3-15-2231/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2231 Haldusasi A.V.i kaebus Maksuja Tolliameti 23.07.2015 intressinõude nr 13-3/113549 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.V., esindaja Andrei Matvejev; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Anneli Metsalu Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus hiljemalt 17.03.2016 esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 23.07.2015 intressinõudega nr 13-3/113549 kohustati kaebajat tasuma hilinemisega tasutud maksusummadelt intressi 513,94 eurot (seisuga 23.07.2015 arvestatud intress).

2. A.V. esitas 04.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 23.07.2015 intressinõude nr 13- 3/113549 tühistamiseks, koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

3. Halduskohtu 10.09.2015 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2015 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebuse põhjendused on järgmised:

4.1 Kaebaja teostas 22.02.2013 Hundi, Sooküla Pilli ja Seljamäe kinnistu müügitehingud. Kaebaja pidi deklareerima kinnistute müügist laekunud summa tulumaksu arvestamise baasina tulumaksudeklaratsiooni esitamisel 2013.a eest, so lähtudes tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg-st 2, 31.03.2014 tulumaksu deklaratsiooni esitamisel 2013.a eest. 2015.aastal esitas kaebaja parandatud deklaratsiooni 2013.a aasta eest. Selle alusel tekkis kohustus tasuda täiendav tulumaks, mille ta tasus tähtaegselt. 14.08.2015 sai kaebaja 23.07.2015 intressinõude, millega kohustati maksma intressi summas 513,94 eurot.

4.2. TuMS § 46 lg 3 kohaselt peab maksumaksja maksma juurdemaksu maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1-ks juuliks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 115 lg 3 kohaselt, kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt MKS paragrahvi 115 lõigetes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (MKS § 95) kohta käivaid sätteid ning haldusakt peab vastama ka haldusmenetluse seaduse § 55 lg-le 1.

4.3 Intressinõue peab olema selge ja arusaadav osas, milles määratakse, millisest päevast alustatakse intressi arvestamist, millisest summast arvestatakse intress jms. Esitatud intressinõude lisana oli esitatud intressiarvestuse kaart. Kaebajale jääb antud lisaga tutvumisel täiesti arusaamatuks intresside arvestamise viis ja kord, eriti füüsilise isiku tulumaksust arvestatud intresside osas.

4.4 Esimesed 6 rida kajastavad erinevaid tulumaksu arvestamise algkuupäevi. Kaebaja arusaamisel arvestatakse MKS § 115 lg 1 kohaselt intressi alates päevast, millal maksumaksja pidi seadusest tulenevalt maksma tasumata jäetud maksu. 2013.a tulumaksu puhul oli tasumise tähtpäev kaebaja arvates 01.07.2014. Intressinõude lisas 1 mainitud intresside arvestamise algkuupäevad ei lange kokku antud kuupäevaga. Intressi arvestamise lõppkuupäevaks peaks olema maksukohustuse täitmise kuupäev ehk 27.07.2015. Lisas 1 määratud intressi arvestamise ajavahemiku lõppkuupäevad ka ei lange kokku antud kuupäevaga. Esitatud intressinõude lisast 1 jääb üldse arusaamatuks, milline maksusumma milliseks kuupäevaks jäi täiesti tasumata, millal antud summa oli tasutud ja lähtudes sellest ei ole võimalik lugeda antud akti üheselt arusaadavuks või selgeks.

4.5. MKS § 115 lg 1 kohaselt intresside arvestamine on maksukohustuslase kohustus. Seoses sellega, arvestades haldusorgani selgitamiskohustust, peab maksuhaldur andma maksumaksjale aega intresside arvestamiseks, vajadusel anda selgitusi intresside arvestamise põhimõtete kohta ja muul viisil andma maksumaksjale abi intresside summa kindlaksmääramisel. Ainult siis, kui antud eeldused on täidetud, tekib maksuhalduril õigus teha intressinõue.

4.6 Antud haldusakt pole kontrollitav, mille tõttu akt kuulub tühistamisele.

Maksuhaldur ei andnud maksumaksjale võimalust teostada intresside arvestust. Intressinõue oli kätte toimetatud valel aadressil.

5. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub selle jätta rahuldamata.

5.1. Vastustaja leiab, et intressinõue on motiveeritud ning õiguspärane, kuna intressinõude lisast nähtub intressisumma kujunemine. Intressinõudes on selgesõnaliselt märgitud viivitatud päevade arv. Samuti nähtub intressinõudest selgelt, millistelt maksusummadelt intressi on arvestatud ning lähtuvalt kaebusest on kaebaja ka ise mõistnud, missuguste maksukohustuste täitmata jätmisega vaidlusalune nõue seondub. Ka kohtute ulatusliku praktika (näiteks haldusasjad nr 2-3-25/2002, 3-06-2023, 3-07-1925 jne) kohaselt on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt. Seega asjaolu, et intressinõue ei ole kaebajale arusaadav või on segane, on vastustaja hinnangul otsitud, mis ei ole iseenesest intressinõude tühistamise aluseks.

5.2. Kaebajal on tulenevalt MKS § 14 lg-st 1 õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude ja ka intressi, summa arvutamise korra ja aluste kohta. Kaebaja ei ole kasutanud talle seadusega antud võimalust selgituste saamiseks.

Riigikohus on oma lahendites asjades nr 3-3-1-68-09 ja nr 3-3-1-60-08 leidnud, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (MKS § 115 lg 1). Seega peab kaebuse esitaja ise arvestama ja ka teadma, kui suur on tema intressikohustus. Kuivõrd intressinõude puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, siis pole täiendavate ja kaebuses nimetatud ning nimetamata põhjenduste lisamine intressinõuetele vajalik.

Kaebaja ei ole ka tõendanud, et intressisumma on valesti määratud, kuigi lähtuvalt MKS § 150 lg-s 1 sätestatust kaebajal selline kohustus lasub.

Vastustaja leiab, et kaebaja suhtes koostatud intressinõue vastab nõuetele, sest sisaldab MKS § 115 lg 1 ja § 117 lg 1 kehtestatule vastavat intressimäära ja tasumisele kuuluvat intressisummat ning sellele lisatud intressiarvestuse kaardist nähtub ka viivitatud päevade arv. Intressi tasumiseks on antud kümne päeva pikkune tähtaeg, sama seaduse § 118 lg 1 intressi arvestamiseks ettenähtud aegumistähtaegu pole ületatud ning miski kohtule esitatust ei kinnita, et esineks mingi selle seaduse §-s 119 loetletud intressi mittearvestamist kaasa toov tingimus. Eeltoodust tulenevalt tuleb pidada MTA intressinõuet õiguspäraseks.

5.3. Kaebaja ei ole pöördunud MTA poole intressiarvestuse osas selgituste saamiseks vaid on pöördunud otse haldusakti tühistamiseks kohtu poole. MKS § 14 lg 1 alusel saanuks kaebaja selgituse MTA-lt (mis on esitatud käesoleva kaebuse vastuses) küsida ilma kohtusse pöördumata.

5.4. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et kohtusse pöördumine tuleks ette võtta siis, kui pooltel on tekkinud õigusvaidlus. Käesoleval juhul on ka kaebaja ise kaebuses möönnud, et MKS § 115 lg 1 kohaselt on intressi arvestamise kohustus maksukohustuslasel endal ning intressi arvestatakse alates päevast, millal maksumaksja pidi seadusest tulenevalt maksma tasumata jäetud maksu. Seetõttu ning lähtuvalt sellest, et intressi arvestus on aritmeetiline tehe, ei ole maksuhalduril kohustust esitada intressinõudes detailseid põhjendusi. Seadus annab maksukohustuslasele õiguse küsida selgitusi, kui ta ei tule iseseisvalt toime intresside arvutamisega või ei saa aru intressinõudest (sh selle lisana esitatavast intressiarvestuse kaardist). MKS § 14 lg-st 1 tuleneb õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude, samuti intressi summa arvutamise korra ja aluste kohta.

7. Kui kaebaja väidab kohtumenetluses, et intressiarvestus on ebaõige, siis tulenevalt HKMS § 59 lgst 1 peab ta tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kuna kaebaja oleks enne kohtusse pöördumist pidanud intressiarvestuse kohta küsima selgitusi haldusorganilt, juhul kui intressiarvestus oli talle ebaselge, siis tuleb kohtul kohtumenetluses arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud selgitustega. Vastustaja on vastuse punktis 2 esitanud selgituse intressiarvestuse kaardi osas (tlk 52 pöördel kuni 53 pöördel). Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et kaevatavas haldusaktis on märgitud kontaktandmed, kuhu küsimuste korral tuleks pöörduda. Kaebaja ei ole oma kaebust täpsustanud ka pärast MTA poolt 23.10.2015 vastuse esitamist, kus on toodud detailne selgitus intressiarvestuse kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole esitanud kaebuses selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust muuta kaevatavat intressinõuet.

8. MKS § 46 lg 3 p 5 kohaselt peab intressinõudes olema näidatud intressinõude õiguslik ja faktiline alus. MKS § 115 lg-st 3 ja § 95 lg-st 2 tulenevalt peab intressinõudest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud. MKS § 115 lg 3 sätestab intressinõude kohustuslikud elemendid, milleks on tasumisele kuuluv intressisumma, viivitatud päevade arv ja intressimäär. Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (MKS § 10 lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1 ja 3). Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud MKS §

105 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga). Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus, tasumisega viivitatud päevade arv ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Seega sisalduvad intressinõudes kõik seadusega ettenähtud andmed. Kuna intressi arvestamise kohustus on eelkõige kaebajal endal ning kaebaja ei ole kohtule esitanud alternatiivset intressiarvestust ega näidanud, milles seisnevad vastustaja arvestuses vead, tuleb kaebus lugeda põhjendamatuks.

9. MTA on vastuse lisana esitanud kaebajale intressinõude 14.08.2015 allkirja vastu kättetoimetamise kohta postisaadetise väljastusteate (tlk 55 ja pöördel).

10. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2013 otsus nr 3-09-709, p 25), leiab kohus, et puudub alus vaidlustatud intressinõude tühistamiseks selle ebaselguse või vähese motiveerimise tõttu.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud. Kaebaja menetluskulud jäävad eelviidatud sätte alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann