4-16-671/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruaril 2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-671 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

A.F isikukood XXX elukoht xxx väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjäre-

levalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.01.2016.a. üld- menetluse otsus väärteoasjas nr. 2317, 15,012737.

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärele- valvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus

otsustas:

Rahuldada A.F-i kaebus osaliselt.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 05.01.2016.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317, 15,012737 tühistada ning teha uus otsus.

Mõista A.F süüdi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 225 trahviühikut s.o 900 (üheksasada) eurot e. jätta põhikaristus muutmata.

2

Määratud rahatrahv 900 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades, igas kuus mitte vähem kui 75 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165001303.

Jätta lisakaristus kohaldamata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Asitõend: CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik

Karl-Ragnar Salu koostas 14.12.2015.a väärteoprotokolli selle kohta, et 14.12.2015.a. kella 06:30 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Mooni tn 64 juures, Kuldnoka ja Räägu tänavate vahel,

liikudes Räägu tänava suunas juhtis A.F mootorsõidukit BMW 320, registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,68 mg/l +/-0,05mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus A.F liiklusseadust § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.01.2016.a otsuse alusel väärteoasjas 2317,15,012737 määrati A.F-ile karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati A.F-i suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6(kuueks) kuuks.

Kaebuse sisu

Menetlusalune isik tunnistab temale omistatud rikkumist, ei vaidlusta seda. Kaebuse nõudeks märgib kaebaja, et soovib otsuse osalist või täielikku tühistamist. Menetlusalune isik selgitab, et rahatrahvi osas oskab öelda ainult seda, et hetkel töötuna arvel olles ja ükski last kasvatades ei ole rahalisi vahendeid, et ennast ja lastki korralikult ära elatada, trahvi maksmisest rääkimata, kuid kui peab maksma siis peab maksma, kuidagi tuleb siis vahendid leida. Mis aga tõeliselt murelikuks teeb on lisakaristusena määratud juhtimisõiguse ära võtmine kuueks kuuks. Tema

jaoks tähendab see eeskätt seda, et tööotsingud muutuvad oluliselt keerulisemaks, ehk siis rahaliste vahendite leidmine nii äraelamiseks kui ka sealhulgas trahvi maksmiseks muutub veel

3

raskemaks. Niisamuti ei ole siis võimalik teha enam neid väheseidki juhutöid, millega hetkel

mingigi raha koju toob. Teine ja mitte vähem olulisem põhjus, miks tema jaoks on autoga liiklemine äärmiselt oluline, on see, et 3aastane poeg, mõõtudelt 1,5a lapsele vastav, ei jaluta

veel pikka maad ja teda lasteaeda viia süles on tervise seisukohalt äärmiselt piinarikas ja vaevaline. Nimelt vaevleb lapsest saati seljaprobleemide käes ning selg valutab pidevalt, lapse igapäevaselt süles lasteaeda ja tagasi tassimine teeks seljale veel rohkem liiga. Selles osas lisab juurde paberi perearstilt, kes nõustus, et seljale selline koormus head ei tee. Miks tookord üldse purjus peaga rooli istus, sellele vabandusi ei leia. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et põhjuseks, nagu naistel enamasti ikka, oli mehed ja armuprobleemid. Samas tuleb seda elus ikka ette ning see ei õigusta nii valede valikute tegemist nagu tema kahjuks tegi. Kahetseb kogu juhtunut väga ning on tänaseks teinud palju valikuid, et tulevikus midagi sarnast enam kunagi ei korduks. Alustades sellest, et on enda suhtlusringkonnast jäädavalt eemaldanud kõik tol õhtul temaga olnud ja teda mõjutanud isikud, vähendanud peaaegu olematuks oma alkoholi tarbimise ja võtnud üleüldiselt elus uue suuna, sihid, põhimõtted ja väärtushinnangud.

Menetlusalune isik soovib selgitada, et kõik algas sellest, et oli pühapäeva hommikul jätnud maha mingisuguse kahenädalase meeltesegaduse ja istus õhtul kodus, tee ja popkorn kõrval ja plaanis esimest korda Viimse reliikvia algusest lõpuni ära vaadata. Ehk siis klassikaline marurahulik õhtu kodus. Ja siis hakkas kõik valesti minema. Miks purjus peaga rooli istus? Sest inimene, kelle maja juures auto seisis, on nii ettearvamatu,

et ei julgenud autot sinna jätta. Esiteks ei ole see tema nimel olev auto ja teiseks on seda igapäevaselt vaja. Mõtles lolli peaga, et palju sealt ikka mööda vaiksemaid teid koju on sõita. № ja siis oligi kohe patrull kohal, tuttav veel ütles, et vahetame kohad, sellises paanikas nagu oli ei saanud midagi enam aru ja tegi nagu öeldi. Ülejäänu on kõik üsna segane, väga maavälise kogemusena tundus. Ei ole kunagi suuremaid jamasid olnud ja see kõik lõi ikka korralikult rivist välja. Ikka täielikus šokis oli. Käitumine oli ebaviisakas ja kohatu, sellest on väga kahju ja siiamaani piinlik. Lihtsalt tundis sellist viha ja pettumust enda osas, et üldse rooli istus ja nii valesti otsustas, et elas selle tahtmatult välja teiste juures viibinud inimeste peal. Oli täna kaks tundi kirikus ja mõtles kõik selle enda jaoks väga läbi. Käib seal võrdlemisi tihti. Mingi koht, mis annab rahu ja selguse. Kogu see otsus rooli istuda ja tegelikult kogu see õhtu oli nii vale ja üldse mitte tema moodi. Jälle lasi end liigselt mõjutada ja nüüd maksis see eriti

kurjalt kätte. Eesmärk on öelda, et tõesti siiralt kahetseb. Tahtis rääkida nii trahvist kui juhilubadest. Lahutas oma abielu oktoobris, ehk siis elab ja kasvatab oma last üksi. Auto (mille üks hea inimene tasuta kasutada andis) on igapäevaselt oluline. Viib sellega oma last lasteaeda ja seda läheb vaja hetkel juhutööde jaoks. On töötuna arvel, lapse isa alimente maksab nii kuidas juhtub, kuid mitte kunagi isegi miinimummääras vaid oluliselt vähem. Ehk siis hetkel tööd

otsides ja kandideerides on juhilubade olemasolu eluliselt oluline. Kui trahvi saaks veel maksegraafikuna kuidagi ette võtta, siis lubadest ilma jäämine oleks tema ja ta lapse jaoks väga ränk. Ei kujuta isegi ette, kuidas seda üritada selgitada., või milline inimene seda kirja loeb, aga igaüks kellel on laps(ed) või töö(otsingud) kus lubade olemasolu vajalik peaks seda ilmselt mõistma, mida öelda soovib. Väga loodab mõistvale suhtumisele ja sellele, et vähemalt load alles jääksid, millest ilma jäämine raskendaks oluliselt töö otsinguid ja seeläbi töötuna jätkates

ei kujuta ettegi, mismoodi trahvigi maksta, kui hetkel on seis selline, et elavad igakuiselt lapsega ära ainult tänu väga heade inimeste juhuslikule abile. Elus on kõik hetkel nii raske ja valesti ja teab, et see rooli istumine oli enda otsus ja ise vastutab ka selle eest, aga lihtsalt tõesti südamest palub siin praegu nuttes, et vähemalt load jääksid alles.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

4

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. 14.12.2015.a koostati A.F-ile väärteoprotokoll nr AB1392802

selle kohta, et ta samal kuupäeval kella 06:30 ajal Harjumaal, Tallinnas, XXXjuures juhtis

mootorsõidukit BMW 320 registreerimismärgiga XXX, seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem, kui 0,63 mg/1. Pannes sellega toime LS § 69 lg 3 nõuete rikkumise, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja poolt 05.01.2016.a koostatud otsusega määrati A.F-ile LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses s.o 900 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võttis lisakaristusena menetlusaluselt isikult ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks, Asjaolusid, mis välistavad mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kohtuväline menetleja ei tuvastanud. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi -rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja järginud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ning diskretsiooni põhimõtteid. Määratud karistus on kooskõlas seaduse nõuetega

ning väärteo asjaolusid arvestades õige ja õiglane. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku karistamine üksnes põhikaristusega rahatrahvi näol ei ole proportsionaalne, menetleja on karistuse määramisel võtnud arvesse isiku poolt toime pandud väärteo raskusastet,

väärteo asjaolusid ning menetlusaluse isiku isikut (algaja juht) ning arvestanud õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtuväline menetleja peab oluliseks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et A.F on esmast mootorsõiduki juhtimisõigust omav juht, kes võttis keelatud seisundis mootorsõidukit juhtides teadlikult riski. On üldteada, et sellises seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel

vigadel võivad olla rasked tagajärjed. Seetõttu ei antagi mootorsõiduki juhtimise õigust niisama, vaid tegemist on meetmega kontrollimaks, et isik on oma teadmistelt, oskustelt ja suhtumiselt sobiv mootorsõidukit juhtima. Isiku puhul kes vahetult pärast alkoholi tarvitamist asub mootorsõidukit juhtima, selline kindlus ilmselgelt puudub. RK lahendis nr 3-1-1-122-13 p 11 on asunud seisukohale, et iseenesest ei ole ka esmakordse

rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine,

täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku lubatud alkoholi piirmäär Ületas

olulisel määral lubatut ning isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge.

Rikkudes liiklusreegleid ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab menetlusalune isik ohtu nii enda, kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Õiguskaitseorgani (sh

politsei) kohus on hoida elukeskkonda turvalisena. Igapäeva elu mõjutab suuresti teedelt, tänavatelt, maanteedelt tabatud liiklusrikkujate suur arv, kes on otsustanud eirata liiklusreegleid

ja kaasliiklejate eluõigust. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad

käitumast teisi liiklejaid ohustavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist

5

turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille kasutamisel tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks

ohtliku rikkumise toime pannud juhtide võimalikult pikaks ajaks liiklusest kõrvaldamise.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul saab üksnes LS § 224 lg 3 p 1

sätestatuga tagada PS §-des 16 ja 28 sisalduvate õiguse elule ning tervise kaitsele

realiseerumise. A.F 'il oli võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end nende tagajärgede eest kaitsta.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et seadusandja on liiklusseaduse § 224 Ig-tes 1-3

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist puudutavate nii põhi- kui lisakaristuste alam ja

ülemmäärade kehtestamisel lähtunud asjaolust, et põhi- ja lisakaristus koostoimes peavad olema proportsionaalsed isiku süü suurusega. Juhtimisõiguse äravõtmise puhul on tegemist nn

manitsuskaristusega, mille puhul on rõhk eripreventsioonil. Karistus tuletab ennast pidevalt

süüdlasele meelde ning juhtimiskeelu kestvuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva

situatsiooni kordumisele uute sarnaste süütegude toimepanemisel. Samas täidab lisakaristus

õiguskorrakaitsmise huve, mille alla kahtlemata kuulub ka liikluskord sh teistele isikutele (avalikkusele) normikehtivuse kinnitamine ja nende usalduse loomine õiguskorra vastu. Menetlusalusele isikule mõistetud karistus saavutab oma preventiivse eesmärgi üksnes 6 (kuue) kuulise lisakaristuse kohaldamisega. Lähtudes eelpool toodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata,

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on menetlusalune isik taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses ning sellega on nõustunud ka kohtuväline menetleja.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et A.F-ini kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo

6

eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlust ei ole selles, et A.F juhtis 14.12.2015.a. kella 06:30 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Mooni tn 64 juures, Kuldnoka ja Räägu tänavate vahel, liikudes Räägu tänava suunas

mootorsõidukit BMW 320, registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,68 mg/l +/-0,05mg/l. A.F-ini poolt toime pandud väärtegu on mh tõendatud: 14.12.2015.a koostatud sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Karl Ragnar Salu otsustas 14.12.2015.a kõrvaldada A.F

(ik XXX) sõiduki BMW registreerimismärgiga XXXjuhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. A.F on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval ning kinnitanud seda enda allkirjaga;

14.12.2015.a. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest

nähtuvalt mõõdeti 14.12.2015.a kell 06:48-06:54 A.F alkoholisisaldust

väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga taatlustunnistus nr TTRC-15-00187, mille

lõplik lugem oli 0,63 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,68 mg/l; 14.12.2015.a. tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja Margus Soome olles 14.12.2015.a graafikujärgses patrullis nägi kella 06:30 ajal liikumas sõiduautot BMW registreerimismärgiga XXXTallinnas Mooni tänaval, Kuldnoka ja Räägu tn vahel, Räägu tn poole, mille kohta oli saanud eelnevalt infot, et antud sõidukijuht võib olla joobes. Antud sõiduk

peatatud Mooni 64 juures kella 06:30 ajal. Märkas läbi BMW registreerimismärgiga XXXtagumise klaasi, kuidas antud sõiduki eesmiselt paremalt istmelt liigub üks inimene juhi istmele. Koheselt reageerides jooksis antud sõiduki parempoolse esiistme juurde ning nägi, et kõrvalistuja kohal istus roosasse riietatud tütarlaps, kes oli ilmselgete alkoholijoobe tunnustega.

Juhi kohal istus üks meesterahvas ning tagumisel istmel vasakul pool istus veel üks meesterahvas. Isikuid kontrollides läbi politsei andmebaasi selgus, et juhi kohal istus Kristjan

Prants (ik 39609195213), juhi kõrvalistmel A.F (ik XXX) ja tagumisel

istmel XXX(ik XXX). Kuna antud sõidukit juhtis A.F , siis kontrolliti teda indikaatorvahendiga, mille näit oli 0,73mg/l kohta. Juht toimetati rahumäe tee 6/1 edasisteks menetlustoiminguteks.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Oma tegevusega on A.F täitnud LS § 224 lg 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, sest kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, tarvitades alkoholi, viis kaebaja end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõidukijuhile keelatud. Sellise seisundi

möödumise kindlakstegemine eeldab isiku aktiivset tegevust oma terviseseisundi kontrollimisena alkomeetri abil. Juhul, kui isik endal keelatud seisundi möödumist ei kontrolli ja asub mootorsõidukit juhtima, tegutseb ta vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul oli kaebuse esitaja organismist leitud alkoholikogus niivõrd suur, et oma sellisest terviseseisundist pidi täiskasvanud isik teadlik olema. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et politsei märguande peale asusid sõidukis olnud isikud oma kohti vahetama. Seega oli A.F teadlik enda seisundist. Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima kõrvalekaldumatult liiklusalaste õigusaktide nõudeid.

7

Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et A.F-i

poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2

ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast

tunduvalt kõrgemana. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,68 +/- 0,05 mg, laiendmääramatus 0,05 mg

arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,63 mg väljahingatava õhu liitri kohta.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmisest määrast

suurem. See aga omakorda tingiks karistuse määramise samuti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või selle lähedasena.

Kohus arvestab kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistrist nähtuvalt puuduvad menetlusalusel isikul

varasemad karistused. Tulenevalt väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisalduse määrast loeb kohus isiku süü suureks. Menetlusaluse isiku lõplikus näiduks jäi 0,63 mg liitri kohta, milline on väärteokorras karistatava rikkumise keskmäära ületav. Kohtuväline menetleja on

karistuse mõistmisel võtnud arvesse karistust kergendava asjaoluna kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Alkoholi tarbides on kaebuse esitaja viinud end seisundisse, milline on

juhile keelatud. Menetlusalune isik on pidanud tähtsusetuks iseenda ja kaasliiklejate elu ja tervist.

Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus 225 trahviühikut, s.o 900 eurot seaduslik ja põhjendatud.

Menetlusalune isik palus kohtul rahalise karistuse tasumist võimaldada osade kaupa. Kaebuses selgitab, et on hetkel töötuna arvel, kasvatab üksinda last ning teeb juhutöid, millega hetkel mingigi raha teenib. Kohus arvestab nimetatud asjaoludega ja määrab, et nimetatud karistus 900 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul.

LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

8

Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse

eesmärkidele. A.F on oma kaebuses märkinud , et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik juhutööde tegemiseks ning uue töökoha leidmiseks. Eelnimetatud asjaolu oli kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ei tekkinud ootamatult. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes

piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest

ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud joobes juhtimisega seotud kuritegude puhul lisakaristuse mõistmise võimaluse alates ühest kuust ning väärtegude puhul alates kolmest kuust, tuleb lisakaristuse

määra väärtegude puhul eriti põhjalikult kaaluda. Joobes juhtimisega seotud kuriteo toimepanemine ei tohi olla isikule karistuse mõistes soodsam alkoholi piirmäära ületamisega seotud väärteo toimepanemisest.

Kohtuväline menetleja on toonud lisakaristuse kohaldamise (6 kuud) põhjenduseks senise kohtupraktika Kohus juhib jätkuvalt kohtuvälise menetleja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr . 3-1-1-122-13, mille kohaselt lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse

mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja

süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest

ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või

juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam

samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime

pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate

liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kuivõrd A.F-i näol on tegemist varem karistamata isikuga ning menetlusalune isik kahetseb oma tegu, siis leiab kohus, et lisakaristus tuleb jätta kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik