4-15-9742/14 · 4-15-9742/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-9742 1 7 ( )

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2016

.a Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-15-9742 [7.2-9.4/267-14] Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi O.I

väärteoasi TuOS § 44 lg 1 järgi

Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik

Kaebuse esitaja esindaja

O.I (ik xxx, elukoht:xxx)

Katrin Lehtla

Kohtuvälise menetleja esindaja

Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo

peainspektor Karmo Näkk ja Päästeameti õigusosakonna ekspert Margit-Marit Raudsepp

RESOLUTSIOON

Juhindudes TuOS § 11 lg 1, § 44 lg 1; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:

Jätta O.I kaebus rahuldamata.

Jätta Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor Karmo Näkki poolt 02.11.2015.a tehtud otsus väärteoasjas nr 7.2-9.4/267-14 muutmata.

Rahatrahv x - € tasuda Rahandusministeeriumi a/a le EE 891010220034796011 SEB pangas või

a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE4033003334161100002 Danske

pangas või a/a-le EE701700017001577198 №rdea pangas (viitenumber 10292700005624). Selgitusse märkida „väärteoasi nr 7.2 14. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada -9.4/267- nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik

tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu

4-15-9742 2 7 ( ) Maakohtule Pärnu kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluskäik x.x.x.a koostas Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo väärteoprotokolli väärteoasjas nr

7.2-9.4/267- xxx eluhoone kamin-ahju 14, mille lühikirjelduse kohaselt toimus tahmapõleng korstnas/ühenduslõõris. Tahmapõlengu tekkimisega rikkus O.I tuleohutuse seaduse

(TuOS) § 11 lõiget 1, mille kohaselt peab korstna/ühenduslõõri puhastamissagedus välistama tahmapõlengu o Küttesüsteemi peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui hu. üks kord aastas.

Oma teoga rikkus menetlusalune isik , TuOS § 11 lg 1 pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav lg 1

TuOS § 44 järgi.

x.x.x.a väärteoprotokollile vastulause, milles leidis, et tema ei ole esitas O.I

väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimumises süüdi ning palus väärteoa § 29 lg 1 p1 si V™S alusel lõpetada.

02.11.2015.a otsusega nr 7.2-9.4/267-14 O.I-le üldmenetluse määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest TuOS § 44 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv x eurot. Tulenevalt menetlusaluse isiku vastulausest, pidas trahviühiku ulatuses, so x kohtuväline menetleja otsuses vajalikuks selgitada, mida tähendab puhastamissagedus.

16.11.2015.a esitas O.I esindaja Katrin Lehtla Pärnu Maakohtule kaebuse Päästeameti

Lääne päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor Karmo Näkk´i 02.11.2015.a otsusele väärteoasjas nr 7.2-9.4/267-14.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et viidatud otsuse koostamisel on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mille tulemusel on koostanud ebaõige väärteootsuse.

Kaebuse esitaja leidis, et TuOS saab rikk § 11 lõiget 1 uda ainult juhul, kui isik ei ole järginud

puhastamissagedusele seatud nõudeid. Sellise teo saab toime panna tegevusetusega. O.I-le koostatud väärteoprotokollis ei sisalda väärteo lühikirjeldus tegevusetusega toime pandud

tegu, mille puhul kohtuväline menetleja peab ära näitama, milline oleks olnud käitumine õiguskuuleka käitumise korral.

Tegevusetusdelikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid

süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. See tähendab, et süüdistades isikut tegevusetuses, tuleb konstrueerida nõutav tegu, näidates ära, milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine.

Menetluses on jäetud välja selgitamata, kellel tuleb täita hoolsuskohustus x asuva maja korstna/ühenduslõõri puhastamisel. Menetlusaluse isiku ütlustest selgub, et maja omanik on tema vend ja koos temaga elab majas veel kaks täiskasvanut (ema ja naine). Naine (xxx) on menetluses osalenud tunnistajana.

Väärteokoosseis ei ole täidetud, kuna väärteoprotokollis puuduvad subjektiivsed tunnused. Süü

puudumisele on O.I viidanud väärteoprotokollile esitatud vastulauses. Vaidlust ei ole

4-15-9742 3 7 ( )

asjaolus, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel arvestanud esitatud vastulauset ning tunnistanud, et TuOS

§ 11 lõike 1 rikkumisel menetlusaluse isiku süü puudub.

02.11.2015.a koostatud väärteootsuses ei vasta väärteo lühikirjeldus väärteoprotokollis kajastatule. Otsuses oleva teokirjelduse kohaselt on O.I rikkunud tuleohutuse seaduse §

11 lõiget 4, mille kohaselt peab küttesüsteemi puhastades järgima küttesüsteemi puhastamise nõudeid.

Lähtudes ülaltoodust on väärteootsus nr 7.2 14 koostatud väärteomenetlusõigust -9.4/267- rikkudes, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei

ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor Karmo Näkk oma 26.11.2015.a

kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule leiab, et kohtuvälise menetleja poolt 02.11.2015.a tehtud otsus väärteoasjas nr ei kuulu tühistamisele ja O.I poolt esitatud 7.2-9.4/267-14 kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas ei esine menetlusõiguse rikkumist ja otsuses ei ole O.I käitumist avaramalt käsitlenud võrreldes väärteoprotokolliga.

Tulenevalt menetlusaluse isiku vastulausest pidas kohtuväline menetleja otsuses vajalikuks

selgitada, mida mõeldakse TuOS § 11 g 1 all ehk mida tähendab puhastamissagedus. Sõna l

puhastamissagedus sisustamisel on selge, et nimetatu tähendab nii puhastamist kui selle toimumist mingi ajaühiku jooksul. Kohtuväline menetleja selgitas otsuses, miks ei saa O.I tegevust

puhastamiseks lugeda ja pidas selle selgitamiseks vajalikuks viidata nii TuOS § 7 lg 1, kui ka TuOS § 11 lg 4 ning Siseministri määrusel

e nr 41.

O.I on nii menetlusaluse isiku ülekuulamisel ja ka vastulauses nimetanud, et tema

puhastas kütteseadmeid oma parema äranägemise kohaselt ja vastavalt oma teadmistele ning puhastamine seisnes korstnajalast tuha eemaldamises. Sama on kinnitanud ka tema abikaasa, kes

x.x..a tunnistaja korstna otsas ei käi, võtab alt tahma na ülekuulamisel selgitas, et O.I välja.

Küttesüsteemi peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas ning

küttesüsteemi puhastamissagedus välistama tahmapõlengu ohu. Käesoleval juhul toimus tahma põleng, seega on üheselt ja kindlalt tuvastatud, et O.I tegevusega ei olnud tahmapõleng välistatud.

Menetluse käigus ei ole muutunud menetlusalusele isikule süüks pandud rikkumine, mis on algusest peale olnud TuOS § 11 lg 1 ja mis on 02.11.2015.a otsuses eraldi välja toodud ning samuti

ei ole muutunud väärteo kvalifikatsioon, mis on algusest peale olnud TuOS § 44 lg 1.

Menetlusaluse isiku süü on tõendatud tema ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja päästeinfosüsteemis registreeritud väljakutse andmetega.

Kohtuväline menetleja leiab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja on leidnud, et

eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et O.I on toime pannud otsuses

4-15-9742 4 7 ( )

kirjeldatud väärteo ja rikkus sellega küttesüsteemile esitatud tuleohutusnõudeid, mis tõid kaasa tahma põlengu ning seega pani toime TuOs § 44 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et küttesüsteemi pidi puhastama O.I, kes ise ka

kinnitas, et tema seda teeb. Sama kinnitas abikaasa x.x.x. Selge on et ka O.I

küttesüsteemi peab korras hoidma isik, kes seda kasutab. Käesoleval juhul ongi tõendamist

leidnud, et kasutajaks oli O.I, kes seda ka enda tarbeks ja oma teadmiste kohaselt puhastas. Seega olid kohtuväline menetleja tõendid selle kohta, et hoolsuskohustuse täitmine oli menetlusaluse isiku ülesanne.

TuOs § 44 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on kohtuvälisel menetlejal õigus karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras rahatrahvi x trahviühikut, seega lubatu madalamas määras. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et tema poolt määratud karistus

vastab karistuse mõistmise alustele, puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud.

Kohtuväline määratud õiglaselt. menetleja leiab, et rikkumine on tuvastatud ja karistus on

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema es O.I indaja esitatud kaebuse juurde, leides, et

ei ole talle väärteoprotokolliga esitatud tegu toime pannud ja väärteoprotokoll on koostatud menetlusõigust rikkudes menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. ning

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et kaebus . O.I tuleb jätta rahuldamata

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS - § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

VTMS § 72 lg 1 näeb ette, et kohtuväline menetleja teeb käesoleva seadustiku § s 73 märgitud

-

lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele

lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo

toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud väärteomenetluses tunnistaja ülekuulamise protokollile, menetlusaluse isiku ütluste väljakutse andmetele. le ja

Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja märkinud otsusesse, et menetlusalune isik on esitanud

23.10.2015.a vastulause, mida kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks selgitada. Väärteo

toimepanek on tõendatud ülekuulamise protokolliga, menetlusaluse isiku ütluste ja tunnistaja

päästeinfosüsteemis registreeritud väljakutse andmetega Kohtuväline m . enetleja leiab, et

menetlusaluse isiku väide, et ta on teinud endast kõik, et välistada tahmapõlengu ohtu, ei ole eluliselt usutav. Kuivõrd kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, siis kohus uurib ja avaldab ka kaebaja vastulause-selgituse.

O.I-le TuOS § 11 lg 1 nõuete rikkumist. heidetakse ette

4-15-9742 5 7 ( )

TuOS § 11 lg 1 asutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja kohaselt peab k ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

Nimetatud nõude rikkumise eest on ette nähtud vastutus TuOS § 44 lg 1 järgi: ehitise,

küttesüsteemi, tuletöö või seadme tuleohutusnõuete, samuti koldevälise tule või grillimise

tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht või takistati ohutut evakuatsiooni karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut.

KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. -

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega leidis j kaebaja süü TuOS § 44 lg 1 ärgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise tõendamist.

Kaebuse esitaja arvates puudub väärteoprotokollis teo toimepanemise subjektiivne külg, selgitus ja tõendid selle kohta, mi s on menetlusaluseks isikuks O.I. k

Kohus tuvastas, et on nii menetlu vastulauses O.I saluse isiku ülekuulamisel ja nimetanud, et tema puhastas kütteseadmeid oma parema äranägemise kohaselt ja vastavalt oma teadmistele ja puhastamine seisnes korstnajalast tuha eemaldamises, korstna otsas ta käinud ei ole. Nimetatu ka tema abikaasa xx, kes x.x.x tunnistaja d asjaolu tõendab na ülekuulamisel selgitas, et

O.I korstna otsas ei käi, võtab alt tahma välja.

Samuti kinnitas O.I kohtuistungil, et tema tellis kamin-ahju paigaldamise töö ja kütteseadmete kontrolli ning eemaldas korstna jalast lusikaga tahma. Oma sõnade kohaselt avas ta tahmaluugi, võttis kühvli ja suurema lusika ning

tõstis tahma välja.

Kohus leiab, et just on olnud isikuks, kes on puhastanud küttesüsteeme x O.I .a ja x.a oma

äranägemise järgi. Kohtu hinnangul peab küttesüsteemi korras hoidma isik, kes seda kasutab.

Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et küttekolde kasutajaks oli O.I, kes seda enda

tarbeks ja oma teadmiste kohaselt puhastas. Sellest tulenevalt nähtub, et hoolsuskohtustuse täitmine oli O.I ülesandeks.

Kohus tuvastas, et t TuOS ahmapõlengu tekkimisega rikkus O.I § 11 lg 1 nõuet, mille

kohaselt peab korstna/ühenduslõõri puhastamissagedus välistama tahmapõlengu ohtu. Küttesüsteemi peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas ning

küttesüsteemi puhastamissagedus välistama tahmapõlengu ohu. Käesoleval juhul toimus tahma põleng, seega on üheselt ja kindlalt tuvastatud, et O.I tegevusega ei olnud tahmapõleng välistatud. Kohus tuvast puhastas x.a kevadel küttesüsteemi osaliselt, kuid tema as, et O.I tegevust ei saa lugeda nõuetekohaseks küttesüsteemi puhastamiseks üks kord aastas, mis välistaks

4-15-9742 6 7 ( )

tahmapõlengu. Vastasel juhul ei oleks tahmapõleng aset leidnud. Kohus asub seisukohale, et

v agamiseks, äärteomenetluse käigus ei olegi väidetud, et isik ei teinud mitte midagi tuleohutuse t kuid antud juhul ei olnud täidetud kõik seadusest tulenevad ohutusnõuded ning sellest tulenevalt ka oht realiseerus.

Kohtu hinnangul kinnitavad kaebaja ütlused asjaolu, et ta küttekoldest tahma eemaldada proovis, kuid ei tõenda seda, et kasutatavad meetmed olid piisavad tahmapõlengu takistamaks tekkimist. Kohus leiab, et küttekolde luugi avamist ja sinna kogunenud tahma eemaldamist lusikaga ei saa

pidada küttesüsteemi nõuetekohaseks puhastamiseks. hinnangul on väärteomenetlusega Kohtu kindlaks tehtud tahmapõlengu tekkimine ebakorrektse küttekolde puhastamise tagajärjel, kuna ei ole eluliselt usutav, et tahmapõleng oleks tekkinud siis, kui O.I oleks järginud TuOS §

11 lg 1 sätestatud nõuet. Seega leidis tõendamist, et O.I TuOS § 44 lg s 1 sätestatud -

väärteo objektiivse kooseisu.

Kaebuse esitaja leiab, et 02.11.2015.a koostatud väärteootsuses ei vasta väärteo lühikirjeldus väärteoprotokollis kajastatule.

Kohus leiab, et O.I-le koostatud väärteootsuses vastab väärteo lühikirjeldus väärteoprotokollis kajastatule. Kohtu hinnangul on menetleja otsuses pidanud vajalikuks selgitada,

mida mõeldakse TuOS § 11 lg 1 all ehk mida tähendab puhastamissagedus, sest tulenevalt

vastulausest nähtub asjaolu, et menetlusalune isik ei ole saanud aru, milles talle süüks seisneb

pandud rikkumine. Kohus tuvastas, et väärteootsuses on kohtuväline menetleja sisustanud sõna

puhastamissagedust, mille all peetakse silmas nii puhastamist kui selle toimumist mingi ajaühiku

jooksul. Kohtuväline menetleja selgitas otsuses, miks ei saa O.I tegevust

puhastamiseks lugeda ja pidas selle selgitamiseks vajalikuks viidata nii TuOS § 7 lg 1, kui ka TuOS § 11 lg 4 ja Siseministri määrusele nr 41.

Kohus asub seisukohale, et O.I-le koostatud väärteootsuse lühikirjeldus ei sisalda endas faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ei esine.

Kohus tuvastas, et menetluse käigus ei ole muutunud menetlusalusele isikule süüks pandud

rikkumine, nagu on kaitsja viidanud. See on lg 1, mis on algusest peale olnud TuOS § 11 02.11.2015.a otsuses - samuti eraldi välja toodud ning ei ole muutunud väärteo kvalifikatsioon TuOS § 44 lg 1.

Seega leiab kohus, et väärteootsuse koostamisel ei ole kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust ning koostatud otsus on õiguspärane.

Kohus leiab, et O.I pani talle süüks pandud rikkumise toime ettevaatamatusest.

Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et

süüteokoosseisu tahtmatule realiseerimisele peab viima hoolsuskohustust rikkuv tegu ehk

hoolsusetu käitumine. Kohus asub seisukohale, et O.I oleks pidanud käituma

vastutustundlikult ning järgmina elementaarseid ohutusnõudeid, sest käesolevalt viiski just mittenõuetekohane küttekolde puhastamine tahmapõlenguni. Kohtulikul uurimisel ei ole leidnud

kinnitust, et O.I oleks spetsiifilised teadmised küttekolde nõuetekohasest id

hooldamisest. Asjaolu, et ta on ka varasemalt küttekollet tahmast puhastanud, ei anna kohtule kinnitust sellest, et tema oskused on piisavad tahmapõlengu välistamiseks. Kohus leiab, et Andres

4-15-9742 7 7 ( ) O.I ei ole olnud hoolas, sest küttekoldest tahma eemaldamist lusikaga ei saa pidada küttesüsteemi nõuetekohaseks puhastamiseks.

Kohus lei - ab, et käesolevalt on täidetud TuOS § 44 lg s 1 sätestatud väärteo nii objektiivne kui ka

subjektiivne kooseis. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud teos kohus ei

tuvastanud. on pannud toime talle Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et O.I x.x.x

.a. koostatud väärteoprotokollis ja 02.11.2015.a väärteootsuses kirjeldatud väärteo.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

TuOS § 44 lg 1 sätestatud väärteo toime panemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300

trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi x O.I-le eurot, so x trahviühikut. Seega on süüdlasele määratud karistus minimaalses määras. Väärteoasja kohtulikul uurimisel leidis tõendamist eelmärgitud väärteo toime panemine O.I poolt. Karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus antud juhul põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks puudub alus.

Eeltoodust lähtude O.I-le süüks pan ud väärteo toime panemine on s leiab kohus, et

d

leidnud tõendamist ning puuduvad alused Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo

peainspektor -9.4/267- Karmo Näkk´i 02.11.2015.a otsus väärteoasjas nr 7.2 14 tühistamiseks.

Seega jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja väärteootsuse muutmata.

Menetluskulud Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas x eurot. V™S § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1– –6 sätestatud 3 ja 5

alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud -

kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo

peainspektor Karmo Näkk´i 02.11.2015.a otsus väärteoasjas nr 7.2-9.4/267-14 muutmata, siis

jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lähtudes eeltoodust, jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Tammeniit Kohtunik