DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-242/54-16-242/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

2016-02-16

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

4-16-242 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruaril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-242 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi A.P kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 22.12.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,018351 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: A.P (isikukood XXX;...

4-16-242

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruaril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-16-242

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi A.P

kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 22.12.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,018351

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: A.P

(isikukood XXX; elukoht: XXX; XXX)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 22.12.2015 otsus A.P-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada A.P liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut,

s.o 60 (kuuskümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahvi summas 60 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 5 (viie) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 12 (kaksteist) eurot kuus.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas või arvele EE403300333416110002 Danske pangas, märkida tuleb viitenumber 10220155277053.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

22.12.2015 otsusega väärteoasjas nr 2302,15,018351 määrati A.P-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt juhtis A.P 30.11.2015 kell 14.22 Tallinnas Pärnu mnt-l mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isiku juhtimisõigus peatus LS § 124 lg 3 p 1 alusel seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega alates 08.09.2015. Sellise tegevusega eiras A.P LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid.

A.P oma kaebuses kohtule palub kergemat karistust, kuna trahvisumma moodustab üle poole tema kuusissetulekust ja selle tasumine käib talle üle jõu. Kaebaja on 79aastane pensionär, kelle ainuke sissetulek on 373,18 eurot kuus. Lisaks on juhiluba nüüdseks uuendatud ja kehtib. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele leiab, et vaidlustatud otsuse muutmiseks puudub alus ning palub kaebuse jätta rahuldamata. Küll aga nõustub kohtuväline menetleja sellega, kui kohus määrab rahatrahvi tasumiseks ositi maksimaalse aja jooksul. Samuti on ta nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja märgib, et LS § 201 lg 1 järgi on võimalik kaebajale etteheidetava teo eest karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Juhtimisõigus lõppes kaebajal rohkem

kui 2,5 kalendrikuud enne väärteoprotokolli koostamist. Tegu on toime pandud hooletusest, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning kergendava asjaoluna on arvestatud süü

tunnistamist. Samuti on arvestatud asjaoluga, et A.P tegu ei olnud potentsiaalselt liiklusohtu tekitava iseloomuga. Seega on rahatrahv ¼ sanktsiooni maksimummäärast õiglane ja proportsionaalne isiku süüga.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,15,018351 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §- le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

A.P tunnistab väärtegude toimepanemist ning selle asjaolude, tõendatuse ja kvaliﬁkatsiooni osas vaidlus puudub. A.P käitumine on tõendatud tema enda ütlustega, samuti 30.11.2015 A.P sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning liiklusregistri väljavõttega, millest nähtuvalt lõppes A.P juhiloa kehtivusaeg 07.09.2015. Tegu on õigesti kvaliﬁtseeritud, kuivõrd LS § 201 lg 1 sätestab karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguseta sõitmise eest, A.P oli aga juhtimisõigus LS § 124 lg 3 p 1 alusel peatunud.

A.P on palunud karistuse kergendamist, kuivõrd määratud trahvisumma moodustab üle poole tema kuusissetulekust ning selle tasumine käib talle üle jõu; oma teo on ta toime pannud hooletusest, mitte tahtlikult ja juhiluba on praeguseks uuendatud, kehtib. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et neljandik sanktsiooni trahvisummast (50 trahviühikut ehk 200 eurot) on õiglane ja proportsionaalne isiku süüga ning selle vähendamiseks alus puudub.

Kohtu arvates ei ole menetleja trahvi määramisel piisavalt arvestanud A.P süü suurusega ega süüdlase isikuga, keda mõistetav karistus peaks mõjutama mitte enam toime panema uusi süütegusid.

A.P näol on tegemist piisavalt staažika juhiga, kes siiani on liikluses käitunud

õiguskuulekalt. Karistusregistrisse tema andmeid kantud ei ole ning seda kinnitab väljavõte karistusregistrist. Juhtimisõiguse peatumine seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega ei muutnud teda automaatselt liikluses ohtlikuks. Oma teo pani ta toime hooletusest ning arvestades asjaolu, et viimane juhiluba oli talle välja antud 10-ks aastaks, on unustamine ka inimlikult mõistetav. Pealegi nähtub kaebusest, et A.P on tänaseks päevaks taastanud juhtimisõiguse, mistõttu ei ole tõenäoline, et ta lähiaastatel paneks toime samalaadseid tegusid. Arvestada tuleb sedagi, et LS § 201 lg 1 kohaldamisalas on nii need juhid, kel pole juhtimisõigust kunagi olnud ja sõiduõpetaja käe all ohutuid juhtimisvõtteid omandanud, kui ka aastatepikkuse kogemusega autojuhid, kes on juhiloa kehtivusaja lõppemise tähelepanuta jätnud.

Nimetatud asjaolusid ning isiku kõrget vanust ja tema materiaalset olukorda arvesse võttes kohus

leiab, et A.P-le määratud rahatrahvi suuruse osas tuleb otsus tühistada. Lähtudes süü suurusest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest on kohtu arvates A.P-le piisavaks karistuseks antud süüteo eest rahatrahv 15 päevamäära, s.o 60 eurot. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

A.P näol on tegemist pensionäriga, kelle sissetulekud ei ole suured, mistõttu KarS § 66 lg 2 alusel peab kohus mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 60 eurot osade kaupa, s.o viie kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades, tasudes seega igas kuus 12 eurot.

Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine viie kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte

kohustus. Kaebajal on alati õigus võimaluse korral trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistused kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p-st 2, 133, 134.

Külli Iisop Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/