3-15-1536/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1536

Haldusasi

AS

Kihnu

Veeteed

kaebus

Lääne

maavanema

15.05.2015 korralduse nr 1-1/15/81 tühistamiseks ning

Lääne maavanema ja Väinamere Liinid OÜ vahel

17.05.2015

sõlmitud

reisiparvlaevaga

Ormsö

parvlaevaliinil

Sviby-Rohuküla-Sviby

reisijate-,

sõidukite- ja kaubaveoteenuse osutamise avaliku

teenindamise otselepingu tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Kihnu Veeteed (reg. kood 10867071),

volitatud esindajad v.adv Tarmo Peterson ja Jaak

Parre

Vastustaja – Lääne Maavalitsus, volitatud esindajad

Roger Uusmaa ja Eva Vanamb

Kolmas isik – Väinamere Liinid OÜ (reg. kood

11186151), volitatud esindaja adv Kristo Kallas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.12.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebus, AS Kihnu

Veeteed vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 10.02.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta AS Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 17.12.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-1536 muutmata.

4. Mõista Lääne Maavalitsuselt AS Kihnu Veeteed kasuks välja menetluskulud 960

(üheksasada kuuskümmend) eurot.

5. Mõista AS-lt Kihnu Veeteed Väinamere Liinid OÜ kasuks välja menetluskulud 750

(seitsesada viiskümmend) eurot.

6. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

7. Avaldada käesolevast otsusest üksnes resolutsioon.

3-15-1536

2(14)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2016.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne maavanem otsustas 15.05.2015 korraldusega nr 1-1/15/81 sõlmida avaliku

teenindamise otselepingu Väinamere Liinid OÜ-ga reisiparvlaevaga Ormsö parvlaevaliinil

Sviby-Rohuküla-Sviby reisijate-, sõidukite- ja kaubaveo teenuse osutamiseks alates 01.06.2015

kuni Lääne Maavalitsuse korraldatud riigihanke tulemusel sõlmitava avaliku teenindamise

lepingu alusel uue vedaja liinile tulekuni, seejuures minimaalselt kuni 01.11.2015 ja mitte

kauemaks kui 31.05.2016.

2. Lääne maavanem ja Väinamere Liinid OÜ sõlmisid 17.05.2015 avaliku teenindamise

otselepingu reisiparvlaevaga Ormsö parvlaevaliinil Sviby-Rohuküla-Sviby reisijate-,

sõidukite- ja kaubaveoteenuse osutamiseks.

3. AS Kihnu Veeteed esitas 15.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest pärast

täiendamist (14.07.2015) võeti menetlusse Lääne maavanema 15.05.2015 korralduse nr 1-

1/15/81 tühistamise ning Lääne maavanema ja Väinamere Liinid OÜ vahel 17.05.2015

sõlmitud otselepingu tühisuse tuvastamise nõuded.

1)

Kolmanda

isiku

pakkumus

on

põhjendamatult

madala

maksumusega,

kuid

hindamiskomisjoni protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks seda asjaolu kontrollinud.

Pakkumuse maksumuse põhjendatust tuleb kontrollida nii hankemenetluses kui ka otselepingu

sõlmimisel. Tegemist on üldise riigihankepõhimõttega, mida tuleb järgida ka siis, kui

riigihangete seaduse § 48 kohaldamisele ei kuulu. Maksumuse analüüsimata jätmine viib nende

pakkujate õiguste rikkumiseni, kes on esitanud oma pakkumuse ausalt, ning kahjustab

konkurentsiolukorda turul. Samuti rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Turgu valitseva

ettevõtja alapakkumus tõrjub turult väiksema turujõuga ettevõtjaid ja takistab põhjendamatult

nende ligipääsu riigi tellimusele. Kaebaja on turuliidrist kolmanda isiku peamine ja ainus

tõsiselt võetav konkurent. Sviby-Rohuküla-Sviby parvlaevaliini teenindamise kaotamine

tähendab kaebajale ligikaudu kolmandiku aastakäibe kaotust. Kolmas isik on Eesti praamiliini

operaatorite kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja, kuna saab 92% Eesti-siseste

parvlaevaliinide riiklikest dotatsioonidest. Kaubaturu käive on jaotatud kaebaja ja kolmanda

isiku vahel proportsioonides vastavalt 2,6% ja 97,4%.

3-15-1536

3(14)

2)

Kaebaja on teenindanud Sviby-Rohuküla-Sviby parvlaevaliini juba 10 aastat ja on seega

hästi kursis parvlaevaliini teenindamise reaalse maksumuse ja kulubaasiga. Kolmanda isiku

pakkumus summas 138 eurot reisi kohta ei saa sisaldada kõiki teenuse osutamise ja lepingu

täitmisega seotud kulusid. Kolmanda isiku pakkumus ei sisalda liini ettevalmistuskulu ja

vastustaja leidis õigusvastaselt, et pakkumus ei peagi seda kulu sisaldama.

3)

Kolmanda isiku pakkumuses toodud laevapersonali tööjõukulu on põhjendamatult madal.

Arvestades Politsei- ja Piirivalveametis kehtivaid meremeeste töötasusid, saab laevapersonali

minimaalseks tööjõukuluks ühe reisi kohta olla 108,55 eurot (2 meeskonda, kummaski 6

laevapere liiget). Sellise tööjõukuluga aga ei oleks võimalik parvlaeva Ormsö edukalt mehitada

põhjusel, et töö intensiivsus on oluliselt suurem kui avaliku sektori tavalisel merepersonalil. Nt

AS Eesti Loots 2013. aasta majandusaasta aruande kohaselt on ühe töötaja tööjõukuluks umbes

3000 eurot kuus.

4)

Kaebaja pakkumus sisaldab kaldapersonali tasusid, mida makstakse olemasolevatele

töötajatele, kes teenindavad ka teisi liine. Lisaks piletimüügiga tegelevale personalile arvestas

kaebaja kaldapersonali kulude hulka laeva tehnilise juhi, klienditeeninduse, finantsaruandluse

ja turundusega seotud kulud. Tegemist on lepingu täitmiseks vajalike kuludega, mille täitmine

laevapersonali poolt on ebatõenäoline. Kaebajale ei nähtu, et kolmas isik oleks nende kuludega

arvestanud.

5)

Vastustaja jättis põhjendamatult kontrollimata kolmanda isiku administratiivkulud. Kuna

kolmanda isiku pakkumuse kaldapersonali kulud ei hõlmanud kõiki kulusid, võinuks osa

kulusid olla paigutatud administratiivkulude alla. Samas ei ole usutav, et kolmas isik on need

kulud paigutanud administratiivkulude alla, kuna ainuüksi kohustuslike koolituste kulu on 5300

eurot, laevapere toitlustus 13 680 eurot ja eririietus 1600 eurot. Seega on osad vajalikud kulud

jäänud kolmanda isiku pakkumuses arvestamata.

6)

Kolmas isik põhjendab laeva madalaid hoolduskulusid sellega, et plaanib teha osa

hooldustöödest ise. Laeva garantiitingimused aga välistavad selle.

7)

Mereregistri Laevade Eesti AS kinnitas kaebajale, et Ormsö ülevaatuse hinnapakkumine

tehti nii kaebajale kui kolmandale isikule samas suurusjärgus, mistõttu pole millegagi selgitatav

kolmanda isiku pakkumuses sisalduv oluliselt madalam ülevaatuskulu.

8)

Kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuses toodud kindlustuskulude erinevus ei ole

põhjendatav kaebajal rahvusvahelise kindlustuse kogemuse puudumisega. Kaebajal on varasem

kogemus olemas. Kuna kolmas isik keeldus vastustajale kindlustuspakkumust esitamast ja

vastustaja ei käinud sellega ka kohapeal tutvumas, siis ei saanud vastustajal tekkida

veendumust, et kolmanda isiku pakkumus pole selles osas põhjendamatult madala

maksumusega.

9)

Vastustaja 15.05.2015 korralduse õigusvastasus toob kaasa selle tühistamise ja

17.05.2015 otselepingu tühisuse tuvastamise vajaduse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 87). Lepingu tühisuse tuvastamine ei kahjusta avalikku huvi tõrgeteta reisijate- ja kaubaveo

vastu, sest kaebaja on avaldanud valmisolekut jätkata vedusid 02.12.2011 sõlmitud lepingu

alusel kuni uue vedaja leidmiseni.

4. Lääne Maavalitsus vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Vastustajal oli nii ühistranspordiseadusest kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

23.10.2007 määrusest nr 1370/2007 tulenevalt õigus sõlmida otseleping ning ka praktiline

vajadus otselepingu sõlmimiseks. Kuna leping kaebajaga on lõppenud, ei ole võimalik selle

alusel sõitjateveoteenuse osutamist jätkata. Kaebajaga sõlmitud senise lepingu jätkamise korral

oleks äsja valminud reisiparvlaev Ormsö jäänud sadamasse seisma ja toonud kaasa täiendava

kulu 27 000–33 000 eurot kuus.

3-15-1536

4(14)

2) Vastustaja nõustub kaebajaga, et ka otselepingu sõlmimisel on kohustus kontrollida, ega

pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, et hoida ära pakkujate

diskrimineerimist ja konkurentsi moonutamist. Vastustaja on seda kohustust ka täitnud.

Komisjon kontrollis esitatud hinnaettepanekuid sisuliselt ja jõudis veendumusele, et kolmanda

isiku esitatud hinnaettepanek oli põhjendatud ning vastas otselepingu projektis ja selle lisades

toodud tingimustele. Asjaolu, et kolmas isik kajastas hinnaettepanekus madalamat hinda ning

on võimeline osutama teenust madalama hinnaga, ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks

turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega. Vastustaja hinnangul on kolmandal isikul võimalik

pakkuda teenust odavama hinnaga suuresti tulenevalt tema pikaajalisest reisijateveoteenuse

osutamise kogemusest. Komisjoni kaalutlused kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud

kulukomponentide osas on jälgitavad komisjoni protokollist. Seega tagati otselepingu

sõlmimisel olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning konkurentsi ei ole

kahjustatud. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust vastustaja eest ega hakata kaebuses toodud

kuluartikleid sisuliselt hindama. Seejuures ei saa arvestada pärast otsuse tegemist ilmnenud

asjaoludega, vaid peab arvestama üksnes andmetega, mis olid vastustajale teada. Vastustaja

võrdles hinnaettepanekuid omavahel ja ka eelnevate aastate näitajatega. Samuti küsis vastustaja

pakkujatelt kirjalikke selgitusi, hindas neid sisuliselt ja veendus esitatud kulude põhjendatuses.

Väide, et kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud maksumus võib olla põhjendamatult madal,

on oletuslik. Vastustajal sellist kahtlust ei tekkinud.

3) Vastustaja ei pidanud tutvuma kolmandale isikule tehtud kindlustuspakkumisega.

Kindlustuspakkumised tehakse ettevõtte põhiselt ja maksumus võib erineda mitmel põhjusel –

eelnev kogemus rahvusvahelise kindlustuse vormistamisel, koostöö kindlustusandjatega,

võimalikud varasemad kindlustusjuhtumid jms. Kindlustuspakkumised ei olnud erakordselt

erinevad ja arvestades asjaoluga, et komisjoni oli kaasatud Veeteede Ameti esindaja, kelle

ekspertteadmised võimaldasid anda hinnangu esitatud pakkumuste osas, ei pidanud komisjon

vajalikuks kolmanda isiku kindlustuspakkumisega kohapeal tutvuda.

4) Vastustaja on kontrollinud kolmanda isiku esitatud hinnaettepaneku põhjendatust

igakuiselt ka pärast otselepingu sõlmimist esitatud aruannete alusel ja tuvastanud, et kolmanda

isiku hinnaettepanekus toodud maksumus vastab teenuse osutamise reaalsetele kuludele.

5. Väinamere Liinid OÜ toetas vastustaja seisukohti.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.12.2015 otsusega AS Kihnu Veeteed kaebuse osaliselt

(p 1) ning tühistas Lääne maavanema 15.05.2015 korralduse nr 1-1/15/81 (p 2). Muus osas jättis

halduskohus kaebuse rahuldamata (p 3). Halduskohus mõistis Lääne maavanemalt AS Kihnu

Veeteed kasuks välja riigilõivu 15 eurot ja õigusabikulu 2091 eurot (p 4) ning AS-lt Kihnu

Veeteed Väinamere Liinid OÜ kasuks välja õigusabikulu 500 eurot (p 5). Ülejäänud osas jättis

halduskohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (p 6).

1)

Kuna hinnaettepaneku küsimise kirja järgi tuli sõitjateveoteenuse tulude ja kulude

prognoos esitada otselepingu projektis toodud perioodiks (alates 01.06.2015), siis maikuusse

jäävaid ettevalmistuskulusid tulude ja kulude prognoosis ei pidanud esitama, nagu seda tegi

kaebaja.

Vastustaja

käsitles

14.05.2015

protokollis

tööjõukulude

erinevust

vaid

ettevalmistuskulude osas, muid täpsemaid andmeid ei küsitud ega analüüsitud. Kui arvestada

kaebaja esitatud tööjõukuludest maha ettevalmistuskulud ja laevapersonali toitlustuskulud

(mille kolmas isik paigutas muude kulude alla), on kaebaja kulud kolmanda isiku kuludest

kokku 95 178 euro võrra suuremad. Kolmanda isiku laevapersonali tööjõukulu on väiksem ka

Politsei- ja Piirivalveameti sarnaste ametikohtade tööjõukulust. Kohus ei saa teostada kaalumist

vastustaja eest ega hinnata, kas selline palgaerinevus on oluline ja kas kolmanda isiku poolt

välja toodud palgakulu saab selles valdkonnas olla realistlik, kuid tööjõukulude erinevust ei saa

3-15-1536

5(14)

pidada sedavõrd väheoluliseks, et jätta see hindamisel kaalumata. See, et kolmas isik on

lepingut siiani hinnapakkumises toodud kuludega täitnud, ei kõrvalda ristsubsideerimise

kahtlust. Arvestades, et kaebaja arvestas töötasu 365 päeva eest ja pühadetasu 12 püha eest

aastas kõigile 12 laevapere liikmele, vaatamata sellele, et 6-liikmelised meeskonnad töötavad

vahetustega ja seega ei ole kõik 12 meeskonnaliiget kõigil päevadel (ega kõigil 12 pühal) aastas

tööl, oleks olnud alust küsida selgitusi tööjõukulude arvestuse kohta ka kaebajalt.

2)

Vastustaja käsitles hindamisel administratsiooni- ja muid kulusid koos ning leidis, et

erinevus on selles osas minimaalne. Koos kaldapersonali kuluga on vastavate kulude erinevus

2,5 korda. Kohus nõustub vastustajaga, et liini teenindamiseks vajaliku personali koosseisu ja

töötasude kindlaksmääramine on töökorralduslik küsimus, mis võib olla ettevõtjatel erinev.

Erinevalt laevapersonalist ei olnud kaldapersonali osas nähtud ette kindlat arvu töötajaid.

Töötajatele konkreetse liini teenindamise eest makstava täiendava lisatasu suurus võib sõltuda

erinevate vedajate poolt teenindatavate teiste liinide arvust. Kuna kaebaja väitel on kolmas isik

turgu valitsev ettevõtja, võib kolmanda isiku poolt kaldapersonalile makstava lisatasu väiksem

suurus olla seletatav tööjõukulude parema optimeerimisega. Vastustaja ei teinud nimetatud

kulude hindamisel kaalumisvigu.

3)

Vastustaja võrdles remondi- ja hoolduskulusid seni kasutuses olnud parvlaevaga Reet.

Võrdlus uue ja kasutatud laeva hooldus- ja remondikuludega ei pruugi olla asjakohane, sest uue

laeva puhul kehtib tootja määratud kohustuslik hooldustööde plaan ning hooldustöid tuleb teha

tootja näidatud ettevõtjate juures, mitte enda valitud soodsaima teenusepakkuja juures ega ise.

Seega tegi vastustaja kaalumisvea, kui leidis, et kaebaja hooldus- ja remonditööde kulud võivad

olla suuremad seetõttu, et ta peab vastavat teenust sisse ostma, samas kui kolmandal isikul on

endal hooldus- ja remonditööde teostamise pädevusega isikud olemas. Kaebaja ja kolmanda

isiku kulude erinevus on märkimisväärne ning vastustaja oleks pidanud kulude põhjendatust

hindama. Kaebaja ei pidanudki hoolduskulude osas arvestama garantiiga. Vastustaja heitis

kaebajale ette ülevaatuste osas liiga suurte riigilõivukuludega arvestamist, kuid kolmanda isiku

selgitustest ei nähtu, et ta oleks üldse nende kuludega arvestanud.

4)

On usutav, et kindlustuspakkumine sõltub kindlustusvõtjast, tema senisest koostööst

kindlustusandjaga ja usaldusväärsusest kindlustusandja silmis, senistest kindlustusjuhtumistest,

kindlustatavast varast, aga ka kindlustusandja ärimudelist. Kaebaja ja kolmanda isiku

kindlustuskulude erinevus (630 eurot kuus) ei ole sedavõrd märkimisväärne, et pidanuks

vastustajas tekitama kahtluse kolmanda isiku kindlustuskulude põhjendatuses. Seetõttu ei pea

kohus kolmanda isiku kindlustuspakkumisega tutvumata jätmist rikkumiseks, mis oleks

kindlasti võinud mõjutada hindamise tulemust.

5)

Kuna vastustaja jättis õigusvastaselt hindamata kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud

laevapersonali kulude ning hooldus- ja remonditööde (sh ülevaatus) kulude põhjendatuse või

tegi nende kulude kontrollimisel olulisi kaalutlusvigu, oli kolmanda isiku hinnapakkumise

parimaks tunnistamine õigusvastane ning vastustaja 15.05.2015 korraldus nr 1-1/15/81 tuleb

tühistada. Samas ei pea kohus põhjendatuks vastustaja ja kolmanda isiku vahelise otselepingu

tühisuse tuvastamist. Lepingu tühisuse tuvastamise korral ei jõuaks kaebaja lepingut täita kuigi

pikka aega, samas hinnaettepanekute uus hindamine, pakkujatele täiendavate küsimuste

esitamine ja vastuste ootamine, uue lepingu sõlmimine ja kaebaja töötajate poolt 14-päevane

laevaga tutvumise aeg võivad kaasa tuua olukorra, kus laevaühendus mandri ja Vormsi saare

vahel on vahepeal katkenud. Kaebajal on oma õigusi võimalik piisavalt kaitsta vastustaja vastu

kahju hüvitamise nõude esitamisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Lääne Maavalitsus palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.12.2015 otsus

tühistada.

3-15-1536

6(14)

1)

Otselepingu sõlmimisel on haldusorganil väga suur otsustusvabadus. Vastustaja

kontrollis talle esitatud hinnaettepanekuid piisavalt, et veenduda nende tõsiseltvõetavuses.

Vastustajal puudusid Ormsö eeldatavate kulude kohta andmed ning ta saigi selles osas tugineda

eelkõige pakkujate arvestustele ja selgitustele.

2)

Halduskohtu otsusest ei nähtu kohtu seisukoht kolmanda isiku hinnaettepaneku kohta

tervikuna. Ka juhul, kui vedaja üksikute kuluartiklite näitajad on madalamad kui vastustaja

prognoos, ei muuda see hinnaettepanekut automaatselt tervikuna põhjendamatult madalaks.

Komisjon kasutas oma õigust nõuda vedajatelt täiendavaid selgitusi ning komisjoni protokollist

nähtuvalt on hinnatud kõiki võimalike vedajate esitatud selgitusi kogumis. Komisjonil ei

tekkinud kummagi vedaja puhul kahtlust, et pakutud hinnaga ei suudeta teenust osutada.

Halduskohus jättis arvestamata asjaoluga, et kolmas isik on otselepingut siiani

hinnapakkumises toodud kuludega täitnud.

3)

Halduskohus arvestas kolmanda isiku pakkumuse võrdlusena vaid kaebaja näitajaid ja

andis liiga suure kaalu kaebaja hinnangutele. Pole tõendatud, et kaebaja toodud kulud on

parvlaeva teenindamise minimaalsed kulud. Seejuures on kohus seadnud kahtluse alla ka

kaebaja tööjõukulude kalkulatsiooni ning hinnanud vastustaja kaalutlused suures osas

õiguspäraseks. Halduskohus on tööjõukulude osas põhjendamatult jätnud tähelepanuta

protokolli lisad, millest nähtub, et kumbki pakkuja vastas vastustaja täpsustavatele küsimustele

ammendavalt. Lisaks pakkujate andmetele oli vastustajal olemas ka sama liini statistika

varasemate aastate kohta. Kohus on põhjendamatult leidnud, et vastustaja oleks pidanud

kontrollima ristsubsideerimise võimalust. Kolmandale isikule selgitati otselepingu sõlmimise

menetluses ristsubsideerimise vältimise nõuet ning kolmas isik kinnitas oma 14.05.2015

vastuses nr 60-11, et kuluarvestust peetakse liinide lõikes eraldi. Enne lepingu täitmist ei olegi

vastustajal võimalik tegelikku ristsubsideerimist kontrollida.

4)

Vastustajal ei olnud põhjust pidada kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud

tööjõukulusid liiga madalaks. Laevapersonali töötasu kindlaksmääramine on töökorralduslik

küsimus.

5)

Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et uue ja kasutatud laeva hooldus- ja remondikulude

võrdlus oli asjakohatu. Pole eluliselt usutav, et üle 40 aasta kasutuses olnud laeva Reet hooldus-

ja remondikulu on väiksem kui uuel laeval, millele kehtib garantii ja võimalikud puudused

kõrvaldatakse tootja kulul. Kohustuslik hooldustööde plaan ja kohustus kasutada

hooldustöödeks tootja näidatud ettevõtjaid ei välista võrdluse asjakohasust. Komisjon ei ole

eeldanud, et kolmas isik saab kõik hooldustööd teostada oma mehaanikutega, vaid on peetud

võimalikuks, et osa hooldustöödest teostab kolmanda isiku oma personal. Komisjon hindas

vedajate hooldus- ja remondikulusid koos ning garantii arvestamine oli asjakohane.

6)

Komisjonil ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku esitatud ülevaatuskulude

põhjendatuses. Laevaregistri kohustusliku ülevaatuse tasu sõltub konkreetsest ettevõttest.

Komisjon leidis, et pole põhjust eeldada suuremaid kulutusi iga-aastasele ülevaatusele, kui on

välja toodud kolmanda isiku selgitustes. Kaebaja seevastu kajastas ülevaatuse riigilõivukulusid

põhjendamatult suurena.

7)

Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et kaebajal on võimalik esitada vastustaja vastu

kahju hüvitamise nõue, kuna vastavad eeldused pole täidetud.

8. AS Kihnu Veeteed vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

1)

Hindamiskomisjoni protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks üldse kontrollinud, kas

kolmanda isiku pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega.

3-15-1536

7(14)

2)

Laevapersonali ettevalmistamise kulu on teenuse osutamiseks vältimatult vajalik.

Ettevalmistamisega seonduvad kulud tuleb arvestada põhireisi hinna hulka. Eesti tingimustes

ei ole reaalsed kolmanda isiku pakkumuses toodud laevapersonali muud kulud. Halduskohus

on õigesti leidnud, et kolmanda isiku kalkulatsioonis toodud laevapere tööjõukulud on

võrreldes kaebaja samade kuludega kahtlustäratavalt madalad, mistõttu oleks vastustaja

pidanud seda täiendavalt analüüsima. Kolmas isik on jätnud arvestamata kaldapersonali muud

ülesanded peale piletimüügi. Vastustaja jättis arvestamata, et kolmanda isiku selgituse kohaselt

sisaldub suur osa laevapersonali kuludest administratiiv- ja muude kulude osas. 2,5-kordne

erinevus kaldapersonali ja muude kulude osas tõstatab tõsise kahtluse, kas pakkujad on

vastustaja ootustest õigesti aru saanud ning arvestanud pakkumuse koostamisel kõigi kuludega,

lähtudes turul valitsevast hinnatasemest. Vastustaja arvamus, et kolmanda isiku kulud ei ole

ebamõistlikult madalad, põhineb üksnes oletusel.

3)

Remondi- ja hooldustööde kulude võrdlus parvlaevaga Reet on asjakohatu. Kaasaegse

laeva regulaarsed hoolduskulud on suuremad juba seetõttu, et tegemist on tehniliselt keerukama

sõidukiga. Kolmas isik saab ise teostada vaid lifti hooldustöid. Kaebaja ei pidanud vajalikuks

garantii küsimust oma pakkumuses eraldi välja tuua.

4)

Vastustaja tugines pakkujate kindlustuskulude hindamisel ekslikule arvamusele, et

kaebaja suurem kindlustuskulu on seletatav sellega, et kaebajal puudub varasem rahvusvahelise

kindlustamise kogemus. Kindlustuskulu erinevuse kontrollimata jätmise puhul on seega

tegemist olulise kaalutlusveaga.

9. Väinamere Liinid OÜ toetab Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebust.

1)

Halduskohtul ei olnud põhjust eeldada, et kaebaja pakutud kulukalkulatsioonid on õiged

ja objektiivsed ning need saab võtta võrdluse aluseks. Nagu halduskohus möönis, ei saa

vedajale ette kirjutada, kui palju ta oma töötajatele maksma peab. Seega ei saa öelda, et

kolmanda isiku makstav töötasu on põhjendamatult madal.

2)

Vastustajal puudus otselepingu sõlmimise menetluses igasugune alus arvata, et kolmas

isik ei täida ristsubsideerimise vältimise nõuet. Seni ei ole kolmas isik seda nõuet rikkunud.

3)

Võrdlus seni kasutatud laevaga Reet on asjakohane, kuna vana laev vajab uuest laevast

enam hooldust ja remonti, samas kui uue laeva puhul tuleb mõistlikult eeldada vaid plaanilisi

hooldustöid. Tootja selgitusest järeldub, et osasid hooldustöid võivad teostada ka vastava

koolituse läbinud laevameeskonna liikmed. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on oma

pakkumuses enda kulude hulka arvestanud ka remonttööd, mis teostatakse garantii korras.

Arvestades, et hindamiskomisjonis oli ka Veeteede Ameti esindaja, ei ole alust kahtluse alla

seada komisjoni hinnanguid Veeteede Ameti poolt läbi viidava ülevaatuse kulude osas.

4)

Isegi kui mingi kulu arvestuse esitamisel on tehtud viga, ei tähenda see automaatselt, et

ettepanekus esitatud lõpphind oleks põhjendamatult madal ning sellega ei oleks võimalik

teenust osutada. Kui teenuse kulud osutuvad planeeritust suuremaks, on neid võimalik katta

kasumiosa arvelt.

10. AS Kihnu Veeteed palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

17.12.2015 otsuse p-d 1, 3, 4, 5 ja 6 ning teha asjas uus otsus, millega kaebus täies ulatuses

rahuldada.

Kuna otselepingu sõlmimisega on rikutud diskrimineerimise keeldu, peab kohus tuvastama

selle tühisuse TsÜS § 87 alusel. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et 17.05.2015 sõlmitud

lepingu alusel lõpeb vedude teostamine igal juhul 31.05.2016. Kui käimasoleva

hankemenetluse tulemusena ei õnnestu selleks ajaks uut alalist lepingut sõlmida, on tõenäoline,

3-15-1536

8(14)

et vastustaja soovib kolmanda isikuga lepingut pikendada. Kaebaja on arvestanud sellega, et

tema poolt liinivedudega alustamine eeldab ettevalmistusaega ning sel ajal saab vedude

teostamist jätkata kolmas isik. Lepingu tühistamise läbi on kaebaja õigused paremini kaitstud

kui kahju hüvitamise nõude kaudu.

11. Lääne Maavalitsus palub jätta AS Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

Juhul kui kohus tuvastab otselepingu tühisuse, peaks vastustaja taas leidma mingi ajutise

lahenduse, et vältida liiniveo katkemist mandri ja Vormsi saare vahel. Kuna kehtiva õiguse

kohaselt ei tooks otselepingu tühisuse tuvastamine vastustajale kaasa kohustust sõlmida

otseleping kaebajaga, ei ole kaebaja õigused lepingu tühisuse tuvastamisel efektiivsemalt

kaitstud kui lepingu tühisuse tuvastamata jätmise korral.

12. Väinamere Liinid OÜ palub jätta AS Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebus

rahuldamata.

Kolmas isik ei nõustu kaebajaga, et halduskohus ei saanud lähtuda otselepingu lõppemisest

hiljemalt 31.05.2016. Kohus ei saanud otsust tehes lähtuda eeldusest, et käimasolevas

hankemenetluses, kus pakkumused on juba esitatud, tehtavad otsused vaidlustatakse. Praeguse

asja uue menetlemise läbi ei ole kaebajal võimalik oma huve kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Esmalt lahendab ringkonnakohus Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebuse (I), seejärel AS

Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebuse (II) ning viimaks jagab menetluskulud (III).

I

14. Pärast hankemenetluse kehtetuks tunnistamist riigihankes viitenumbriga 156389 otsustas

Lääne maavanem parvlaevaliinil Sviby-Rohuküla-Sviby reisijate-, sõidukite ja kaubaveo teenuse

osutamiseks sõlmida avaliku teenindamise otselepingu, lähtudes Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EÜ) nr 1370/2007, ühistranspordiseadusest ja Vabariigi Valitsuse

26.06.2014 korraldusest nr 287 „Nõusoleku andmine riigivara kasutamiseks andmiseks“.

Hinnaettepanekud esitasid AS Kihnu Veeteed (reisitasu 237 eurot) ja Väinamere Liinid OÜ

(reisitasu 138 eurot), kellest viimasega sõlmiti otseleping. AS Kihnu Veeteed vaidlustas

otselepingu sõlmimise Väinamere Liinid OÜ-ga, väites, et tegemist oli põhjendamatult madala

maksumusega pakkumusega ning vastustaja ei kontrollinud seda asjaolu piisavalt.

Menetlusosalised

vaidlevad

eelkõige

järgmiste

reisijateveo

hinda

kujundavate

kulukomponentide üle: (a) tööjõukulu (hinnatuna koos administratsioonikulude ja muude

kuludega); (b) plaaniline hooldus ja jooksev remont ning (c) kindlustus. Halduskohus leidis, et

vastustaja on teinud kaalutlusvea laevapersonali tööjõukulu ning hooldus- ja remondikulude

hindamisel. Muude kulukomponentide hindamise osas halduskohus rikkumisi ei leidnud, kuid

asus siiski kokkuvõttes seisukohale, et kaalumisviga kahe kulukomponendi juures võis mõjutada

lõpliku otsuse tegemist.

15. Lääne maavanema 04.05.2015 korraldusega nr 1-1/15/72 kinnitatud otselepingu sõlmimise

korra (I kd, tl 80-82p) p 5.3 näeb ette, et kui esitatud hinnaettepanekust lähtuvalt võib eeldada,

et võimalik veoteenuse osutaja ei ole ilmselt võimeline hinnapakkumises esitatud tingimustel

veoteenust osutama, seejuures ei ole kõnealust kahtlust täiendavate selgituste esitamisel

kõrvaldatud, jäetakse kõnealuse võimaliku veoteenuse osutajaga otseleping sõlmimata. Seega

sarnaselt tavapärasele hankemenetlusele oli vastustajal kohustus kontrollida pakkumuse

maksumuse põhjendatust juhul, kui tal tekkis kahtlus pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse

3-15-1536

9(14)

osas. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on põhjendamatult madala pakkumuse regulatsiooni

eesmärgiks ühest küljest vältida hankija meelevaldsust ja teisalt tagada ausat konkurentsi

ettevõtjate vahel (Euroopa Kohtu 27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99:

Lombardini ja Mantovani, p 57; 29.03.2012 otsus kohtuasjas nr C-599/10: SAG ELV Slovensko

jt, p 29). Korra p 5.6 kohaselt pidi vastustaja järgima põhimõtteid, mis on toodud määruse nr

1370/2007 lisas ja mis suuresti põhinevad Euroopa Kohtu lahendil kohtuasjas nr C-280/00:

Altmark Trans GmbH. Nende kriteeriumide kohaselt on keelatud nii vedaja ülekompenseerimine

kui

ka

puudulik

kompenseerimine.

Lisaks

tuleneb

nimetatud

kriteeriumidest

ka

ristsubsideerimise vältimise nõue.

16. Hindamiskomisjoni 12.05.2015 ja 14.05.2015 koostatud protokollist (II kd, tl 40-47) ja selle

lisadest (II kd, tl 48-80p) nähtub, et nii AS-le Kihnu Veeteed kui ka Väinamere Liinid OÜ-le

esitati tulude ja kulude arvestuse kohta, sh vaidlusaluste kulukomponentide kohta, mitmeid

täpsustavaid küsimusi. Vastustaja palus mõlemal hinnaettepaneku esitajal tuua välja arvutuskäik

või selgitada metoodikat, millel põhinevad ettepanekus näidatud laevameeskonna liikmete ja

kaldapersonali tööjõukulu andmed. Nii kaebaja kui ka kolmas isik selgitasid, et laevameeskonna

tööjõukulude arvestamisel on lähtutud 6-liikmelisest meeskonnast ja kahest vahetusest, mis teeb

kokku 12 töötajat. Kaebaja märkis laevapersonali tööjõukuluks kokku 320 524 eurot. Kaebaja

lisas, et keskmine laevapere liikme kuu brutotöötasu on 1237 eurot ning tööjõukuludes

sisalduvad ka hüvitis laevapere toitlustamiseks ning 14 lisapäeva 2015. aasta mais-juulis, mil

laev on mehitatud täiendava meeskonnaga seoses laeva tundmaõppimise ja treeningtegevusega.

Apellatsioonimenetluses täpsustas kaebaja palgakulu arvestust ametikoha kohta. Kaldapersonali

kuluks märkis kaebaja 42 853 eurot, arvestusega, et liiniga tegeleb aastaringselt 4 töötajat ja 1

täiendav töötaja suvekuudel. Kaebaja selgitas kohtumenetluses, et tegemist ei ole täiendavate

töötajate palkamisega, vaid osakoormusega töötavatele töötajatele makstakse täistööajaga

töötamise eest täiendavat tasu. Kolmas isik arvestas laevapersonali kuluks kokku 199 392 eurot

ning kajastas laevapere toitlustuskulud muude kulude all. Kaldapersonali osas märkis kolmas

isik, et täiendavat personali ta uue liini teenindamiseks ei palka, vaid maksab olemasolevatele

Rohuküla-Heltermaa liini teenindavatele töötajatele lisatasu (vastav kulu on kokku 1200 eurot).

Muid täpsemaid arvandmeid kolmas isik tööjõukulu kohta ei esitanud.

17. Hindamiskomisjon asus seisukohale, et meeskonna ettevalmistuskulusid ei ole kohane

vedajate võrdluses arvestada. Komisjon pidas küsitavaks, kas Sviby-Rohuküla-Sviby liini

teenindamise töömaht eeldab 4 töötaja tegevust aastaringselt ja 1 täiendava töötaja tegevust

suvekuudel. Kolmanda isiku laevapersonali kulude osas komisjon ühtegi märkust ei teinud ning

kaldapersonali osas viitas kolmanda isiku vastusele, milles viimane kinnitas, et kuluarvestust

peetakse liinide lõikes ning ristsubsideerimist selles osas ei toimu.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kolmanda isiku madalad kaldapersonali kulud

võivad olla seletatavad tööjõukulude parema optimeerimisega. Kolmas isik on suurem ettevõte

kui kaebaja ning teenindab rohkem liine. On usutav, et ühe liini lisandumisel ei teki kolmandal

isikul selle teenindamisega märkimisväärseid täiendavaid kulusid. Kaldapersonali osas ei ole

erinevalt laevapersonalist ette nähtud kindlat arvu töötajaid ning vedajal ei ole keelatud kasutada

teistel liinidel töötavaid olemasolevaid töötajaid, makstes neile lisatasu. Täpsemate selgitustega

kaldapersonali ja laevameeskonna palgaarvestuse kohta, mille kaebaja esitas alles

kohtumenetluses, ei olnud vastustajal võimalik pakkumuste hindamisel arvestada.

19. Halduskohus arvestas meeskonna ettevalmistamise kulud ning laevapere toitlustuskulud

kaebaja tööjõukuludest maha ning sai kaebaja tööjõukuluks 294 570 eurot, s.o 95 178 eurot enam

kui kolmanda isiku tööjõukulu. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hakata analüüsima seda, kas

pakkumuse hind pidi sisaldama meeskonna ettevalmistamise kulu või mitte, kuna ka seda

arvestamata on laevapersonali tööjõukulude vahe märkimisväärne. Hindamiskomisjoni

protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks hinnanud kolmanda isiku laevapersonali kulu

3-15-1536

10(14)

põhjendatust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et töötasu erinevust ei saanud jätta

hindamisel tähelepanuta. Olukorras, kus haldusorganil endal puuduvad enne pakkumuste

esitamist andmed võimalike kulude kohta, on pakkujate omavaheline võrdlemine üks võimalusi,

kuidas selgitada välja, kas mõni pakkumustest võib olla põhjendamatult madala maksumusega.

20. Kaebaja on 13.05.2015 vastuskirjas (II kd, tl 66-68p) selgitanud, et tööjõukulud on võrreldes

eelnevalt tühistatud hankega vähenenud seoses lühiajalise kokkuleppega külmutada töötasud

praegusel tasemel. Seega ei ole tõenäoline, et kaebaja makstavad palgad ületaks oluliselt sektori

keskmisi palku. Kaebuses on võrdluseks toodud ka Politsei- ja Piirivalveameti merepersonali

palgad, mille põhjal oleks aastane tööjõukulude miinimum 271 812 eurot. Võrreldes kolmanda

isiku palgakulu kaebaja ja avaliku sektori palgakuluga, saab järeldada, et kolmanda isiku

arvestusliku palgakulu järgi peaksid laevameeskonna liikmetele makstavad palgad olema sektori

keskmisest oluliselt madalamad. Eraettevõtjal on vabadus otsustada, kui kõrget töötasu oma

töötajatele maksta, kuid on siiski väheusutav, et kolmanda isiku laevapersonal on nõus töötama

väiksema tasu eest kui makstakse näiteks avalikus teenistuses sarnase kvalifikatsiooniga

töötajatele. Liiatigi on kolmas isik arvestanud, et talvisel perioodil müüb pileteid laevapersonal

ja lisatasu neile selle eest ette nähtud ei ole. Kui vaadata tööjõukulude kõrval ka

administratsiooni ja muid kulusid, mille alla kuulub muu hulgas ka osa meeskonnaga seotud

kuludest (kaebajal koolitus, tervisekontroll ja eririietus; kolmandal isikul liinidirektori lisatasu,

meeskonna toitlustus-, koolitus- ja meditsiinikulud), siis ka siin on kolmas isik näidanud kahe

kuluartikli peale kokku väiksemaid kulusid kui kaebaja: kolmandal isikul 31 000 eurot, kaebajal

36 683 eurot. Seega ei ole kolmanda isiku tööjõukulude väiksus seletatav sellega, et osa tööjõuga

seotud kuludest on arvestatud administratsiooni- ja muude kulude hulka. Kolmanda isiku

tööjõukulude kujunemise kohta pole piisavalt informatsiooni, et saaks olla veendunud selles, et

tegemist ei ole alapakkumusega.

21. Eeltoodu põhjal oleks vastustajal pidanud tekkima kahtlus, kas kolmanda isiku toodud

hinnaga on võimalik teenust osutada ning kas tööjõukulu puhul võib olla tegemist

ristsubsideerimisega. Selle kahtluse kõrvaldamiseks oleks vastustaja pidanud paluma kolmandalt

isikult täpsemat selgitust, arvestades, et 13.05.2015 vastuses (II kd, tl 63-65) tööjõukulude kohta

mingeid arvandmeid ei esitatud. Vastustaja seda ei teinud ega ole ka näidanud, et ta kaalus

kolmanda isiku tööjõukulude põhjendatust. Asjaolu, et kolmas isik on siiani lepingujärgse

hinnaga teenust osutanud, ei kinnita seda, et tegemist ei saanud olla alapakkumusega. Üksnes

võimekus teenust pakutud hinnaga osutada ei kõrvalda praegusel juhul ristsubsideerimise ning

konkurentsi kahjustamise kahtlust, arvestades, et kolmanda isiku puhul võib olla tegemist turgu

valitseva ettevõttega. Ettevõtja, kes saab endale mõne lepingu puhul lubada kasumi teenimisest

loobumist, võib esitada alapakkumuse näiteks turuosa hoidmiseks, konkurendi turult

väljatõrjumiseks või laevaga tutvumiseks, et olla valmis pakkumuse esitamiseks eesseisvas

pikemaajalises hankes.

22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja tegi kaalumisvea ka plaanilise

hoolduse ja jooksva remondi kulude hindamisel. Kaebaja arvestas vastavateks kuludeks, sh

määrdeainete kulud, kokku 35 185 eurot. Kolmas isik näitas hooldus- ja remondikuludena

13 000 eurot ning määrdeainete kuluna 8131 eurot, s.o kokku 20 131 eurot. Hindamisprotokollis

märgiti, et kolmas isik arvestas kulude kalkuleerimisel uue laeva garantiitingimustega, samas

kui kaebaja oma kuluarvestuses garantiid ei näidanud. Komisjon leidis, et hoolduskulude

erinevus võib olla tingitud sellest, et kaebaja peab teenuse sisse ostma, samas kui kolmanda isiku

mehaanikutel on pädevus teostada osa hooldustöid ise. Vastustaja võrdles uue laeva hooldus- ja

remondikulusid kasutuses olnud parvlaevaga Reet ning asus seisukohale, et uue laeva vastavad

kulud ei saa olla suuremad kui parvlaeval Reet.

23. Halduskohus leidis siinkohal õigesti, et kuna uue laeva puhul tuleb järgida tootja määratud

hoolduskava ning kahe aasta pikkuse garantiiperioodi jooksul tuleb tööd teostada tootja poolt

3-15-1536

11(14)

heaks kiidetud ettevõtja juures, ei pruugi võrdlus vana laevaga olla asjakohane. Kaebaja

13.05.2015 selgitustest nähtub, et kuludes on kajastatud just hoolduskavas ette nähtud

kohustuslikud hooldustööd. Arvestades, et laeva opereeriv ettevõte saab ise teha vaid väiksemaid

hooldustöid (nt lifti hooldus), ei saanud kolmas isik arvestada hoolduskulude olulise

kokkuhoiuga sel moel, et mitmed hooldustööd teevad ära oma töötajad. Kolmanda isiku

madalamaid kulusid ei saa põhjendada ka garantiiga arvestamisega. Kaebaja on oma

pakkumuses välja toonud vaid hoolduskulud ning garantiiga hõlmatud remondikulusid, mida

vedaja ise kandma ei pea, tema kuluarvestus ei kajastagi. Kuna kummagi pakkuja

hinnapakkumus ei sisaldanud garantiiga hõlmatud remondikulusid, on asjakohatu vastustaja

märkus, et kaebaja on jätnud garantiiga arvestamata.

24. Lisaks on kaebaja näidanud remondikulude hulgas kohustuslike ülevaatuste kulusid enam

kui 10 000 euro ulatuses. Kolmas isik on selles osas arvuliselt välja toonud vaid Mereregistri

Laevade Eesti AS-i iga-aastase ülevaatuse kulu 5000 eurot. Protokolli kohaselt on hinnatud vaid

selle ülevaatuse kulu ega ole hinnatud, milliseid muid ülevaatusi tuleb laeval lepinguperioodi

jooksul läbida ja millised võiksid olla nende kulud. Komisjoni tähelepanek, et suure

tõenäosusega ei kulu uue laeva ülevaatuse teostamiseks sellises ulatuses töötunde, mille

tulemusena küsitaks riigilõivu seaduses sätestatud maksimummääras, võib isegi olla õige, kuid

kaebaja ja kolmanda isiku näidatud kulusid võrreldes oleks siiski pidanud tekkima kahtlus, kas

kolmanda isiku näidatud summa eest on võimalik kanda nii ülevaatuste kui ka plaanilise

hoolduse kulud.

25. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kindlustuskulude hindamisel ei teinud vastustaja

kaalumisviga. Kaebajale saadetud kindlustusmaakleri (II kd, tl 121p) kirja kohaselt sõltub H&M

(kaskokindlustuse) kindlustusmakse eelkõige laeva kindlustusväärtusest ja omavastutuse

suurusest; P&I (vastutuskindlustus) kindlustusmakse aga oleneb laeva suurusest ja kasutamise

piirkonnast, kaubast ning laevaomaniku ajaloost. Kindlustusmakse suurus võib seega ka sama

objekti puhul märgatavalt erineda sõltuvalt kindlustusvõtja isikust ja kindlustusandjaga kokku

lepitud tingimustest. Isegi kui vastustaja eksis, arvates, et kaebajale pakutud kõrgem hind võib

olla tingitud esmakordsest rahvusvahelise kindlustuse võtmisest, siis kaebaja ja kolmanda isiku

kindlustuskulude erinevus (vastavalt 37 760 eurot ja 30 200 eurot) ei ole sedavõrd oluline, et

vastustajal oleks pidanud tekkima kahtlus kolmanda isiku kindlustuskulu põhjendatuses ning ta

oleks tingimata pidanud tutvuma kolmandale isikule tehtud kindlustuspakkumusega.

26. Ringkonnakohtu arvates ei ole kokkuvõttes alust väita, et vastustaja poolt kolmanda isiku

pakkumuse tagasilükkamine põhjendamatult madala maksumuse tõttu oleks ilmselgelt

välistatud. On selge, et enne uue laeva kasutusele võtmist ei ole täielikult võimalik kõiki kulusid

ette planeerida, kuid pakkumuse komponente ja pakkujate selgitusi hinnates ei saanud vastustaja

talle esitatud materjalide pinnalt olla veendunud, et kolmas isik on arvestanud kõigi lepingu

täitmiseks vajalike kuludega ning tegemist ei saa olla alapakkumusega. Halduskohus tühistas

Lääne maavanema 15.05.2015 korralduse nr 1-1/15/81 õigesti. Lääne Maavalitsuse

apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata.

II

27. Kaebaja arvates oleks halduskohus pidanud lisaks 15.05.2015 korralduse tühistamisele

tuvastama ka otselepingu tühisuse TsÜS § 87 alusel.

28. HKMS § 5 lg 2 sätestab, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja

eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis

kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. TsÜS § 87

kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu

rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud

3-15-1536

12(14)

tagajärg ei tohi saabuda. Praegusel juhul saab otselepingu sõlmimise korda pidada seaduseks

TsÜS § 87 mõttes (vt Riigikohtu erikogu otsus nr 3-2-1-100-08, p 23). Korra p 5.3 keelab

sõlmida otselepingut veoteenuse osutajaga, kes ei ole ilmselt võimeline hinnapakkumises

esitatud tingimustel veoteenust osutama ning ei ole seda kahtlust kõrvaldanud. Ringkonnakohus

nõustub aga halduskohtuga, et otselepingu tühisuse tuvastamine ei ole praegusel juhul

põhjendatud. Lääne maavanema 15.05.2015 korralduse nr 1-1/15/81 tühistamine ei tähenda, et

kolmanda isiku pakkumuse parimaks tunnistamine oli ka sisuliselt õigusvastane, kuna kohus

tühistab korralduse menetlus- ja põhjendamisvigade tõttu. Seda laadi rikkumiste keelu mõtteks

pole kaasa tuua tehingu tühisust TsÜS § 87 tähenduses.

29. Otseleping sõlmiti kuni üheks aastaks, et tagada teenuse osutamise jätkumine ajaks, mil

viiakse läbi uus riigihange. Praeguse lepingu kestus ei ole võrreldav kaebaja viidatud Riigikohtu

lahendis nr 3-3-1-66-10 käsitletud otselepinguga, millega anti eraõiguslikule isikule prügila

kasutusõigus 49 aastaks ning mõju konkurentsiolukorrale oli seega tunduvalt suurem kui

praeguses asjas. Isegi kui realiseeruks kaebaja kartus, et ka käimasolevas riigihankes

vaidlustatakse hankija otsus(ed) ning vaidluse ajaks pikendatakse praegust lepingut kolmanda

isikuga, pole põhjust arvata, et leping jääks kestma oluliselt pikemaks ajaks kui algselt

planeeritud. Kolmas isik on seni täitnud lepingut pakutud hinnaga ning ringkonnakohtul ei ole

informatsiooni, mis annaks alust arvata, et kolmas isik ei ole suuteline lepingut täitma kuni

lepingutähtaja lõpuni (31.05.2016). Kui kohus tuvastaks otselepingu tühisuse, peaks kolmas isik

niikuinii jätkama laevaühenduse katkemise vältimiseks lepingu täitmist kuni vastustaja viib läbi

uue otselepingu sõlmimise menetluse. See on pakkujatele ilmselt põhjendamatult koormav, kuna

pakkumuse koostamisele kulub ebaproportsionaalselt palju ressursse võrreldes väga lühikeseks

jääva lepinguperioodiga ning nii lühikeseks perioodiks oma tegevuse planeerimine ei pruugi olla

majanduslikult otstarbekas. Ka uute pakkumuste esitamise korral ei ole kindel, et edukaks osutub

just kaebaja pakkumus. Kui aga vastustaja peaks siiski kaebajaga lepingu sõlmima, saaks kaebaja

selle lepingu alusel teenust osutada ilmselt vaid lühikest aega. Eeltoodud põhjustel ei pea

ringkonnakohus otselepingu tühisuse tuvastamist praeguse asja asjaoludel õigeks. Kaebajal on

võimalik nõuda vastustajalt kahju hüvitamist, kui edaspidi tuvastatakse lõplikult, et OÜ

Väinamere Liinid pakkumus oligi põhjendamatult madal ja otseleping tulnuks sõlmida

kaebajaga.

30. AS Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata.

III

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 8). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega

kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule

hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).

32. Lääne Maavalitsuse apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja 109 lg 1

alusel tema enda kanda.

33. AS Kihnu Veeteed taotleb apellatsiooniastmes menetluskulude hüvitamist summas 1963

eurot (ilma käibemaksuta), sh õigusabikulud 1948 eurot ja riigilõiv vastuapellatsioonkaebuselt

15 eurot. Kokku on kaebaja esindajal kulunud õigusteenuse osutamisele 16 tundi ja 14 minutit,

3-15-1536

13(14)

millest Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebusega seotud kuluks saab lugeda ligikaudu 8 tundi

(sh pool kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ning protokolli parandamise

taotluse esitamise ajast), mis 120 euro suuruse tunnihinna juures teeb advokaadi tasuks 960

eurot. Kulude kandmine on tõendatud ning ringkonnakohtu hinnangul on kulu summas 960 eurot

põhjendatud ja vajalik ning tuleb AS Kihnu Veeteed kasuks Lääne Maavalitsuselt välja mõista.

Vastavalt kaebaja taotlusele mõistab ringkonnakohus kaebaja menetluskulu vastustajalt välja

ilma käibemaksuta. Vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulud jäävad kaebaja enda

kanda.

34. Väinamere Liinid OÜ taotleb apellatsiooniastmes õigusabikulude hüvitamist summas 2175

eurot (koos käibemaksuga). Kokku on kolmanda isiku esindajal kulunud õigusteenuse

osutamisele 14 tundi ja 30 minutit, millest AS Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebusega seotud

kuluks saab lugeda ligikaudu 5 tundi (sh pool kohtuistungil osalemise ajast), mis 125 euro

suuruse tunnitasu juures teeb advokaadi tasuks 625 eurot, koos käibemaksuga 750 eurot. Kulude

kandmine on tõendatud ning ringkonnakohtu hinnangul on see kulu põhjendatud ja vajalik ning

tuleb Väinamere Liinid OÜ kasuks AS-lt Kihnu Veeteed välja mõista. Lääne Maavalitsuse

apellatsioonkaebusega seotud kulud jäävad kolmanda isiku enda kanda.

35. Menetlusosaliste ärisaladuse kaitseks avaldada HKMS § 175 lg 5 alusel üksnes käesoleva

otsuse resolutsioon.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.09.2016 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lääne Maavalitsuse kassatsioonkaebus.

2. Jätta AS Kihnu Veeteed vastukassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2016. a otsus ja Tallinna

Halduskohtu 17. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-15-1536 osas, milles kohtud

tühistasid Lääne maavanema 15. mai 2015. a korralduse nr 1-1/15/81.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS Kihnu Veeteed kaebus Lääne

maavanema 15. mai 2015. a korralduse nr 1-1/15/81 tühistamiseks rahuldamata.

5. Mõista AS-lt Kihnu Veeteed Väinamere Liinid OÜ kasuks välja menetluskulud

3000 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

6. Arvata AS Kihnu Veeteed tasutud kautsjon riigituludesse.

3-15-1536

14(14)