3-15-2938/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

16.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2938

Haldusasi

OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peale seonduvalt pindalatoetuste

taotluse nr 110151110988 muudatusavalduse

esitamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Kupas määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Kupas

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Kupas määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a määrus

ning saata asi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Perioodil 07.05.-25.05.2015 sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA) esitada pindalatoetuste- ja maksetaotlusi. Hilinenud taotluste

vastuvõtmise aeg oli 26.05.19.06.2015. Kuni 19.06.2015 võis esitatud taotlusele lisada

põldude andmeid või suurendada põllu pindala.

2. OÜ Kupas esitas 25.05.2015 PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 110151110988, milles ta

taotles ühtset pindalatoetust (ÜPT), kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade

toetust (ROH), poolloodusliku koosluse hooldamise toetust (PLK), mahepõllumajandusliku

tootmise toetust (MAH) ja mahepõllumajanduse lisatoetust sertifitseeritud maheseemnega

teravilja ja/või kartuli kasvatamise eest (MAHS).

3. OÜ Kupas soovis 19.06.2015 ePRIA portaali vahendusel esitada pindalatoetuste taotluse

nr 110151110988 muudatusavaldust, lisades põldude loetelule 122 uut põldu, kuid

veateadete kuvamise tõttu õnnestus muudatusavaldus esitada alles 20.06.2015.

4. OÜ Kupas edastas 01.07.2015 PRIA-le taotluse, milles selgitas põhjusi, miks

muudatusavalduse esitamine 19.06.2015 ei õnnestunud ja palus lugeda see esitatuks

19.06.2015.

5. PRIA teatas 03.07.2015. a kirjaga nr 12-1/15/2617-1, et saab 20.06.2015 kell 00.27

esitatud muudatusavaldust arvestada osaliselt, s.o üksnes maakasutuse näitamiseks ja

muudatusavalduse esitamise kuupäeva ei saa ennistada. PRIA selgitas, et toetustaotlusi

ei saa lisada pärast pindalatoetuste taotluste esitamiseks ettenähtud tähtaega, s.o pärast

19. juunit, milline nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse nr 640/2014 art 13 lg 3 II

lõikest.

6. OÜ Kupas esitas 12.07.2015 PRIA-le uue taotluse, milles soovis jätkuvalt, et PRIA

arvestaks esitatud muudatusavaldust.

7. PRIA teatas 20.07.2015. a kirjaga nr 12-1/15/2617-3, et äriühingule kuvatud

veateated ei takistanud muudatusavalduse õigeaegset esitamist ja 20.06.2015 esitatud

muudatusavaldust ei saa arvestada toetuste maksmisel, vaid OÜ-le Kupas määratakse

toetus 25.05.2015 esitatud andmete alusel. PRIA märkis, et vastuväidete korral on

äriühingul võimalik vaidlustada PRIA toetuste määramise otsuseid vaide esitamise

teel.

8. OÜ Kupas esitas 26.08.2015 PRIA-le pöördumise pealkirjaga „Vaie“, milles palus

arvestada 19.06.2015 korduvalt esitatud vigadega avaldust ja võimaldada parandada

selles esinenud vead.

9. PRIA teatas 04.09.2015. a kirjaga nr 12-1/15/2617-5, et ei saa viidatud pöördumist

arvestada vaidena, sest 2015. a esitatud pindalatoetuste- ja maksetaotluste kohta ei ole

OÜ-le Kupas väljastatud kontrollakti või toetuse määramise/mittemääramise otsuse

väljavõtet. PRIA märkis, et äriühing oli teadlik erinevatest taotluste esitamise

võimalustest ning taotluse esitamise lõpptähtajast.

10. OÜ Kupas esitas 24.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tühistada PRIA 19.06.2015. a toiming, millega keelduti vastu võtmast OÜ Kupas

19.06.2015 esitatud pindalatoetuste taotluse nr 110151110988 muudatusavaldust, ja

PRIA 04.09.2015. a nr 121/15/2617-5 sisuline otsus, millega keelduti OÜ Kupas

taotluse nr 110151110988 muudatusavaldust arvestamast ning kohustada PRIA-t OÜ

Kupas poolt 19.06.2015 esitatud muudatusavaldust uuesti läbi vaatamata ja

võimaldama parandada selles esinenud vead.

11. Tartu Halduskohus tagastas 15.01.2016. a määrusega OÜ Kupas kaebuse. Määruse

põhjendused:

1) Toimingut ei ole võimalik tühistamiskaebusega vaidlustada ning PRIA 04.09.2015. a

vastuskirja näol ei ole tegemist haldusaktiga, mistõttu ei saa ka selle osas esitada

tühistamisnõuet. Nii PRIA 19.06.2015 toiming (muudatusavalduse vastuvõtmisest keeldumine

e-PRIA portaali vahendusel) kui 04.09.2015. a vastus kvalifitseeruvad menetlustoiminguteks,

mis on tehtud kaebaja pindalatoetuste taotluse nr 110151110988 esitamisega alanud

haldusmenetluses, mis on osaliselt lõppenud PRIA 16.12.2015. a otsusega nr 12-6/494 (ÜPT)

ja 17.12.2015. a otsusega nr 12-6/503 (ROH). Ülejäänud taotluses nr 110151110988 nimetatud

toetusliikide osas (PLK, MAH ja MAHS) tuleb PRIA-l teha otsused hiljemalt 2016. a

veebruaris (maaeluministri 30.04.2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku

toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 25 lg 1 ning 22.04.2015, a määrus nr 38

„Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ § 20 lg 1). Seega on toetustaotluse

nr 110151110988 esitamisega alanud haldusmenetlus osaliselt lõppenud 2015. a

detsembrikuus ja lõpeb täielikult hiljemalt 2016. a veebruaris.

2) Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et vaidlustatud

menetlustoimingud rikuksid tema mittemenetluslikke õigusi, sõltumata lõplikust haldusaktist.

Kaebaja saaks viidatud menetlustoiminguid vaidlustada, kui menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kuigi kaebuse esitamise ajal ei

olnud PRIA veel toetuse määramise kohta otsuseid teinud, on käesolevaks ajaks asjaolud

muutunud. PRIA on 2015. a detsembris kaebaja taotluse nr 110151110988 osas lõplikud

haldusaktid andnud, mis puudutavad ÜPT ja ROH toetusi. Seega ei saa kaebaja neid toetusi

puudutavaid menetlustoiminguid eraldiseisvalt vaidlustada ning ta saab oma õigusi kaitsta

lõplike haldusaktide, s.o PRIA 16.12.2015. a ja 17.12.2015. a otsuste vaidlustamise teel.

3) Arvestades kaebuse asjaolusid võiks PLK, MAH ja MAHS toetuste osas pidada PRIA

menetlustoimingute (19.06.2015. a muudatusavalduse vastuvõtmisest keeldumine e-PRIA

portaali vahendusel ja 04.09.2015. a vastus) vaidlustamist eraldiseisvalt lõplikust haldusaktist

lubatavaks, sest nende toimingute õigusvastasus tooks kaasa ka lõpliku haldusakti

õigusvastasuse. Kaebaja muudatusavalduse arvestamisest on kirjalikult keeldutud juba

03.07.2015 kirjas. Kaebaja ei saa nende toimingute eraldiseisva vaidlustamisega saavutada

oma soovitud eesmärki. Kuna PRIA poolt toetuste määramise menetluse puhul on tegemist

haldusmenetlusega, kus lõpliku haldusakti andmine on seotud konkreetsete kuupäevadega, siis

tuleb PRIA-l teha kaebaja PLK, MAH ja MAHS toetuste taotluste osas otsused lähiajal 2016.

a veebruaris. Selleks ajaks ei ole kohtul ilmselgelt võimalik teha kaebajale soodsat

kohtuotsust, mis oleks ka jõustunud. Seega ei ole kaebajal käesoleval juhul

menetlustoimingute vaidlustamise teel võimalik mõjutada lõpliku haldusakti sisu, mis antakse

PLK, MAH ja MAHS toetuste määramise kohta. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta PLK, MAH

ja MAHS toetuste määramise kohta antavate otsuste vaidlustamise teel.

4) Eeltoodust tulenevalt ei oleks kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta menetlustoimingute

(19.06.2015. a muudatusavalduse vastuvõtmisest keeldumine e-PRIA portaali vahendusel ja

04.09.2015. a vastus) osas tuvastamiskaebuse esitamisega. Kuna kaebuses nimetatud

menetlustoimingute vaidlustamine ei oleks osaliselt lõpliku haldusakti olemasolu tõttu

eraldiseisvalt lubatav ja osaliselt ei ole kaebajal võimalik saavutada nende vaidlustamise teel

oma eesmärki, milleks on toetuse saamine suuremas ulatuses, siis ei suuna kohus kaebajat

nimetatud toimingute osas õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisele. Menetlustoimingute

tühistamise nõuded kuuluvad tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121

lg 2 p 1 alusel, sest tühistamisnõude saab esitada vaid haldusakti, mitte menetlustoimingu

puhul.

5) Kohustamisnõue on seotud eelnimetatud menetlustoimingute õiguspärasusega. Kuna

menetlustoimingute õigusvastasusele saab kaebaja tugineda vaidlustades vaidemenetluses (ja

vajadusel kohtumenetluses) PRIA toetuste määramise kohta tehtud otsuseid, siis ei ole

eraldiseisva kohustamisnõude menetlemine võimalik. Kaebaja võib samasisulise nõude

esitada vaidemenetluses ja vajadusel hilisemas kohtumenetluses. Seetõttu kuulub

kohustamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. OÜ Kupas esitas 20.01.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 15.01.2016. a määrus ja vaadata kaebus uuesti läbi, arvestades kaebuses ja

määruskaebuses toodud põhjendusi. Määruskaebuse põhjendused:

1) Kaebaja on ekslikult PRIA toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude asemel palunud

tühistada PRIA 19.06.2015. a toimingu ja 04.09.2015. a otsuse nr 12-1/15/2617-5. Kaebaja

eesmärk on toetuse saamine suuremas ulatuses, kui õigusvastase menetlustoimingu tagajärjel

vältimatult antav haldusakt seda lubab. Nimetatud eesmärk olnuks saavutatav kaebuse

vigadele tähelepanu juhtimisega ja esinenud vigade parandamisega. Kaebaja nõustub kohtuga,

et PRIA 19.06.2015. a toiming ja 04.09.2015. a vastus kvalifitseeruvad menetlustoiminguteks,

mis on tehtud kaebaja pindalatoetuste taotluse nr 110151110988 esitamisega alanud

haldusmenetluses. Kaebaja ei ole saanud kätte PRIA 16.12.2015. a ega 17.12.2015. a otsuseid.

Kuna taotluses nr 110151110988 nimetatud ülejäänud toetusliikide osas (PLK, MAH ja

MAHS) tulevad PRIA otsused alles 2016. a veebruaris, siis taotleb kaebaja nimetatud

toimingute osas õigusvastasuse tuvastamist. Kohus on jätnud välja selgitamata haldusakti

kehtivuse eelduse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1). Kaebajale ei ole PRIA

16.12.2015. a ja 17.12.2015. a otsuseid teatavaks tehtud ega kätte toimetatud, mistõttu

haldusaktid ei kehti ning kaebajal puudub nende vaidlustamise võimalus. Sellest tulenevalt

rikub kohtumäärus kaebaja õigust kiirele ja efektiivsele kohtumenetlusele ning kohus on

ebaõigesti kohaldanud nõude tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2 p 1.

2) Kuna menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti

andmise ja menetlustoimingu vaidlustamine hoiab ära tulevikus kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise kõigi taotletud toetuste (ÜPT, ROH, PLK, MAH, MAHS) osas, siis on

tuvastamiskaebuse menetlemine otstarbekas ka haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe

põhimõttest lähtuvalt. Menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine, PRIA kohustamine

muudatusavaldus uuesti läbi vaadata võimaldab saavutada soovitud eesmärki kõigi taotletud

toetuste osas korraga. Tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba

menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et menetluse tulemusena antav lõplik

haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Õigusvastane menetlustoiming rikkus ka kaebaja

subjektiivseid õigusi esitada PRIA-le vigadega taotlus. Kaevatav määrus pikendab oluliselt

asja lahendamisele kuluvat menetlusaega ja võib põhjustada menetlusosalisele ülemääraseid

kulusid jms, millega ka rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebaja peab hakkama

tehtavaid otsuseid vaidlustama kohustuslikus vaidemenetluses ja hilisemas kohtumenetluses,

siis on tagajärjeks menetlusaja pikenemine ja ülemäärased kulutused.

13. PRIA esitas 26.01.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus

rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Asjaolu, et PRIA ei võtnud kaebaja 20.06.2015 esitatud taotluse muudatusavaldust

täielikult arvesse, ei ole õigusvastane. Komisjoni määrus (EL) nr 640/2014 art 13 lg 3 II

lõigust tulenevalt ei ole võimalik pindalatoetuste- ja maksetaotlusele lisada toetuste taotlemise

märkeid pärast pindalatoetuste taotluste esitamiseks ettenähtud tähtaega, s.o pärast 19. juunit.

Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole riivatud selliselt, et tal tekiks õigus vaidlustada

eraldiseisvat haldusmenetluse toimingut. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlustoimingu

õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või kus

menetlusnõude rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivse õiguse rikkumise sõltumata

menetluse lõpptulemusest.

2) PRIA 04.09.2015. a vastuskiri nr 12-1/15/2617-5 ei ole „sisuline otsus“, vaid selleks on

PRIA 16.12.2015. a ja 17.12.2015. a otsused (ja tulevikus kaebaja osas tehtavad toetuse

määramise otsused). Eelnimetatud otsuste näol on tegemist toetuse täieliku määramisega.

Teave on avaldatud PRIA veebilehel kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates,

järelikult on ÜPT ja ROH otsused kaebajale teatavaks tehtud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu

15.01.2016. a määrus tühistada ja saata asi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse

jätkamiseks.

15. Halduskohus tagastas kaebuse nõuded HKMS § 121 lg 2 p-le 1 tuginedes. Halduskohus

asus vaidlustatud määruses seisukohale, et nii PRIA 19.06.2015. a toiming (muudatusavalduse

vastuvõtmisest keeldumine e-PRIA portaali vahendusel) kui ka 04.09.2015. a vastus

kvalifitseeruvad menetlustoiminguteks, mis on tehtud kaebaja pindalatoetuste taotluse

nr 110151110988 esitamisega alanud haldusmenetluses, mis on osaliselt lõppenud PRIA

16.12.2015. a otsusega ja 17.12.2015. a otsusega, mistõttu ei ole tühistamisnõuete esitamine

võimalik. Halduskohus ei pidanud samas vajalikuks suunata kaebajat oma taotlusi muutma,

kuna leidis, et menetlustoimingute õigusvastasusele saab kaebaja tugineda ka vaidlustades

vaidemenetluses ja vajadusel kohtumenetluses PRIA toetuste määramise kohta tehtud lõplikke

otsuseid. Selle põhjendusega tagastas halduskohus ka kaebaja kohustamisnõude.

16. Ringkonnakohus halduskohtu käsitlusega ei nõustu. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja

esitas täiendava taotluse PRIA haldusakti (toetuse määramine) andmisega päädivas

menetluses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 järgi võib haldusakti andmise

menetlus lõppeda nii haldusakti teatavakstegemisega (p 1) kui ka haldusorgani poolt taotluse

läbi vaatamata jätmisega (p 3). HMS § 14 lg 6 p 1 järgi jätab haldusorgan taotluse läbi

vaatamata ka juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Kaebaja

ja PRIA kirjavahetuse põhjal on ilmne, et kaebaja jaoks lõppes 20.06.2015 esitatud taotluse

menetlus taotluse esitamise tähtaja rikkumise ja selle ennistamata jätmise tõttu taotluse läbi

vaatamata jätmisega, isegi kui PRIA seda kaebajale selgesõnaliselt oma kirjades ei märkinud.

Seetõttu on ekslik halduskohtu järeldus, nagu pidanuks kaebaja, soovides 20.06.2015 esitatud

taotluse menetlemist, ootama ära PRIA haldusaktid, mis on koostatud 25.05.2015 esitatud

taotluse suhtes ning vaidlustama 20.06.2015 esitatud taotluse läbi vaatamata jätmist

25.05.2015 esitatud taotluse suhtes tehtud ja tehtavaid haldusakte vaidlustades. Kuigi

20.06.2015 PRIA-le esitatud taotlusega soovis kaebaja oma esialgset taotlust muuta ning

lisada varem esitatud põldude loetelule veel 122 uut põldu, ei mõjutanud nimetatud asjaolu

kaebaja poolt 25.05.2015 esitatud taotluse lahendamist, kuna PRIA 20.07.2015. a kirjast

kaebajale nähtub, et viimasele määratakse toetus vaid 25.05.2015 esitatud andmete alusel (tl

9, 9p).

17. Kuna PRIA ei teinud kaebaja 20.06.2015 taotluse suhtes sisulist otsust, millega oleks

keeldunud kaebajale toetuse määramisest, vaid keeldus taotluse määramisele suunatud

menetluse läbiviimisest, saab seda tõlgendada menetlust lõpetava toiminguna, millega

haldusorgan ei otsusta isiku õiguste või kohustuste üle. Riigikohus on leidnud, et kui

haldusorgan keeldub isiku avalduse menetlemisest, siis tuleb esmase õiguskaitsevahendina

kõne alla eelkõige kohustamisnõue. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 3 tuleneb, et kui

haldusorgan jättis isiku taotluse läbi vaatamata, saab isik esitada vaide haldusorganile või

kaebuse halduskohtule (vt RKHK 11.03.2004. a otsus asjas nr 3-3-1-8-04, p 13). Eeltoodust

tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas haldusasjas piisaks kaebaja õiguste kaitseks ka

halduskohtule esitatud kohustamisnõudest. Selle raames on halduskohtul võimalik kontrollida

ka PRIA menetluse läbiviimisest keeldumise õiguspärasust.

18. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1

sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus

leiab, et kuna halduskohtu viidatud PRIA 16.12.2015. a ja 17.12.2015. a otsused ei puuduta

122 põldu, mille osas kaebaja 20.06.2015 a taotluse esitamisega toetust taotles, ei aita PRIA

vastavate otsuste vaidlustamine kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Maaeluministri 22.04.2015. a

määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ ning 30.04.2015. a määruse nr 53

„Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ järgi

teeb PRIA taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks (vt vastavalt § 20 lg 1 ja § 25 lg 1).

PRIA teeb toetuse maksmise otsuse või toetuse maksmisest keeldumise otsuse sellise tähtaja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kohustuseaastale

järgneva aasta 30. juuniks (vt vastavalt § 21 ja § 26). Ringkonnakohus leiab, et viidatud

määruste §-des 20 lg 1 ja 25 lg 1 märgitud tähtpäev on PRIA-t distsiplineeriva iseloomuga ega

tähenda, et kaebuse rahuldamise korral puuduks PRIA-l võimalus otsustada kaebaja taotluse

rahuldamine ka pärast 10. veebruari. Seega ei ole alust järeldada ka seda, et kaebajal puuduks

ilmselgelt menetlust lõpetava toimingu vaidlustamise õigus põhjusel, et kaebus on ilmselgelt

perspektiivitu. Mis puudutab vastustaja viidet Komisjoni määrus (EL) nr 640/2014 art 13 lg 3

II lõigule, millest tulenevalt ei ole võimalik pindalatoetuste- ja maksetaotlusele lisada toetuste

taotlemise märkeid pärast pindalatoetuste taotluste esitamiseks ettenähtud tähtaega, s.o pärast

19. juunit, leiab ringkonnakohus, et nimetatu ei välistanud kaebaja õigust taotleda PRIA-lt

taotluse esitamise tähtaja ennistamist ning vastustaja kohustust ennistamise aluseks olevaid

asjaolusid kontrollida. Eeldusel, et arvutiprogramm takistas kaebajal ka puudustega taotluse

esitamist, võib see ringkonnakohtu hinnangul olla vastuolus haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 15 lõikega 1, mis kohustab haldusorganit esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata

selle puudustest, andes isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et

HMS § 15 lõike 3 lause 1 sätestab, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul,

loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Isiku õigused taotluse arvuti vahendusel esitamisel ei saa

olla vähem kaitstud kui taotlust paberkandjal esitades.

19. HKMS § 120 lg 1 p 3 sätestab halduskohtu kohustuse kontrollida, kas kaebuses on

esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teha

vajaduse korral kaebajale ettepanek kaebust muuta. HKMS § 2 lg 5 sätestab

halduskohtupidamise üldpõhimõttena selgitamiskohustuse. Selgitamiskohustus hõlmab ka

kohtu kohustuse vajadusel abistada kaebajat asjakohase taotluse valikul (Riigikohtu

07.04.2010. a otsus nr 3-3-1-5-10, p 15). Halduskohus on käesolevas asjas jätnud

selgitamiskohustuse täitmata ning suunanud kaebajat esitama perspektiivitut kaebust

haldusaktide peale, mis kaebaja poolt 20.06.2015 esitatud taotluse lahendamist ei puuduta.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus OÜ Kupas määruskaebuse, tühistab Tartu

Halduskohtu 15.01.2016. a määruse ning saadab asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks

tagasi Tartu Halduskohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel