1-15-8000/34 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8000 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind ja Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 02.veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasi K.M-i

süüdistuses KarS § 203( KarS § 203 lg 1)

järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 27. novembri 2015 aasta otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitajad

Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kannatanu seaduslik esindaja Prokurör Ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav

K.M, ik: xxx, varem

kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud, tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Ennok Kannatanu seaduslik esindaja T

OÜ juhatuse liige TT

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2015 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-15-8000

K.M-i KarS § 203 järgi õigeksmõistmises, kannatanu OÜ poolt esitatud T

2

tsiviilhagi läbivaatamata jätmises ja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulude riigi kanda jätmises.

Uue otsusega: 1. KarS § 203 ( alates 01.01.2015 KarS § 203 lg 1 ) järgi Süüdi tunnistada K.M

ja e karistus 100 mõista karistuseks rahalin ( ükssada ) päevamäära. Päevamäära suuruseks lugeda 3,20 eurot ja rahalise karistuse suuruseks 320,00

(kolmsada kakskümmend) eurot.

2. T

KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanu OÜ tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt, summas 4888,50 eurot.

VÕS § 1043, § 1050 lg 1 p alusel välja mõista K.M-ilt OÜ ((a /a 5 T EE563300332129240008 Danske Bank) kasuks varalise kahju hüvitisena 4888, 50 eurot ( neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 50 senti)

3. 4,

KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.M-ilt

Eesti Vabariigi kasuks kriminaalmenetluse kulud kokku 1245 kakssada ( üks tuhat neli , s.o sundraha 645,00 eurot ja sega seotud kulu kümmend viis) eurot riigi õigusabi osutami 600,00 eurot.

Rahaline karistus ja menetluskulud kuuluvad tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004;

SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003

Menetluskulude ja rahalise karistuse tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav süüdimõistetule saadetavas makseinfos.

4. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista K.M-ilt T OÜ (a /a

EE563300332129240008 Danske Bank) kasuks kriminaalmenetlusega tekkinud kulude katteks eurot. 420,00( nelisada kaskümmend)

5. Prokuröri apellatsioon rahuldada. 6. Kannatanu esindaja apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1 on esitatud süüdistus selles, et tema, 18.septembril 2013.a. päeval Harju . K.M-ile

maakonnas Rae vallas Rae külas T OÜ-le kuuluval Vahesoo-5 kinnistul (katastritunnus

65301:002:0650, hõlmab ka Vahesoo tee 14) pani toime nimetud temale võõra kinnisasja rikkumise, rajades Vahesoo tee 14 territooriumile ilma seadusliku aluseta ning Rae vallalt ja T

OÜ- endale vajaliku umbes 60m pika/4m lt luba küsimata ja nõusolekuta vaid K.M-ile laia/0,45m sügavuse tee, milleks ta lasi ise sündmuskohal viibides ja töid juhtides tema juhiste

ja teoplaani järgi ehk kontrolli all toimetaval traktoristil nimetatud kinnistul teisaldada ulatuslikult (ca 100m3) pinnast ja suuri põllukive, samuti maha võtta rajatavale teele ette jäävad kasvavad puud ning milliste tööde käigus rikkus pöördumatult ka mõned kasvama jäänud puud

3

(kokku tuleb taastamistööde käigus istutada 10 musta leppa ja 3 pihlakat), põhjustades T OÜ- le olulise (vastavalt KarS § 121 p-le 1 4000 eurot ületava) varalise kahju vähemalt 6373,50 euro suuruses summas, millega pani toime KarS § 203 (alates 01.01.2015.a. KarS § 203 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.

Maakohus mõistis K.M-i KarS § 203 järgi õigeks. Kannatanu T

, OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 6 793,50 eurot jättis läbi vaatamata selgitas, et kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 180 lg 1 alusel jättis menetluskulud riigi kanda.

Maakohus leidis, et

T süüdistatava K.M-i poolt Vahesoo tee 14 kannatanule OÜ

kuuluvale e kaevise rajamisega tekitatud kahju on d summas 3921 eurot maatükil tõendatu . Nimetatud summas tekitatud kahju ei ületa KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju suurust, mis on aga ne tunnus. Sellest tulenevalt KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuli kohus leidis, et käitumises K.M-i puudub KarS § 203 objektiivne koosseis ning teda tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista.

APELLATSIOONID:

3. Prokurör vaidlustab kohtuotsust kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse ning sellest tulenevalt ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ehk KarS § 203 kohaldamata jätmise alustel,

sest maakohus pole täiel määral mõistnud käsitletava kahju hüvitamiseks vajalike tööde spetsiifikat. Apellatsioonis keskendutakse vaid sellele, milles kohtuotsusele vastu vaieldakse, ning selleks

on L 30.08.2015.a. hinnapakkumise osasumma nr 6 („Muru rajamine“, 305m2

, ühiku ehk ruutmeetri maksumus 3,5 eurot ehk kokku 1067,50 eurot). Maakohus kärpis seda rohkem kui 10- ndatuks vaid 100. Selline ei haaku ei kordselt ja luges sellega seoses põhje vähendamine loogiliselt ega ka eluliselt „Kuriteoga tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppega“ 30.10.2014.a., mida kohus on otsuses järjekindlalt nimetatud hinnapakkumisega võrrelnud ja kõrvutanud. Seda põhjusel, et nimetatud kokkuleppe p 2.6 on sõnastuses „…külvab tasandatud kasvupinnasega maa-alale heinaseemne“, samas on maakohus ise oma arutluskäigus arvestanud vaid heinaseemne (mitte aga selle külvamise jm kaasnevate kulude) hindadega ja on sellega ka piirdunud. Prokuröril on alust eeldada, et haljastamisteenust pakkuv ettevõte ei tegelegi sellise teenuse

nagu

"heinamaa rajamisega" ja seetõttu kasutabki hinnapakkumises standardset töönimetust "muru rajamine". Prokuröril pole alust kahelda kannatanu esindaja poolt maakohtu istungil antud ütluses, et TT L hal, hindas olukorda, ja materjalide kulu OÜ esindaja käis Vahesoo tee 14 kinnistul ko tööde

ja mahud ning et muru rajamise hinna kalkuleerimisel arvestas sellise töö jaoks lisaks

heinaseemne hinnale tavapäraste etappidega nagu : pinnase tasandamine ja kobestamine, heinaseemne külvami külvamise jä – ne, rgselt pinnase tihendamine ehk rullimine viimane on vajalik selleks, et heinaseeme hakkaks korralikult pinnases idanema (et tuul seda ära ei kannaks ja s). linnud ära ei söök Maakohus on oma arutluskäigus lisaks muruseemne soetamishinnale need muud vältimatult

vajalikud tööetapid ja kulutused tähelepanuta jäänud ehk seega hinnanud asjassepuutuvaid

tõendeid ühekülgselt ning samas ka elulise usutavuseta, sest naiivne oleks loota, et keegi teostaks sellised teenustööd tasuta või ka sümboolse hinna eest ning kannatanule ei saa teha

4

etteheiteid, et ta leidis just sellise vastavale valdkonnale spetsialiseerunud ettevõtte olukorda hindama ja hinnapakkumist tegema.

Olukorras, kus süüdistatav ja kaitsja pole selles osas võistlevas menetluses omapoolseid

tõendeid või konkureerivaid hinnapakkumisi alternatiivsete, oluliselt madalamate hindade kohta esitanud, ei ole alust kannatanu poolt esitatud hinnapakkumises märgitud konkreetset kuluartiklit (järk 6 – muru rajamine) ja selle töö mahtu (305m

2) pidada hinnalt ebamõistlikuks või ülepaisutatuks; ilmselgelt tegemist ei ole golfiväljaku või iluaia-kvaliteediga muruga keset heinamaad, vaid hädavajaliku kulutusega K.M-i poolt tekitatud olukorra taastamiseks, mis ilma klassikalise muruplatsi-hoolduse (ja sellega kaasnevate kulutustega) kujunebki sujuvalt

looduslikuks heinamaaks. Sellest tulenevalt on prokuröri arvates põhjendatud aktsepteerida vastava kuluna olukorra taastamise mõttes 1067,50 eurot vastavalt hinnapakkumisele, mitte aga 100 eurot. Kuna apellatsioonis ülejäänud kohtu arvestustega nõustutakse, siis tähendab see ka seda, et ilma

käsitletava osasummata on kujunenud kahjusumma 3821 eurot, millele lisanduks maakohtu poolt väljapakutud 100 euro asemel 1067,50 eurot, mis kergitab tekitatud kahju kogusumma 4888,50 euroni, mis vastab juba selgelt olulise kahju kriteeriumile. Ka ainult heinaseemne külvamine 305 ruutmeetrile on selline kuluartikkel, mis ilmselt ulatub

suurusjärku euro/ruutmeetri kohta ehk ka ainuüksi seetõttu ületaks kogukahju ka maakohtu käsitluses 4000 euro piiri, sest külvamise kulu on maakohtul jäänud vaikimisi 0 euroks. Olukorra taastamine on seejuures vajalik mitte ainult rangelt selle tee-laadse kaevamistöö alusel pinnal (60m pikk x 4m lai=240m2), vaid ka selle lähiümbruses, mis on kaevamistööde käigus jäänud mullahunnikute , kus taimestik seetõttu on samuti alla hukkunud ja vajab taastamist ning hinnapakkumise koostaja hinnangul on täiendava 65m2 ulatuses vajalik.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 318 lg 1, 319 lg 1, 331 lg 12, 337 lg 1 p 4, 338 p 1,2 ja 340 lg 4 p 2 palub prokurör tühistada Harju Maakohtu 27.novembri 2015.a. kohtuotsus K.M-i süüdistusasjas täielikult ja teha uus kohtuotsus, millega : 1) süüdi KarS § 203 (alates 01.01.2015.a. kvalifitseeritav KarS § tunnistada K.M 203 lg 1 järgi) ja karistada rahalise karistusega 100 (ühesaja) miinimumpäevamäära suuruses summas ehk 1000 (üks tuhat) eurot; 2) T mõista K.M-ilt kannatanu OÜ kasuks välja tsiviilhagi 4888 (neli tuhat kaheksasada kaheksa

kümmend kaheksa) eurot ja 50 senti; 3)

mõista K.M-ilt välja teise astme kuriteo suurusele vastav sundraha ja menetluskulud.

4. Kannatanu seaduslik esindaja ei nõustu Harju Maakohtu 27.11.2015 otsusega K.M-i

ses KarS § 203 järgi õigeksmõistmi ega otsuse aluseks toodud osaliste põhjendustega. Kannatanu saab kohtuotsusest aru, et K.M on talle süüks arvatud teo objektiivse koosseisu esimese osa täitnud ning sellist tema käitumist on õigesti hinnatud võõra asja rikkumisena KarS § s 203 sätestatud kuriteo koosseisu tähenduses. -

4.1. Kannatanu seaduslik esindaja vaidlustab kohtu seisukoha, et L p 2,3 OÜ hinnapakkumise näidatud taastetööd põhjendatu pole d.

L OÜ hinnapakkumises nr. 129 on punkti 2 all ("Paekiviklibu ladustamine") peetud silmas

K.M-i poolt Vahesoo tee 14 kinnistule, tema poolt rajatud kaevisesse, K.M-i poolt veetud prahi (paekivijäägid + ehituspraht+ muu ebakvaliteetne täitematerjal) eemaldamist ehk

teisisõnu äravedu ja ladustamist prügimäele. Kannatanu on seisukohal, et eelpoolnimetatud prahi ladustamine Vahesoo tee 14 kinnistule vähendab asja ehk kinnistu väärtust ning kujutab ohtu ka ümbritsevale keskkonnale ja loodusele. Vastav K.M-i kohustus on fikseeritud ka kuriteoga tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppes punkt 2.3 ja 2.4. Kuna sellist

5

prahti ja ka kaevist enne K.M-i poolt tekitatud kahju Vahesoo tee 14 kinnistul polnud, siis kannatanu esindaja leiab, et antud prahi koristamine ja äravedu on "asja endisesse seisukorda viimise" üks osa ja antud kulu OÜ hinnapakkumises summas 84 eurot on igati põhjendatud. L

Kannatanu seaduslik esindaja leiab, et kohtul on jäänud märkamata ja tähelepanuta lepitusmenetluses 30.10.2014.a. sõlmitud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppe punktid

2.3 ja 2.4, mis nägid selgesõnaliselt ette K.M-i kohustuse eemaldada Vahesoo tee 14 kinnistu piires kaevisesse tema poolt veetud paekivi ja killustiku praht ning teisaldada Vahesoo

tee 14 ja Väike-Tammi tee 10 kinnistu piiril (piirile paigaldatud raudtorust aiaposti taga)

Vahesoo tee 14 kinnistul asuv täitepinnase kuhi. Nimetatud praht on fikseeritud kriminaaltoimikus fototabelis olevatel fotodel ning tunnistaja poolt kohtuistungil toimunud TT ristküsitlemisel antud ütlustes (vaata kohtuistungi protokolli lk 3).

Kohus on aktsepteerinud hinnapakkumises olevat mulla juurdeveo kulu summas 540 eurot. Hinnapakkumise põhjal tuleks juurde vedada 60 tonni mulda, mis mahuühikus on ca 44 m3

mulda (mulla tahke faasi tihedus ehk erikaal on 1,3-1,4 ehk 1m3 mulda = 1,3 - 1,4 tonni

mullaga). Seega 60 tonni/1,35= 44 m3 Vastavalt kuriteoteatele ning kriminaalasja toimiku materjalidele ning kohtuotsuses märgitule teisaldati (veeti ära) Vahesoo tee 14 kinnistult Väike- Tammi tee 10 kinnistule kuriteo sooritamise käigus ca 58 m3 mulda.

L OÜ on oma hinnapakkumises (punkt 3) pakkunud "Sõelumisjääk täiteks" all mulla sõelumisjääke, mis kompenseeriksid kaevise täitmisel puudujääva mulla koguse. Sõelumisjääk

paigaldatakse ühtlase kihina kaevise põhja mulla alt kaevise rajamise käigus väljakaevatud paekivi peale, paigaldatava mulla alla. Kuna mulla sõelumisjääk on oma hinnalt üle 4 korra odavam (L OÜ hinnapakkumises muld 9 eurot/t ja sõelumisjääk 2,1 eurot/t) mulla hinnast, siis antud pakkumises on L OÜ lähtunud ratsionaalsuse põhimõttest ning vähendades mõistlikul viisil sellega taastamistööde kogumaksumust.

Lähtuvalt eelnevast kannatanu esindaja leiab, et mulla sõelumisjäägi kasutamine osaliselt

puudu oleva ja ajaga kuhjas seisnud ära vajunud mulla asenduseks summas 189 eurot on otstarbekas ja igati majanduslikult põhjendatud.

4.2. Samuti vaidlustab kannatanu seaduslik esindaja kohtu seisukoha, et L OÜ hinnapakkumise punktis 6 väljatoodud kulutused summas 1067 eurot ja 50 senti, mis puudutavad muru rajamist pole põhjendatud.

L OÜ on hinnapakkumises muru rajamise all pidanud silmas heinaseemne külvamist eelnevalt

tasandatud ja kobestatud pinnasele. Kuna professionaalsetel haljastusettevõtetel puudub hinnakirjas selline teenus nagu "heinamaa rajamine", siis seetõttu kasutatigi hinnapakkumises standardset hinnakirjajärgset väljendit "muru rajamine".

L kuriteoga tekitatud kahju vabatahtliku OÜ lähtus oma hinnapakkumise koostamisel hüvitamise kokkuleppes sätestatud tööde loetelust, mida K.M kohustus läbi viima Vahesoo

tee 14 kinnistul taastades kahju tekitamisele eelnenud olukorra. Muru rajamise hinna

kalkuleerimisel on arvestatud pinnase tasandamise ja kobestamisega, heinaseemne külvamisega, külvamise järgselt pinnase tihendamise ehk rullimisega. Siinkohal ei ole tegemist golfimuru rajamisega keset heinamaad ehk looduslikku niitu, vaid looduslikul niidul kasvava taimestiku taastamisega K.M-i poolt sooritatud kaevetööde tagajärjel. Eelpoolkirjeldatud

viisil külvatud heinaseeme kasvabki varsti välja, külvab ennast uuesti ning niinimetatud hooldamata muruplatsist saabki järgmisel aastal heinamaa ehk sisuliselt kinnistul enne kahju tekitamist olnud looduslik heinamaa.

6

Kohtu järeldus, et heinaseemnete hinnaks saab lugeda 100 eurot on hinna osas apellandi arvates

sisuliselt õige, kuid paraku enne seemnete mulda külvamist tuleb ka maapind tasandada ja

kobestada ning keegi peab need seemned ka mulda külvama ning hiljem külvatud pinnase tihendama. Nende tööde teostamiseks on vajalik tööjõud, kelle tööjõukulud ning -maksud L OÜ hinnapakkumises ka sisalduvad.

Avalike internetiandmete põhjal (http://www.haljastus.org/joulukuusk-hinnakiri/) maksab

haljastusfirma K OÜ avaliku hinnakirja põhjal muru(heina)seemne külvamine 1 eur/m2. Antud hinnakirja alusel ainuüksi juba heinaseemne külvamine läheks maksma 305m2 x 1,00= 305 eurot,

lisaks veel muud töökulud vastavalt ülalpool kirjeldatule. Heinamaa tuleb taastada mitte ainult

tasandatud kaevise pinnal (ca 240 m2), vaid ka ladestatud mullakuhjade alla aastateks jäänud taimestik on hukkunud ja vajab taastamist. Lisaks traktori poolt kaevise täitmisel äratallatav ning purustatud pinnas. Traktoriga kaevise täitmisel mullaga, traktori rataste poolt tekitatud maapinna kahjustusi pole võimalik vältida. Lähtuvalt eelnevast leiab kannatanu esindaja, et L OÜ hinnapakkumises loetletud tegevus "muru rajamine" on vajalik kahjustatud Vahesoo tee 14 kinnistul endise olukorra taastamiseks, otstarbekas ja igati põhjendatud hinnapakkumises äratoodud summas 1067,50 eurot.

Kannatanu seaduslik esindaja on seisukohal, et kõik ülalpool OÜ hinnapakkumises nimetatud L tööd ja nende teostamiseks tehtavad kulutused on vajalikud Vahesoo tee 14 kinnistul esialgse ehk enne K.M-i poolt kinnistule tekitatud kahju valitsenud olukorra taastamiseks ehk asja viimiseks

endisesse seisukorda. Ka leiab kannatanu esindaja, et ülalpool nimetatud tööd ei kvalifitseeru kuidagi tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 lg 2 ja 3 sätestatud kasulike kulutustega, millega asja oluliselt parendatakse ja toreduslike kulutustega, millega taotletakse asja mugavust, meeldivust või ilu.

4.3. Lähtuvalt ülalpool antud selgitustest, kujuneb süüdistatava K.M-i poolt kannatanule, Vahesoo tee 14 omanikule OÜ T kuuluvale maatükile kaevise rajamisega tekitatud kahju suuruseks 5161,50 eurot. Nimetatud summas tekitatud kahju ületab tunduvalt aga KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju suuruse. Kuivõrd kahju summas 5161,50 eurot viitab olulise kahju tekitamisele KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisulise tunnusena, siis esineb kannatanu esindaja arvates K.M-i käitumises KarS § 203 ettenähtud objektiivne koosseis.

4.4. Kannatanu seaduslik esindaja leiab, et kuriteo toimepanemist tahtlikult tõendavad nii tunnistaja

TT kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlused, Rae valla poolt esitatud tõend, et vald pole

Vahesoo tee 14 kinnistul kaevetöödeks luba andnud, kui ka vastava loa puudumine kannatanu esindajalt. K.M-i pahausksus sooritatud teo osas väljendub ka selles, et kuriteo paigal pärast

politsei konstaablilt K.M-ile antud selgitust ning korraldust võõralt kinnistult lahkuda ja

kaeve poolt tellitud traktor uuesti tööd lõpetada, pöördus pärast politsei lahkumist K.M-i Vahesoo tee 14 kinnistule ning jätkas kaevetöödega.

Kuni kriminaalmenetluse uuendamiseni seoses K.M-i poolt lepituskokkuleppe kohustuslike tingimuste täitmata jätmise tõttu, pole kannatanu esitanud K.M-ile mitte ainsatki rahalist nõuet taastamistööde osas, vaid ainsaks kannatanu tingimuseks oli Vahesoo tee 14 kinnistul kahjueelse olukorra taastamine. K.M oleks lepituskokkuleppe raames saanud taastada Vahesoo tee 14

kinnistul kahjueelse olukorra, kasutades taastamistöödeks just selliseid temale sobivaid töövahendeid, töötegijaid ning materjale, mida ta oleks pidanud vajalikuks ja võimalikuks ning - mis rahalises väärtuses oleksid olnud tema arvates mõistlikud poolt ja aktsepteeritavad. K.M-i kohtule esitatud vabandused, et 6 kuu jooksul polnud tal võimalik alustada taastamistöödega ei ole tõsiselt võetavad. Süüdistatav ei soovinud Vahesoo tee 14 kinnistule tekitatud kahjud vabatahtlikult heastada ning taastada algne olukord kinnistul. Kannatanu leiab, et antud kuriteo pani toime kindla süüdistatav eesmärgiga.

7

4.5. Kannatanu T tsiviilhagi on summas 5 161,50 eurot, mis on kuriteoga tekitatud kahju OÜ .

Samuti palub T 420 euro hüvitamist seoses OÜ poolt kriminaalmenetluses kantud õigusabikuludega. Palub antud tsiviilhagi ja menetluskulud kogusummas 5581,50 eurot T OÜ kasuks süüdistatavalt K.M-ilt välja mõista.

Kannatanu T OÜ taotleb Harju Maakohtu 27.11.2015 otsuse tühistamist ning süüdistatava K.M-i süüdimõistmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

5. ioone. Prokurör ja kannatanu seaduslik esindaja toetavad esitatud apellats Süüdistatav ja kaitsja paluvad jätta maakohtu õigeksmõistev otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

6. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsuse ja apellatsioonidega, ära kuulanud

m es esitatu annab aluse enetlusosalised leiab, et prokuröri ja kannatanu apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks.

7. Maakohus on esitatud ugenud uks, kes pani tõendite alusel l tõendatuks, et K.M oli isik

toime , -le T kuuluval Vahesoo tee 14 kinnistul, süüdistuses näidatud ajal ja kohas OÜ süüdistuses kirjeldatud teo. Vahesoo 14 kinnistu puhul on tegemist (kinnis)asjaga TsüS § 49 lg 1 ja 50 lg 1 mõttes. Seega oli tegemist süüdistatavale võõra asjaga KarS § 203 tähenduses. Samuti rajas antud kinnistul 60 m pikkuse ja luges kohus tõendatuks, et süüdistatav K.M

4m laiuse kaevise, kasutades kaevise rajamiseks enda kasutuses olevat traktorit ja andes

isiklikult traktoristile ka tööjuhiseid, mille kohaselt viimane ka tegutses. Sündmuskoha

vaatlusprotokollist ning fototabelilt nähtuva ning tunnistaja TT ja kannatanu esindaja

TT ütlustega luges maakohus tõendatuks, lasi Vahesoo 14 kinnistul kaevise rajamise et K.M käigus maha võtta seal kasvanud puud, samuti teisaldas põllukive ja pinnast, mille tagajärjel tekkis kannatanule kuuluvale maatükile süüdistuses näidatud mõõtmetega teetaoline rajatis. Kohus asus seisukohale, et kannatanule kuuluvasse maasse 60 meetri pikkuse 4 meetri laiuse ja ligi poole meetri sügavuse kaevise rajamise ja sellega kaasneva puude mahavõtmise ning

pinnase ja kivide teisaldamise näol on tegemist kannatanule kuuluva asja substantsi olulise

mõjutamisega, kuivõrd K.M-i tegevus füüsiliselt kahjustas suurel maa-alal maa pinnastruktuuri ning seal kasvanud taimestikku. Kohus jõudis järeldusele on talle , et K.M

süüksarvatud teo objektiivse koosseisu esimese osa täitnud ning selli tema käitumi ne ne on hinnat

-

av võõra asja rikkumisena KarS § s 203 sätestatud kuriteokoosseisu tähenduses.

Eeltoodud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ning ringkonnakohus ei tuvastanud rikkumisi, mis annaks seadusliku aluse apellatsiooni piiridest väljuvalt selles osas uue otsuse tegemiseks.

8. Maakohus on õigesti märkinud, et KarS § 203 kriminaliseerib asja tahtliku rikkumise üksnes juhul kui sellega tekitati oluline kahju. Tegemist on materiaalse deliktiga, mistõttu tuleb

alati tuvastada ja tegijale omistada ka tagajärg ehk asjale tekitatud kahju laad ja ulatus.

Arutatavas kriminaalasjas K.M-ile esitatud süüdistuse puhul on kuriteoga tekitatud

koosseisupärane kahju määratud rahaliselt. Kohus leiab, et käesolevas menetluses tuleb tekitatud kahju all mõista neid kulutusi, mis on vajalikud Vahesoo 14 maatükil endise olukorra taastamiseks, s.o. taastada olukord, mis oli enne K.M-i poolt sinna kaevise rajamist.

8

Maakohus on võtnud eelnimetatud kahju tuvastamisel aluseks kohtule esitatud L poolt OÜ taastetööde hinnapakkumise nr 129 ( t.lk. 42). Kohtutoimikust tulenevalt ei ole kaitsja ega

süüdistatav maakohtule tõendina alternatiivset hinnapakkumist esitanud ning maakohtu eeltoodud järeldust pole ka apellatsiooni korras vaidlustatud.

Maako kogumile, seejuures s atanu lepingulise esindaja hus on tõendite üüdistatava ja kann

kohtuistungil antud ütlustele, tuginedes leidnud, et hinnates tekitatud kaevise ulatust ja mõõtmeid, tuleb hinnata põhjendatuks ning vajalikuks L OÜ hinnapakkumise punktides 1, 4, 5

ja 7 väljatoodud kulutused kopale, mullale, transpordile ning taastetööde järgsetele koristustöödele, kogumaksumusega pakkumises näidatud mahus. 2432 eurot, seega hinna

Samuti on maakohus leidnud, et maha võetud puude osas on K.M-ile omistatava kahju osas tõendatud 7 puu ( must lepp) soetamisest ja istutamisest tulenev kahju summas 1239 eurot.

Toetuvalt toimiku materjalidele ning süüdistatava ütlustele sellest, et traktoriga maapinna

väljakaevamisega olid koos mullaga teisaldatud 7 põllukivi, leidis , et taastetööde kohus kulutusi seoses põllukivide teisaldamisega tuleb lugeda põhjendatuks 7 kivi osas, summas 150 eurot.

Eeltoodud maakohtu järeldus Vahesoo 14 maatükil endise olukorra taastamiseks t, et vajalike kulutuste tegemine summas , ei ole apellatsiooni korras 3821,00 eurot on tõendamist leidnud

vaidlustatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud rikkumisi, mis annaks aluse eelnimetatud osas

maakohtu otsuse tühistamiseks. Nimetatud aluseks ei ole ka süüdistatava ja kaitsja

paljasõnalised väited, et kohtule esitatud L hinnapakkumises toodud summad on liiga OÜ suured.

Siinjuures osutab kolleegium, et tuvastades, et võõra vallasasja tahtliku rikkumisega olulist kahju ei tekitatud, pidanuks maakohus jõudma järeldusele, et K.M on toime pannud KarS § 218 lg s 1 sätestatud süüteo väheväärtusliku asja vastu ning kriminaalmenetluse KrMS § 274 - lg 1 kohaselt lõpetama, mitte aga tegema õigeksmõistvat otsust.

9. otsuse osas, millega maakohus ei Kannatanu esindaja ja prokurör on vaidlustanud kohtu

pidanud põhjendatuks hinnapakkumise punktis 6 väljatoodud kulutusi summas 1067 L OÜ eurot ja 50 senti, mis puudutas muru rajamist. Maakohus on märkinud, et kuivõrd enne K.M-i Vahesoo tee 14 kinnistul tegutsemist ei

olnud kannatanule kuuluval maatükil muruplatsi, siis ei saa rääkida selle kahjustamisest.

Taastetööde eesmärgiks saab olla üksnes loodusliku heinamaa taastamine, kuna heinamaale muruplatsi rajamisega oleks kahjustatud asi mitte ainult parandatud, vaid parendatud.

Maakohus on seejuures tuginenud 30.10.2014.a. süüdistatava ja kannatanu esindaja

lepitusmenetluses sõlmitud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppe ja taastetööde le

nimekirja p- 2.6 (tlk 36), mille kohaselt oli kannatanu esindaja le taastetööde ulatuse määratlemisel piirdunud vajadusega külvata tasandatud kasvupinnasega maa alale üksnes heinaseemneid. Kohus jõudis analüüsitud tõendite alusel järeldusele, et kannatanule kuuluva maatüki endise

olukorra taastamise saavutamiseks piisab üksnes heinaseemne külvamisest, mille tulemusel kasvab tagasi kaevise rajamisel hävitatud taimestik.

Kohus, tuginedes avalikele andmetele, leidis, et kuna kaevise suurusega pinnale heina külvamiseks läheb tarvis seemneid ca 80-100 euro eest, siis muru rajamise kuludest tuleb maha

arvata 967 eurot ja 50 senti ning vajalik ja põhjendatud kulutus kannatanule antud taastamistöödele on maksimaalselt 100 eurot.

9

Kannatanu esindaja ja prokurör on apellatsioonis nõustunud küll maakohtu järeldusega heinaseemne maksumuse osas, kuid leidnud, et kohus on jätnud arvestamata kulutused, mis on seotud seemne külvamisega ja endise olukorra taastamisega. Kolleegium sellise etteheitega nõustub. Maakohus on jõudnud eelpoolrefereeritud järeldusele,

et

maatüki endise olukorra taastamiseks piisab heinaseemne külvamisest, kuid on lugenud kahju hulka vaid heinaseemne maksumuse, jättes muud vältimatult vajalikud tööetapid kahju hulka arvestamata. Kolleegium nõustub apellantidega selles, et vaid heinaseemne ostmine ei taasta rikutud looduslikku heinamaad vaid kahjustatud maa alal endise olukorra taastamiseks on vajalik nii pinnase tasandamine kui seemne külvamine ning seejärel ka pinnase tihendamine ehk rullimine.

Samuti nõustub kolleegium apellantide järeldusega, et olukorra taastamine on vajalik mitte

ainult kaevise, s.o 240 m2 ulatuses vaid ka kaevise lähiümbruses kuna ladestatud

mullahunnikute alune taimestik on samuti hävinenud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja lisatud fotode alusel ( 22-29) on tuvastatav, et kaevise ääres o pikkuselt ja küllaltki n 30 meetri laia ribana kuhjatud kasvupinnas. Kolleegium leiab, et eeltoodust tulenevalt on alust maakohtu poolt juba kahju tuvastamisel aluseks võetud hinnapakkumises märgitud tööde mahtu, s.o 305 m2 hinnata taastamist vajava ala suuruseks. põhjendatuks ja õigeks Samuti kolleegium nõustub apellantidega selles, et maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et tegemist on muru rajamisega kuivõrd juba maakohtu enda poolt hinnatud kokkulepe kajastab heinaseemne külvamist, millega taastatakse kaevise rajamisega rikutud looduslik heinamaa. Kolleegium leiab, et arvestades rikutud maaalale seemne külvamiseks vajalike eeltööde mahtu, rikutud , et lisaks seemne ostule on vajalik maaala pinnase olukorda ning võttes aluseks

korrastamine, tasan L damine, seemne külvamine, pinnase rullimine, saab hinnata OÜ

hinnapakkumise pp ks s 6 äranäidatud kulu õhjendatu nii töömahu kui ka summa osas. Heinamaa rajamine on endise olukorra taastamiseks vajalik, mistõttu tuleb K.M-i poolt tekitatud kahju hulka arvestada maakohtu poolt arvestatud 100 euro asemel 1067,50 eurot.

10. Kannatanu seaduslik esindaja on vaidlustanud kohtuotsuse ka osas, millega kohus jättis hinnapakkumise punktides 2 ja 3 nimetatud kulutused taastetööde hulgast välja.

Hinnapakkumise p-d kinnistul paekiviklibu 2 ja 3 nägid ette kulutused Vahesoo 14 ladustamiseks ning täiteks mineva sõelumisjäägi jaoks, vastavalt 84,00 eurot ja 189,00 eurot,

kogusummas 273 eurot. Maakohus on

märkinud, et paekiviklibu ja sõelumisjäägi lisamise vajadus osas ei ole kohtule esitatud minge

e id tõendeid ega selgitusi. Kolleegium nõustub kannatanu esindaja s väidetuga apellatsiooni , et paekiviklibu olemasolu kaevises on t kui ka tunnistaja poolt kohtuistungil antud õendatud nii vaatlusprotokolliga TT

ütlustega sellest, et pärast kaevise tegemist on sinna veetud plaate ja ehitusprahti. Samuti kajastab maakohtu poolt viidatud kuriteoga tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise kokkuleppe punkt 2.3 K.M-i kohustust eemaldada kaevisesse toodud paekivi ja killustiku praht. Samuti puudub vaidlus sellest, et kaevise kõrval on täitepinnase kuhi ja kokkuleppe p 2.4 näeb ette täitepinnase kuhja teisaldamise kohustuse. Samas peab kolleegium vajalikuks toonitada, et tekitatud kahju ulatus, milleks antud juhul on

tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikud kulutused, on objektiivse koosseisu tunnus, mille

tõendamiskohustus lasub riikliku süüdistajal. Kolleegium nõustub maakohtuga ja leiab, et l tõen ina käsitatava innapakkumise p 2 kulunimi „Paekiviklibu ladustamine“ ei viita d h kaevise rajamisega seotud rikutud pinnase ja taimestiku taastamiseks vajalikule töökulule. Kulunimetus „sõelumisjääk täiteks“ ei võimalda samuti üheselt hinnata sellise kulu tähendust ega vajadust. Kolleegiumi veendumuse kohaselt juhul, kui hinnapakkumisel märgitud töö ja kulu nimetus ei

ole üheselt arusaadav või kooskõlas vajalike taastamistöödega ning nimetusele tuleb anda

hinnakirjast erinev tõlgendus, tuleb seda eraldi tõendada. Antud juhul saab sellise tõendi

10

allikaks olla vaid hinnakirja koostanud isik L hinnakirjas , kes saab tõendada mida nimelt OÜ märgitud töö või kulu all silmas pidas. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hinnapakkumise punktides 2 ja 3 nimetatud kulutusi ei saa tekitatud kahjuna arvestada.

11. etud Ülaltoodu alusel kolleegium leiab, et lisaks juba maakohtu poolt tõendatuks lo

koosseisulisele kahjule summas 3821,00 on tõendatud kõrvaldamiseks veel kahjustamise

kulutuste tegemine summas 1067,50 eurot. Seega kokku on K.M-i poolt asja kahjustamisega tekitatud ehk kuriteo koosseisulin 4888, 50 euro ulatuses. e kahju tõendatud Süüdistuses inkrimineeritud kutiteo toimepanemise ajal 18. september 2013 kehtinud seaduse

kohaselt loeti o selline s kehtiva luliseks kahjuks KarSRakS § 8 p 1 alusel kahju, mis ületa kuupalga alammäära kümnekordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 10.01.2013 nr 6

oli 2013 aastal kuupalga alammääraks 320.00 eurot, seega olulise kahju määraks teo toimepanemise ajal oli 3200, 00 eurot. Alates 01. 01. 2015 kehtima hakanud KarS § 121 p 1 sätestab, et oluline on kahju, mis ületab 4000,00 eurot. Seega ületab tekitatud ja tõendatud kahju nii toimepanemise ajal kehtinud kui ka praegusel ajal kehtiva olulise k

ahju määra.

Seega on KarS § 203 ( 01.01.2015 jõustunud KarS § 203 lg 1 ) ettenähtud objektiivsesse koosseisu kuuluv olulise kahju tekitamine tõendamist leidnud ning K.M-ile omistatav.

12. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 203 süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude, sh ka tagajärje suhtes Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. .

Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- . ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine

Vaidlustatud asjas on tuvastamist leidnud ja seda ka süüdistatava enda ütluste alusel, et ta teadis, et tegemist on võõra kinnistuga. Teadis, et tal puudub igasugune luba võõral kinnistul kaevetöid teostada ehk tegutseb ebaseaduslikult. Tema soovi ja juhendamise kohaselt, tema juuresolekul ja kontrolli all kaevati võõrale maale 60 meetrit pikk, 4 meetrit lai ja 0,45 m sügavune tee. Tema sooviks ja eesmärgiks oligi tee rajamine võõrale maale, et välistada isikute liikumist läbi

tema kinnistu. Asjaolust, et sellise kaevise tegemisel saab kahjustatud suurel maaalal

pinnastruktuur ning kasvanud taimestik ja puud oli ta teadlik kuna tee rajamisega selline kahjustamine on vältimatu.

Tunnistaja

TT ütluste kohaselt nõudis kohaletulnud politsei tööde lõpetamist ja võõralt

kinnistult lahkumist. Politsei lahkumisel aga jätkas K.M-i juhendatud traktorist võõral kinnistul kaevetöid. Samuti on tuvastatud, et pärast seda veel vedas K.M oma kinnistult ehitusprahti kaevisesse. Selline käitumine näitab K.M-i eesmärgipärast käitumist võõra asja kahjustamisel ning ringkonnakohus leiab, et K.M pani toime võõra asja rikkumise kavatsetult.

13. K.M-i tegevus vastab KarS § 203 ettenähtud kuriteo koosseisule ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine toimepanemises süüdi. . K.M on kuriteo

14. Karistuse mõistmise osas on ringkonnakohus seotud prokuröri apellatsioonis esitatud

taotlusega, mis määrab apellatsioonikohtu poolt mõistetava karistuse maksimaalse raskuse. Kannatanu seaduslik esindaja ei ole karistuse osas taotlust esitanud.

Prokurör on apellatsioonis süüdistatavale mõistetavaks karistuse liigiks taotlenud rahalist karistust. Seega on tegemist KarS § 203 ja kehtiva KarS § 203 lg 1 sanktsioonis ettenähtud kergeima karistusliigiga ning ringkonnakohtul kaalutlusõigus karistusliigi osas puudub.

11

Karistusmääraks on taotletud 100 päevamäära ning päevamäära suuruseks

miinimumpäevamäär ja 1000 eurot. Seega on prokurör miinimumpäevamäära summaks suuruse osas lähtunud kehtiva KarS § 44 lg 2 ettenähtust, et miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Kohtukolleegium, võttes aluseks, et K.M pani võõra asja kahjustamise toime kavatsetult,

Tunnistades küll tegu, leidis sisuliselt et tegi kõigile, sh. kannatanule heateo, seega tema

karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole süüdistusaktis märgitud. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga. Kolleegium leiab, et 100 päevamääras karistuse mõistmine on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga ning selles osas kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.

Antud juhul puudub kaalutlusõigus ka prokuröri poolt taotletud miinimumpäevamäära

kohaldamise osas. Samas ei saa aga nõustuda prokuröri taotletud miinimumpäevamäära

suurusega. Nimelt kehtestab KarS § 5 lg 1, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal

kehtinud seaduse järgi ja lg 2 tuleneb põhimõte, et seadusel, mis kergendab karistust on - st tagasiulatuv jõud.

K.M pani kuriteo toime 2013 aasta septembris, mil kehtinud KarS § 44 lg 2 kehtestas

miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Kuna prokurör taotles päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära, siis eeltoodust tulenevalt on K.M-ile rahalise karistuse mõistmisel miinimumpäevamääraks 3,20 eurot ning temale mõistetava rahalise karistuse summaks 320,00 eurot.

15. Kannatanu seaduslik esindaja on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 6373,50 eurot ja kohus on eelnimetatud tsiviilhagi võtnud menetlusse. Maakohus on tulenevalt KrMS

§ 310 lg 2 jätnud esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata.

Apellatsioonis on kannatanu esindaja taotlenud K.M-i poolt kuriteoga tekitatud kahju summas 5161,50 euro hüvitamist ja otsusega K.M-ilt väljamõistmist.

Esitatud tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad

täielikult süüdistuse alusfaktidega st tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes. Asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lg 3 alusel õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist. Ringkonnakohus luges eelpooltoodud põhistusel tõendatuks K.M-i poolt asja kahjustamisega tekitatud kahju, mis seisnes kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste

tegemises, summas 4888,50 eurot. Ülejäänud osas ja nimelt summas 273 eurot, mille on

kannatanu esindaja samuti palunud süüdistatavalt välja mõista, pole ringkonnakohtu põhjenduse kohaselt koosseisulise kahju mõttes tõendamist leidnud. VÕS § 132 lg 2 alusel ei

kuulu sele suuremas ulatuses kui on endise olukorra taastamiseks vajalik, kahju hüvitami mistõttu kuulub tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt ja kahju hüvitamisele summas 4888,50 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS §

1045 lg 1 p 5 kehtestab kannatanu omandi rikkumise õigusvastasuse. Kohtukolleegium leidis, et K.M on toime pannud KarS § 203( KarS § 203 lg 1) ettenähtud kuriteo ja ta on selles süüdi, mistõttu tuleb tal tekitatud kahju hüvitada.

16. Kuna maakohus tegi õigeksmõistva otsuse on kohus sellest lähtuvalt teinud otsustuse ka

menetluskulude osas. Ringkonnakohus tühistab õigeksmõistva otsuse ja teeb süüdistatava suhtes süüdimõistva otsuse.

KrMS § 180 lg 1 kehtestab, et süüdimõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

12

KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks kriminaalmenetlusega seoses

tekkinud muud menetlusosalise vajalikud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Kannatanu seaduslik esindaja on taotlenud menetluskuluna kohtueelse uurimise käigus

õigusabi osutamise eest tasutud kulude hüvitamist kokku summas 420 eurot. Vastavalt

taotlusele on kannatanule osutatud õigusabi Riigiprokuratuurile kaebuse esitamisel ja hagiavalduse koostamisel.

Kolleegium leiab, et eeln vaidlustatud imetatud õigusabi kulutused on seotud

kriminaalmenetlusega, on mõistlikus suuruses ja põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele.

R on taotlenud kulude mist kokku ÕS alusel süüdistatavale õigusabi osutanud kaitsja hüvita summas 600,00 eurot. Kaitsja taotlused on rahuldatud 1 kd. t.lk.61-62, 67). ( KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teis

e astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015

määruse nr 1 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 39 1 kohaselt on alates 01.01.2016 kuutasu alammääraks eurot, mistõttu on sundraha suurus teise astme kuri 430 teos 645 eurot.

Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis tuleb kohtuotsusega süüdistatavalt välja mõista K.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses summas 645 eurot ja määratud kaitsjale riigi poolt makstud 600,00 eurot. tasu katteks õigusabi osutamisega seotud kulu summas

Samuti kannatanu T tuleb K.M-ilt välja mõista OÜ kasuks menetlusega seotud kulude hüvitamiseks 420,00 eurot.

17. Eeltoodu alusel ja juhindudes - - 2 ja -st 2 KrMS § 337 lg 1 p st 4; § 338 p st § 340 lg 4 p tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 27. novembri 2015 õigeksmõistva otsuse ja teeb uue, süüdimõistva otsuse. Prokuröri apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab. Kannatanu apellatsiooni rahuldab osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)