number

3-15-3034

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla

23.11.2015. a vastuste õigusvastasuse tuvastamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.01.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinnipeetav määruskaebuse esitaja esitas 26.12.2015. a Tartu Halduskohtule

kaebuse (tl 1-3), milles taotles Viru Vangla 23.11.2015. a vastuste (kaebuses ekslikult

märgitud 25.11.2015. a), millega tagastati määruskaebuse esitaja poolt 04.11.2015. a,

05.11.2015. a, 09.11.2015. a ja 12.11.2015. a Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise

taotlused põhjusel, et need olid esitatud võõrkeeles, õigusvastasuse tuvastamist ja

mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt oli kahju hüvitamise taotluste tagastamine

õigusvastane, alandas määruskaebuse esitaja inimväärikust ja tekitas moraalset kahju.

2. Tartu Halduskohus tagastas 07.01.2016. a määrusega (tl 102-104)

kaebusemääruskaebuse esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse

esitaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 14.01.2016. a määruskaebuse (tl 109-111) Tartu

Halduskohtu 07.01.2016. a määruse peale, millega koos esitas taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohus jättis 22.01.2016. a määrusega (tl 117-118) määruskaebuse

esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse

esitamisel rahuldamata ning määruskaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et

määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotluse

esitamise hetkel oli tema kontol vaba raha 94,20 eurot ning kuna menetluskulud

piirduvad kaebaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot ei ole riigilõivu tasumine

kaebajale ebamõistlikult suur kohustus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Määruskaebuse esitaja esitas 29.01.2016. a määruskaebuse (tl 123-125) Tartu

Halduskohtu 22.01.2016. a määruse tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane, ebaseaduslik ja

põhjendamata. Määruskaebuse esitaja märgib, et halduskohus pressib temalt raha välja. Kuigi

tema arvel on vaba raha, on tal seda vaja elektri, telefonikõnede ja esmatarbekaupade eest

tasumiseks, mistõttu oleks riigilõivu maksmine tema jaoks koormav ning tekitaks talle

materiaalset kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

28.01.2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu

tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu

tasuda. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole määruskaebuse esitajale

menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu (14.09.2015 – 13.01.2016) kohta arvutatud kahekordne keskmine

sissetulek, millest on maha arvatud kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi,

oli 0,14 eurot (tl 30). Sissetuleku puudumine ei tähenda, et kohus peab määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1

alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kuna

määruskaebuse esitaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli piisavalt vahendeid

riigilõivu tasumiseks (menetlusabi taotluse esitamise seisuga oli konto vaba jääk 94,20 eurot

siis ei näinud halduskohus põhjust määruskaebuse esitajale menetlusabi anda ning

ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et

halduskohus pressib määruskaebuse esitajalt ebaseaduslikult raha välja. Ringkonnakohus

selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda määruskaebuse esitamisel (HKMS § 104 lg 1) ning riigilõivu

tasumata jätmisel ei ole määruskaebus menetletav. Halduskohus jättis õiguspäraselt

määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuna teda ei saa pidada

maksejõuetuks isikuks. Kohtupraktikas (RKHKo 29.11.2011, 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud,

et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise

otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest

osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu

tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine

välistatud.

9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et määruskaebuse esitajal on

järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse ja telefonikõnede eest ning osta

esmatarbekaupu. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse lahendamisel võiks kohus

arvestada elektrile tehtavaid kulutusi, kuna neid on Riigikohus pidanud põhjendatuks

kinnipeetava sissetulekust maha arvestada ka HKMS § 112 lg 1 p 1 rakendamisel (RKHKm

12.03.2012, 3-7-1-3-61-12, p 10). Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttelt perioodi

14.09.2015 – 13.01.2016) kohta elektri ega telefonikõnede eest tasumist aga ei nähtu, mistõttu

on kohtul alust arvata, et tal seda kulutust ei esinegi. Lisaks ei ole määruskaebuse esitaja

põhjendanud, miks tal on vaja teha kulutusi esmatarbekaupadele. Kinnipeetavate

toitlustamiseks kantavad kulutused makstakse riigieelarvest, kambri korrashoiuks vajalikud

tarbed annab vangla ning rahapuuduse korral oleks määruskaebuse esitajal võimalik vanglalt

riideesemeid ja hügieenipakki taotleda (Viru Vangla kodukorra p-d 9.1, 11.3, 11.4, 11.5).

Eeltoodust tulenevalt ei ole esmatarbe kaupade jaoks raha hoidmine hädavajalik. Kuivõrd

määruskaebuse esitaja kontol oli menetlusabi taotluse esitamise seisuga vaba jääk 94,20 eurot,

jääks ka pärast riigilõivu tasumist määruskaebuse esitaja kontole 82,63 eurot, mis on

ringkonnakohtu hinnangul mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud

kulutuste tegemiseks, eelkõige kuna määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtub, et

tema keskmine väljaminek eelmainitud perioodil oli 17,66 eurot kuus.

10. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 22.01.2016. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits