2-09-22448/239 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-22448

Tsiviilasi

OÜ Select Oil NV (pankrotis) pankrotihalduri hagi Nikolai

Reismani vastu 891 023,42 euro (13 941 487 EEK)

dividendide tagasi nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

891 023,42 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. aprilli 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Reismani apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

26. jaanuar 2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Nikolai

Reisman

(isikukood:

XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Elmer Muna;

Vastustaja (hageja): OÜ Select Oil NV (pankrotis)

pankrotihaldur Sirje Tael; esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 15. aprilli 2015 otsuse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu

otsuse põhjendusi.

2

2. Jätta

Nikolai

Reismani

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

poolte

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus Nikolai Reismani kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Silect Oil NV (edaspidi SONV) (pankrotis) pankrotihaldur (hageja) esitas 18. mail 2009

hagiavalduse Nikolai Reismani (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. Hageja

palub tunnistada kehtetuks SONV-i poolt kostjale dividendide maksmine ning mõista kostjalt välja

891 023,42 EUR (13 941 487 EEK-i) SONV pankrotivarasse.

07. novembri 2012 menetlusdokumendis (V kd tl 51–61) palub hageja alternatiivselt tuvastada

SONV poolt kostjale tehtud dividendide väljamakse tühisus ning kohustada kostjat tagastama

891 023,42 EUR (13 941 487 EEK-i) SONV pankrotivarasse. Hageja palub jätta menetluskulud

kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja SONV- i ainuosanik ning kuni äriühingu pankroti

väljakuulutamiseni 22. aprillil 2009 (I kd tl 14–17) kuulus kostja ka SONV-i nõukogu liikmete hulka

(I kd tl 18–19). SONV-i juhatus on 18. septembril 2008 teinud ettepaneku kogu ettevõtte

jaotamiskõlbliku kasumi dividendideks jaotamiseks (I kd tl 30 pöördel). Hagejale ei ole esitatud

osaniku otsust kasumi jaotamise kohta. Pangakontode väljavõtete kohaselt on kostjale dividendid

välja makstud 14. novembril 2008 SEB Pank AS-i arveldusarvelt summas 6 000 000 EEK-i (I kd tl

32) ja Swedbank AS-i arveldusarvelt summas 7 941 487 EEK-i (I kd tl 33–34). Dividendide

väljamaksmine toimus vähem kui 4 kuud enne SONV-i pankrotimenetluse algatamist 04. märtsil

2009. Aprillis 2008 võõrandas SONV suurema osa talle kuulunud põhivarast kostja omandis

olevatele äriühingutele OÜ Sivellon ja OÜ Select Service, mille järel pidurdus tuntavalt SONV-i

majandustegevus. Sisuliselt jätkus tegevus osaühingute Sivellon ja Select Service kaudu.

Hagi on dividendide tagasivõitmiseks on esitatud PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Kostja on võlgniku

lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 mõttes. PankrS § 113 lg 2 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse

puhul, et ta teadis võlgniku maksejõuetusest. Kostja on oma tegevusega kahjustanud SONV-i

võlausaldajaid ning süvendanud võlgniku maksejõuetust.

3

1.2. Hageja ei nõustu kostja väitega, et dividendide väljamaksmisega ei kahjustatud võlausaldajate

huve ning SONV oli väljamaksete tegemise ajal 14. novembril 2008 maksejõuline ega muutunud

maksejõuetuks dividendide väljamaksmise tagajärjel.

SONV-i 01. mai 2007 – 30. aprill 2008 majandusaasta aruande kohaselt oli 30. aprilli 2008 seisuga

äriühingul vara 129 232 217 EEK-i ning kohustusi 113 596 730 EEK-i. Varade koosseisus

(müügiootel põhivarana) oli kajastatud Aseri sadama kinnistu (registriosa nr 3230308, Mere tn 17,

Aseri alevik, Aseri vald, Ida-Virumaa) hoonestusõigus bilansilise maksumusega 60 000 000 EEK-i.

Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ p-de 81–83

kohaselt tuleb müügiootel põhivara kajastada äriühingu raamatupidamises selle bilansilises

jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on

madalam. Seega oli SONV-i juhatusel kohustus määrata kindlaks hoonestusõiguse bilansiline

jääkmaksumus ja hoonestusõiguse turuväärtus ning kajastada raamatupidamises nendest kahest

väärtusest madalam väärtus. „Õiglane väärtus“ on RTJ 5 kohaselt summa, mille eest on võimalik

vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus,

s.o. turuväärtus.

Simus Kinnisvara 28. märtsi 2009 ekspertarvamuse nr 3890 (III kd tl 16–27) kohaselt oli

hoonestusõiguse turuväärtus ekspertarvamuse koostamise seisuga 2 000 000 – 2 500 000 EEK-i.

Kohtu poolt määratud ekspert Tõnu Kuhi (IV kd tl 193–211) hindas hoonestusõiguse turuväärtuseks

septembris – novembris 2008 310 000 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja esitatud Pindi Kinnisvara

16. septembri 2009 hindamisaktis on hinnatud hoonestusõiguse investeerimisväärtust, mitte

turuväärtust, kasutatud on kostja, kes on isiklikult huvitatud, et objekti väärtus oleks vähemalt 60

miljonit EEK-i, esitatud algandmeid. AS Deloitte Audit Eesti audiitorkontrolli (I kd tl 29–30) kohaselt

pidi SONV-i juhatusele ning nõukogule juba aruande allkirjastamise ajal 18. septembril 2008 olema

selge, et Aseri sadama kinnistu hoonestusõiguse väärtus on äriühingu raamatupidamises kajastatud

ebaõigesti.

OÜ Accounting Audiitorbüroo 28. mai 2010 aruande (IV kd tl 54–55) järgi olid dividendide

väljamaksed osanikule tehtud eeldusel, et müügiootel põhivara väärtus on 60 000 000 EEK-i.

OÜ Accounting Audiitorbüroo 14. detsembri 2010 vastuse (V kd tl 46–50) kohaselt on SONV-i

maksejõuetuse tekkimise algus seotud Aseri sadama kinnistu hoonestusõiguse tasu teise poole

maksmise kohustuse tekkimisega 20. märtsil 2008, mis tulenes kinnisasja soetamise 07. augusti 2006

lepingust. Kuna SONV-i kasum maksti välja dividendidena, ei olnud ettevõttel võimalik tasuda teist

osamakset põhivara eest. Dividendide maksmise eeltingimus on vaba omakapitali olemasolu. SONV

vaba omakapitali olemasolu sõltus sellest, kas müügiootel põhivara väärtus on tema

soetamismaksumus või on see väärtus vahepealse aja jooksul vähenenud. Juhul, kui see väärtus on

vähenenud, tuleb vastav vara vähenemine läbi kasumiaruande kajastada ka kasumi ehk vaba

omakapitali vähenemisena. Kuna müügiootel põhivara väärtuse hindamine tugines ainult eeldataval

äriplaanil, siis oleks nii nõukogu kui ka juhatus pidanud äriplaani eelduste muutudes tellima uue

hinnangu või muul viisil välja selgitama müügiootel põhivara hariliku väärtuse, mida ei tehtud.

SONV oli püsivalt maksejõuetu juba 01. mai 2007 – 30. aprill 2008 majandusaasta lõppedes. Kui

äriühingu raamatupidamises oleks hoonestusõiguse väärtust kajastatud selle õiglases väärtuses,

oleksid SONV-i kohustused ületanud äriühingu vara juba 2008. a kevadel: 30. aprilli 2008 seisuga

oli äriühingul vara kokku 129 232 217 EEK, sellest müügiootel põhivara 60 000 000 EEK-i, mille

tegelik väärtus oli vastavalt ekspert T. Kuhi arvamusele 310 000 eurot, s.o 4 850 446 EEK-i ning

kohustused kokku 113 596 730 EEK-i. Seega ületasid SONV-i kohustused seisuga 30. aprill 2008

varasid 39 514 067 EEK-i võrra. Lähtudes asjaoludest, et SONV-i omakapital oleks pidanud olema

negatiivne ja ettevõte ei suutnud tasuda OÜ-le T.R. Tamme Auto lepingust tulenevat kohustust 31,6

miljonit EEK-i, võib järeldada, et SONV oli novembris 2008 maksejõuetu ja see maksejõuetus ei

olnud ajutine, kuna vara väärtus ei katnud kohustuste väärtust. Vastavalt Riigikohtu seisukohale

4

tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11 ei ole välistatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata sellele, et

raamatupidamise andmetel vastab tema netovara seaduses sätestatud nõuetele. Taolise olukorraga

võib tegemist olla eeskätt juhul, kui raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara tegelikku väärtust

adekvaatselt.

1.3. Kostja teadmine või teadma pidamine SONV-i maksejõuetusest, hoonestusõiguse tegelikust

turuväärtusest või võlausaldajate huvide kahjustamisest dividendide väljamaksmisega ei oma PankrS

§ 113 lg 1 p 3 kohaldamise seisukohast tähtsust.

PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel dividendide väljamakse kehtetuks tunnistamiseks tuleb tuvastada, et

makse tehti lähikondsele 2 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning makse tegemisega

kahjustati võlausaldajate huve. Dividendide väljamaksmine ei olnud vajalik

SONV-i

majandustegevuse jätkamiseks. Kõnealune makse süvendas SONV-i väljakujunenud püsivat

maksejõuetust. SONV-il oli seisuga 06. november 2012 kohustusi võlausaldajate ees 3 478 289,03

eurot. Juhul, kui kostja ei oleks otsustanud vaidlusalust väljamakset teha, oleks võlausaldajad saanud

enda nõuded SONV-i pankrotimenetluses rahuldatud 891 023,42 eurot (13 941 487 EEK-i) võrra

suuremas ulatuses.

1.4. Alternatiivselt palus hageja tuvastada SONV poolt kostjale dividendide väljamakse summas

13 941 487 EEK-i, s.o 891 023,42 eurot tühisus.

Kuivõrd asjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli SONV netovara väiksem osakapitali ja reservide

kogusummast juba 2007–2008 majandusaasta lõppemisel 30. aprillil 2008 ning hiljemalt dividendide

väljamakse tegemise ajal oli välja kujunenud SONV-i püsiv maksejõuetus, siis oli kostjale

dividendide väljamaksmine ÄS § 157 lg-st 3 tulenevalt keelatud ning ÄS § 158 lg 1 alusel peab kostja

alusetult saadu tagastama. SONV-i püsiva maksejõuetuse tõttu on väljamakse tagastamine vajalik

osaühingu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks pankrotimenetluses ÄS § 158 lg 2 mõttes. Kostja oli

SONV-i ainuosaniku ning nõukogu esimehena teadlik SONV-i majanduslikust olukorrast.

2. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ning palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Hageja ei esitanud ühtegi konkreetset tõendit SONV-il makseraskuste esinemise kohta 18. septembril

2008 (juhatuse ettepanek jaotamiskõlbuliku kasumi jaotamiseks dividendideks), 12. novembril 2008

(kasumi jaotamise otsus) ega ka 14. novembril 2008 (väljamaksete tegemise päev) ega suutnud

tõendada PankrS § 113 alusel tagasivõitmise eelduse olemasolu. Tõendatud ei ole võlausaldajate

huvide kahjustamine. Hageja ei ole viidanud, milliseid võlausaldajaid on kostja väidetavalt

ebavõrdselt kohelnud ja milliseid kohustusi mittetäitnud.

Riigiprokuratuuri 19. oktoobri 2012 määruse nr 09700000890 (V kd tl 84–88) kohaselt näitavad

kriminaalasjas kogutud tõendid, et SONV-i püsiv maksejõuetus ei ole ühelgi ajahetkel, sh pankroti

väljakuulutamisel, olnud ilmne. Bilansi järgi oli SONV-il pankroti väljakuulutamise hetkel vara

rohkem kui omaniku väliseid võlgu. Simus Kinnisvara OU andis oma arvamuse pankrotimenetluse

käigus, mistõttu ei saa selle alusel teha etteheiteid enne pankrotimenetlust tehtud otsuste kohta.

SONV-i juhtkond ei tunnustanud T.R. Tamme Auto OÜ nõuet, esitatud oli hagi Aseri Sadama

hoonestusõiguse ostulepingust taganemiseks (tsiviilasi nr 2-08-89232).

Kostjal ei olnud ega saanudki olla ettekujutust hoonestusõiguse teistsugusest väärtusest, kui see oli

kajastatud SONV-i bilansis väljamaksete tegemise ajal. Aseri sadama kinnistu hoonestusõiguse

müügilepingu (III kd tl 159–163) p-de 3.1 ja 4.1 kohaselt kohustus SONV ostma hoonestusõiguse

62 880 000 EEK-i eest ning tasuma hinnast 31 586 800 EEK-i hiljemalt 20. märtsiks 2008.

Hoonestusõiguse võõrandamisel kokkulepitav tasu pidi tuginema selle väärtusele.

5

Kuna SONV-i viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud aruande põhjal on ilmne, et kasumi

jaotamise tagajärjel ei jää ühingu netovara väiksemaks, kui osakapitali ja reservide kogusumma, siis

ei rikkunud väljamaksed ka ÄS § 157 lg-s 3 sätestatud nõudeid.

Asjas ei oma tähendust hageja poolt tellitud või kohtu poolt määratud ekspertiisis antud hinnang

hoonestusõigusele. Võlgniku maksejõuetuse hindamisel tuleb lähtuda informatsioonist, mis oli

kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal. SONV juhatus esitas majandusaasta aruande ja

kasumi jaotamise ettepaneku kostjale, mis olid koostatud sellele ajahetkele vastava olukorra põhjal.

Kostja on lähtunud temale juhatuse poolt antud informatsioonist, seega oma seisukoha sai kostja

kujundada tollel hetkel talle teadaolevate asjaolude ning faktilise olukorra põhjal.

Hageja viited Accounting Audiitorbüroo OÜ dokumentidele on pahatahtlikud ja sisutud. Haldurid ei

ole audiitorile andnud üle raamatupidamisdokumente, kuigi kostja on omalt poolt üle andnud kõik

SONV (pankrotis) raamatupidamisdokumendid haldur T. Eiprele. Ilma vajalike alusdokumentideta

ei ole võimalik esitada asjakohast arvamust äriühingu raamatupidamise kohta.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 15. aprilli 2015 otsusega SONV-i pankrotihalduri hagi N. Reismani vastu

rahalise kohustuse täitmise, s.o välja makstud dividendide 891 023,42 eurot (13 941 487 EEK-i),

tagasivõitmiseks, tunnistas nimetatud rahalise kohustuse täitmise N. Reismanile kehtetuks ning

mõistis N. Reismanilt välja SONV (pankrotis) kasuks 891 023,42 eurot, mis tuleb arvata SONV-i

pankrotivara hulka. Maakohus jättis SONV (pankrotis) menetluskulud N. Reismani kanda ning

N. Reismani menetluskulud tema enda kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel õiguslik vaidlus selle üle, kas SONV oli

õigustatud 14. novembril 2008, s.o vähem kui 4 kuud enne ajutise halduri nimetamist, maksma välja

oma lähikondsele N. Reismanile dividende 891 023,42 eurot ning kas dividendide väljamaksmisega

kahjustati teiste võlausaldajate õigusi või mitte. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas dividendide

väljamaksmine kostjale on pankrotimenetluses tagasivõidetav.

Maakohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele PankrS § 113 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel, sest ei lähikondne

ega ka võlgnik ole kohtule tõendanud, et SONV oli 14. novembril 2008 kostjale dividendide

väljamaksmise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Võlgniku

lähikondse (kostja) puhul eeldatakse, et ta SONV-i maksejõuetusest teadis. Maakohus nõustus hageja

seisukohaga, et SONV-i maksejõuetuks muutumine toimus kostjale dividendide maksmise tagajärjel,

millega kahjustati võlausaldajate huve. Kostja ei ole suutnud ümber lükata seaduses sisalduvat

eeldust, et SONV-i lähikondsena ta teadis äriühingu maksejõuetusest või maksejõuetuks muutumisest

dividendide maksmise tagajärjel.

Maakohus tuvastas, et kostja on SONV-i lähikondne PankrS § 117 lg 2 mõttes.

3.2. Äriühingu otsusega jaotada kasumit ja maksta dividende ei tohi kahjustada äriühingu osanike ega

ka äriühingu võlausaldajate huve. Maakohus asus seisukohale, et olukorras, kus lühikese aja jooksul

peale kostjale 14. novembril 2008 dividendide väljamaksmist esitas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

23. detsembril 2008 pankrotiavalduse SONV pankroti väljakuulutamiseks, millele järgnes T.R.

Tamme Auto OÜ pankrotiavaldus ning Viru Maakohus kuulutas 22. aprillil 2009 SONV-i pankroti

välja, tuleb lugeda tuvastatuks, et kostjale dividendide väljamaksmine kahjustas vähemalt kahe

võlausaldaja, s.o Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja T.R. Tamme Auto OÜ huve, mille tõttu ei olnud

kostjale 14. novembril 2008 dividendide väljamaksmine lubatud.

Võlausaldajate huvide kahjustamine on tuvastatud võlgniku 04. märtsi 2009 kasumiaruandega,

millest nähtub, et peale dividendide väljamaksmist kostjale novembris 2008 langes SONV-i

müügitulu järsult (umbes 15 korda) võrreldes dividendide väljamaksmisele eelnenud perioodiga.

6

Dividendide väljamaksmisele järgnenud kolme kuu jooksul vähenes SONV vara bilansiline väärtus

ligikaudu kaks korda, kusjuures põhilise osa sellest moodustas müügiootel põhivara, s.o Aseri

Sadama hoonestusõigus, mille puhul on kõik eksperdid asunud seisukohale, et tegemist ei ole

likviidse

varaga.

Äriühingu

võlausaldajate

huvide

kahjustamine

kostjale

dividendide

väljamaksmisega 14. novembril 2008 on tuvastatud ka Accouting Audiitorbüroo OÜ juhtivaudiitor

P. Parmaksoni 28. mai 2010 aruandega SONV erikontrolli kohta. Erikontrolli tulemusi toetab ka

OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo ekspertarvamus selles, et Aseri sadama hoonestusõiguse väärtus

septembris – novembris 2008 oli 250 000 eurot (3 911 650 EEK-i) (ilma käibemaksuta) ning

29. juunil 2012 oli sama hoonestusõiguse väärtus 190 000 eurot (ilma käibemaksuta), ehk Aseri

sadama hoonestusõiguse väärtus oli langenud. 07. veebruari 2014 ekspertarvamuses (VI kd tl 81–83)

asus riiklikult tunnustatud ekspert Riho Lubi seisukohale, et Aseri sadama turuväärust mingil

ajahetkel ei ole võimalik kindlaks määrata, kuna tegemist on mittelikviidse varaga.

Kostja poolt esitatud Pindi Kinnisvara 16. septembri 2009 eksperthinnang tuleb jätta tähelepanuta,

kuna see kajastab müügiootel põhivara investeeringuväärtust, mida ei saa kajastada äriühingu bilansis

vara väärtusena. Arvestada ei saa ka ERNST&YOUNG poolt esitatud täiendava seisukohaga, sest

see põhineb kostja esindaja poolt antud taustakirjeldusele ja ei saa olla seetõttu erapooletu. SONV-i

maksejõulisust ei kinnita ka tunnistaja T.H. 11. aprilli 2011 ütlused (IV kd tl 134–139), kes põhjendas

SONV maksejõu halvenemist ekspordi äralangemisega, mis oli tingitud asjaolust, et Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ keeldus 2008. a sügisel SONV-ile põlevkiviõli müümast, kuna leidis ostja, kes

pakkus paremat hinda.

Maakohus luges riiklikult tunnustatud ekspertide T. Ratasepp ja R. Lubi 03. detsembri 2014

ekspertarvamusega tuvastatuks, et kostjale 14. novembril 2008 dividendide väljamaksmisega

kahjustas SONV võlausaldajate huve. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole äriühing hoonestusõigust

majandustegevuses kasutanud, mistõttu oleks hoonestusõigus tulnud ümber kvalifitseerida

kinnisvarainvesteeringuks ning teostada selle ümberhindamine õiglasesse väärtusesse või neto

realiseerimisväärtusesse. RPS ja RTJ juhendid ei käsitle mõistet “investeeringuväärtus”, millest

tulenevalt ei ole hoonestusõiguse “investeeringuväärtus” vara bilansis kajastamisel kasutatav. Juhul,

kui bilansis müügiootel põhivarana kajastatud hoonestusõiguse väärtus soetusmaksumuses

60 000 000 EEK-i oleks vastanud vara neto realiseerimisväärtusele, siis oleks SONV muutunud

maksejõuetuks 14. novembril 2008 toimunud dividendide väljamaksmise tagajärjel.

3.4. Maakohus asus seisukohale, et rahuldatav on ka hageja alternatiivne dividendide tagasinõue

ÄS § 158 lg 2 ja lg 3 alusel, kuid põhinõude rahuldamise tõttu ei analüüsinud maakohus

alternatiivnõuet täpsemalt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu

15. aprilli 2015 kohtuotsus täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta SONV

pankrotihalduri hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. Apellant palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta

N. Reismani menetluskulud SONV pankrotihalduri kanda ja pankrotihalduri menetluskulud tema

enda kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei ole maakohus analüüsinud kõiki apellandi vastuväiteid. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas

tõendab müügitulu langus pärast dividendide väljamaksmist seda, et väljamakse põhjustas

maksejõuetuse. Maakohtu otsuse põhjendav osa ei sisalda analüüsi selle kohta, kas apellant teadis

maksejõuetusest või mitte. Vastustaja ei ole tõendanud ega maakohus tuvastanud, milline oleks

pidanud olema hoonestusõiguse „õige väärtus“ bilansis. Otsuses on põhjendamata, miks kohus

7

eelistab vastustaja esitatud ekspertiise ja hinnanguid apellandi esitatutele. Asjaolu, et Ernst & Young

arvamus on koostatud apellandi esindaja poolt antud kirjelduse alusel, ei saa muuta tõendit

kõlbmatuks ja ebausaldusväärseks TsMS § 238 lg-te 1, 3 ja 5 kohaselt;

2) on maakohus rikkunud tõendite hindamise reegleid. Tuvastamata on SONV-i bilansi ebaõigsus,

mis on aluseks järeldusele SONV-il likviidse vara puudumise kohta ja seega PankrS § 109 lg 1 ja

§ 113 lg 1 p 3 kohaldamisele, ka on käsitlemata olulised tõendid, nt AS-i Deloitte Audit Eesti arvamus

maksejõuetuse tekkimise hetke ja põhjuste kohta, Riigiprokuratuuri määrus, tunnistaja T.H. ütlused;

3) on võlausaldajate huvide kahjustamine tõendamata. Tagasivõitmise kohustuslikuks eelduseks on

teiste võlausaldajate kahjustamise tuvastamine. Ainuüksi asjaolu, et makse tehti võlgniku väidetavale

lähikondsele, ei anna veel alust järelduseks, et tehing kahjustas võlausaldajate huve;

4) ei olnud SONV dividendide väljamaksmise ajal maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks

väljamakse tagajärjel. Vastustaja poolt esitatud audiitori arvamuse kohaselt oli SONV maksejõuetuse

tekkepõhjuseks Aseri sadama kinnisasjale seatud hoonestusõiguse hinna teise poole tasumise

kohustus, mitte dividendide väljamaksmine. Riigiprokuratuuri määrus tõendab, et hoonestusõiguse

tasu maksmine ei olnud väljamakse ajal tõenäoline, st apellant ja SONV ei saanud ega pidanudki seda

oma tegevuses arvesse võtma. AS Deloitte Audit Eesti jõudis ainuõigele järeldusele, et asja

materjalide alusel ei ole võimalik väita, et SONV oleks olnud püsivalt maksejõuetu dividendide

väljamaksmise ajal või muutunud püsivalt maksejõuetuks selle väljamakse tõttu, seda asjaolu ei

tõenda ka vastustaja poolt esitatud Grant Thornton Rimess OÜ hinnang;

5) ei olnud apellandil võimalik teada, et SONV võib hiljem muutuda maksejõuetuks. Maksejõuetuse

ning sellest teadmise hindamisel tuleb lähtuda hindamishetke teabest ning keskmise mõistliku ja

objektiivse isiku mõõdupuust. Lähtuda ei saa hiljem teatavaks saanud või tuvastatud teabest

(Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-1-1-49-11);

6) ei ole Aseri sadama hoonestusõiguse väärtuse ebaõigsus tõendatud. Ekspertide R. Lubi ja

T. Rattasepp 09. detsembri 2014 eksperdiarvamuse alusel ei ole võimalik väita, et raamatupidamises

kajastatud arvud oleksid pidanud objektiivsete ja tuvastatud tegelike andmete alusel olema

teistsugused. Eksperdiarvamus ei tuvasta hoonestusõiguse „õiget“ väärtust, ekspertide sõnul on

sellise järelduse tegemine võimatu. Seega ei ole võimalik öelda, et SONV „tegelike“ andmete alusel

oli osaühing dividendide väljamaksmisel maksejõuetu. Eksperdiarvamus kinnitab varasemate

eksperdiarvamuste ebapädevust. Bilansis kajastatud väärtuse õigsust kinnitab ka asjaolu, et

hoonestusõiguse lepingus kokku lepitud hoonestusõiguse hinnast tegi SONV lepingu sõlmimisel

esimese osamakse ligikaudses summas 31 miljonit EEK-i, s.o 50% hoonestusõiguse hinnast;

7) tuginevad maakohtu järeldused ebausaldusväärsele ekspertiisile. 11. veebruari 2015 kohtuistungil

esitas apellant kohtule taotluse ekspert R. Lubi taandamiseks TsMS § 31 lg 1 ja § 23 p 7 alusel.

Ekspert andis samas kohtuasjas samade materjalide alusel sama asjaolu kohta täielikult vastupidiseid

vastuseid. Maakohus on jätnud apellandi taotluse eksperdi taandamiseks ebaõigesti rahuldamata.

09. detsembri 2014 eksperdiarvamus on koostatud ilmselgelt ebausaldusväärse eksperdi poolt ega ole

seetõttu tõendina kasutatav. Maakohtu poolne menetlusõigusnormi rikkumine on viinud

materiaalõiguse väära kohaldamise ja asja ebaõige lahendamiseni, sest 09. detsembri 2014

eksperdiarvamuse alusel pidas maakohus SONV bilansis märgitud Aseri sadama hoonestusõiguse

väärtust 60 000 000 EEK-i ebaõigeks;

8) ei saa vastustaja alternatiivset nõuet menetleda ning sisulisel läbivaatamisel tuleb jätta see nõue

rahuldamata. Maakohus on igasuguse analüüsita pidanud vastustaja alternatiivset nõuet

põhjendatuks, mis on oluline TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine. Vastustaja muutis nõude

esitamisega nii hagi alust kui ka eset, mis on keelatud. Nõue on alusetu ning tõendamata. SONV

netovara vastas seaduse nõuetele ka pärast väljamaksete tegemist ja ÄS § 157 lg-s 3 sätestatud keeldu

ei ole rikutud;

8

9) ei ole apellandile antud võimalust avaldada arvamust asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.

11. veebruari 2015 kohtuistungil kuulati TsMS § 303 lg 3 alusel ekspertarvamuse täpsustamiseks üle

eksperdid R. Lubi ja T. Rattasepp. Istungil esitas apellant taotluse tähtaja määramiseks antud

ütlustega tutvumiseks, nende analüüsimiseks ning nende osas enda arvamuse esitamiseks. Maakohus

jättis taotluse rahuldamata.

5. SONV-i pankrotihaldur vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud apellandi kanda.

Vastuse kohaselt:

1) on maakohus otsuses analüüsinud kõiki SONV-i maksevõime kohta esitatud tõendeid ning

põhjendanud, miks kohus leiab, et konkreetne tõend kas kinnitab või lükkab poole väite ümber.

Maakohus on õigesti leidnud, et SONV muutus maksejõuetuks hiljemalt apellandile dividendide

väljamaksmise tagajärjel. Maakohus on otsuses analüüsinud võlgniku maksejõuetuks muutumise

aega, mitte tuvastanud selle põhjusi. AS Deloitte Audit Eesti arvamus on esitatud üksnes OÜ Grant

Thornton Rimess ekspertarvamuse ümberlükkamiseks ning on vastuolus kõikide teiste kogutud

tõenditega. Riigiprokuratuuri määrus ei sisalda käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt

asjakohast informatsiooni, mistõttu on kohus õigesti jätnud selle arvestamata;

2) tuleb antud vaidluses välja selgitada mitte hoonestusõiguse neto realiseerimisväärtuse konkreetne

suurus, vaid kas 14. novembri 2008 dividendide väljamakse summas 891 023,42 eurot kahjustas teiste

SONV (pankrotis) võlausaldajate huve,. Olukorras, kus eksperdid ning asjatundjad on avaldanud, et

SONV-i vara oli bilansis tunduvalt ülehinnatud, samas kui kohustused olid nõuetekohaselt

kajastamata, mistõttu oli SONV hiljemalt 14. novembril 2008 tegelikkuses maksejõuetu, on ilmne, et

dividendide väljamaksmine kahjustas teiste võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamise

tuvastamisel ei hinnata seda, mis oli maksejõuetuks muutumise põhjuseks, vaid seda, kas

tagasivõidetava tehingu alusel on võlgnik loobunud varast, mida oleks saanud kõigi võlausaldajate

vahel võrdsetel alustel jaotada. Dividendide väljamaksmine apellandile ei olnud hädavajalik SONV-

i majandustegevuse jätkamise eesmärgil;

3) oli kasumi jaotamine ÄS § 157 lg 3 alusel keelatud. Kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel

kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et ühingu netovara jäi väiksemaks osakapitali ja reservide

kogusummast, ei ole väljamaksmine osanikele lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt;

4) oli SONV maksejõuetu juba enne dividendide väljamaksmist või hiljemalt 14. novembril 2008

dividendide väljamaksmise tagajärjel. Vastustaja hinnangul oli SONV püsivalt maksejõuetu juba 01.

mai 2007 – 30. aprill 2008 majandusaasta lõppedes, kuivõrd juhul, kui äriühingu raamatupidamises

oleks hoonestusõiguse väärtust kajastatud selle õiglases väärtuses, oleksid SONV-i kohustused

ületanud äriühingu vara juba 2008. aasta kevadel. Võlgnik on kajastanud bilansis ebaõiges suuruses

ka kohustusi, jättes bilansis kajastamata kohustuse OÜ Kiviõli Keemiatööstuse ees summas

19 195 830,50 EEK-i;

5) on apellant tunnistanud, et Aseri sadama hoonestusõiguse väärtus oli bilansis oluliselt ülehinnatud.

Kui apellant sellest aru sai, hakkas ta otsima viise müügitehinguga kaasnevatest kohustustest

vabanemiseks, esitas alusetu taganemisavalduse ning viis äriühingust varad välja. Menetluses

kogutud tõendid kinnitavad, et hoonestusõiguse neto realiseerimisväärtus seisuga 14. november 2008

jäi vahemikku 2 240 000 – 8 720 000 EEK-i (143 000 – 560 000 eurot);

6) ei oma apellandi teadmine või teadma pidamine võlgniku maksejõuetusest, hoonestusõiguse

tegelikust turuväärtusest või dividendide väljamaksmisega teiste võlausaldajate huvide

kahjustamisest PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamise seisukohast tähtsust. PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel

dividendide väljamakse kehtetuks tunnistamiseks tuleb tuvastada üksnes asjaolu, et makse tehti

9

lähikondsele 2 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning makse tegemisega kahjustati

võlausaldajate huve. Seega ei sisalda PankrS § 113 lg 1 p 3 subjektiivseid tagasivõitmise eeldusi;

7) omab apellandi teadmine/teadma pidamine tähendust vastustaja alternatiivse nõude lahendamisel.

Majandusaasta aruande allkirjastanud SONV-i juhatusele ning nõukogule (sealhulgas apellandile kui

SONV-i nõukogu esimehele) pidi juba aruande allkirjastamisel 18. septembril 2008 olema selge, et

Aseri sadama kinnistu hoonestusõiguse väärtus on äriühingu raamatupidamises kajastatud ebaõigesti.

Samuti oli apellant SONV-i nõukogu esimehena teadlik, et hoonestusõiguse teise osamakse

tasumiseks summas 31,6 miljonit EEK-i puuduvad äriühingul rahalised vahendid, mistõttu oli

dividendide väljamaksmine keelatud;

8) ei olnud apellandi taotlus ekspert R. Lubi taandamiseks põhjendatud ega õigeaegselt esitatud ning

jäeti õigesti maakohtu poolt rahuldamata. Eksperdi arvamused erinevad tingituna erinevast

lähteülesandest ning lähteandmetest;

9) ei muutnud vastustaja alternatiivse nõude esitamisega ei hagi eset ega alust. Hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud on kogu aeg olnud samad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ükski kaebuse väide ei ole aluseks kaebuse rahuldamisele. Ringkonnakohus muudab

TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

Hagi on esitatud kostjale (SONV-i ainuosanik ja nõukogu esimees) väljamakstud dividendide

tagasivõitmiseks PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 3 alusel. Maa)kohus tuvastas, et vaidlustatud

rahaline kohustus on kostjale täidetud 14. novembril 2008, kohus algatas SONV pankrotimenetluse

04. märtsil 2009 ja kuulutas SONV pankroti välja 22. aprillil 2009. Maakohus rahuldas hagi, tunnistas

rahalise kohustuse täitmise kostjale kehtetuks ning mõistis kostjalt SONV pankrotivara hulka välja

891 023,42 eurot.

7. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus on asja ekslikult lahendanud alates 01. jaanuarist

2010 kehtiva pankrotiseaduse redaktsiooni järgi. Kuna vaidlustatud rahalise kohustuse täitmine

toimus 2008. aastal, kuulub asjas kohaldamisele raha väljamaksmise ajal kehtinud pankrotiseaduse

redaktsioon. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ei ole aga kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist

maakohtu poolt.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles, et vaidlustatud rahaline

väljamakse kahjustab võlausaldajate huve, väljamakse on tehtud kahe aasta jooksul enne

pankrotimenetluse algatamist lähikondsele PankrS § 117 tähenduses ja kostja ega võlgnik ei ole

tõendanud, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole küll hagi rahuldamise eeldusi käsitlenud alati

süsteemselt, kuid otsus põhineb asjas uuritud tõenditel, on piisavalt motiveeritud ning kohtu

siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohtu otsus vastab TsMS § 436 lg 1 sätestatud

seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõudele. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et asja õigeks lahendamiseks puudus maakohtul vajadus otsuses esitatud

mahus käsitleda Riigikohtu seisukohti tsiviilasjades nr 3-2-1-116-10 (maakohtu otsuse lk 15 kuues

lõik) ja 3-2-1-115-07 (maakohtu otsuse lk 17 viimane lõik ja lk 18 kaks esimest lõiku), mille asjaolud

ei kattu käesolevas asjas tuvastamist vajavate asjaoludega (käesolevas asjas ei ole tegemist

sooritusega kolmandale isikule ning põhinõude sisuks ei ole dividendi tagasinõue äriseadustiku sätete

alusel). Nimetatud lõigud tuleb maakohtu otsuse põhjenduste hulgast välja jätta.

Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi ka alternatiivsele nõudele antud hinnangu osas

(käesoleva otsuse p 20).

9. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10

PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §–des 110-114 sätestatud

alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab

võlausaldajate huve. Apellant on põhjendatult märkinud, et tagasivõitmise eelduste kontrollimisel

tuleb kohtul anda kõigepealt hinnang PankrS § 109 lg 1 sätestatud eeldustele. Riigikohus on oma

praktikas läbivalt selgitanud, et võlausaldajate huvide kahjustamine on esmane tuvastamist vajav

eeldus toimingu kehtetuks tunnistamisel ka PankrS § 113 alusel (näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-115-07).

Maakohus on võlausaldajate huvide kahjustamist PankrS § 109 lg 1 alusel kontrollinud ja

põhjendatult leidnud, et see on tõendatud. Apellandi vastupidised väited on põhjendamatud (kaebuse

p 2.3).

Äriühing võib põhimõtteliselt vabalt otsustada, kas ta jaotab oma kasumit ja maksab dividendid, kui

sellega ei kahjustata osanike ega ühingu võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide objektiivse

kahjustamise kui tagasivõitmise eelduse tõendamise kohustus on pankrotihalduril ja see tuleb

tuvastada tagasivõidetava toimingu tegemise aja seisuga. Haldur leiab, et võlausaldajate huvide

kahjustamine on tõendatud eelkõige tunnustatud nõuete nimekirjaga SONV pankrotimenetluses

kogusummas 4 019 341,68 eurot, Simus Kinnisvara, kohtu poolt määratud eksperdi T. Kuhi ning

ekspertide R. Lubi ja T. Rattaseppa ühisarvamusega hoonestusõiguse väärtuse kohta, Grand Thorton

Rimess audiitorarvamusega. Halduri üks põhiväiteid on olnud selles, et Aseri sadama

hoonestusõiguse kajastamisel bilansis ei ole lähtutud selle õiglasest väärtusest, mis on oluliselt

madalam kui bilansis kajastatud väärtus müügiootel varana 60 miljonit krooni. SONV-l tulnuks

hoonestusõiguse kajastamisel lähtuda Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 5 „Materiaalne ja

immateriaalne põhivara“ punktide 81-83 nõuetest, mille kohaselt tuleb müügiootel põhivara kajastada

äriühingu raamatupidamises selle bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus

müügikulud), sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Seetõttu pidi maakohus võtma selle väite osas

seisukoha ning on põhjendatult hinnanud Aseri sadama hoonestusõigust mittelikviidseks varaks, mis

tulnuks bilansis ümber hinnata. Samuti on maakohus põhjendanud, miks ta ei arvesta seejuures R.

Lubi poolt määratud investeeringuväärtusega. SONV juhatus pidi vastavalt Raamatupidamise

Toimkonna Juhendile äriühingu raamatupidamises kajastama Aseri sadama kinnistu hoonestusõigust

selle õiglases väärtuses, mitte aga investeeringuväärtuses. Maakohus ei ole selgesõnaliselt

tuvastanud SONV bilansi ebaõigsust, millise etteheite on maakohtule teinud apellant (kaebuse p

2.2.1), kuid maakohus tuvastas, et Aseri sadama hoonestusõiguse väärtus tulnuks ümber hinnata

õiglasesse väärtusesse, millest saab järeldada, et maakohus pidas bilanssi, mille alusel toimus

dividendide väljamakse, ebaõigeks. Maakohus ei pidanud tuvastama hoonestusõiguse täpset väärtust,

nagu leiab apellant. Riiklikult tunnustatud eksperdid on leidnud, et SONV oleks muutunud

maksejõuetuks alates põhivara ümberhindamise hetkest (VIII lk 95 pöördel). Vastupidise tõendamise

koormis oli apellandil.

10. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et SONV bilansis märgitud Aseri sadama

hoonestusõiguse väärtuse ebaõigsus on tõendamata (kaebuse p 2.7).

Aseri sadama hoonestusõiguse väärtuse kindlakstegemiseks on tehtud järgmised ekspertiisid, millest

maakohus on asja otsustamisel lähtunud:

Simus Kinnisvara 28. märtsi 2009 ekspertarvamusest, milles hinnatakse hoonestusõiguse

turuväärtuseks hinnangu aja andmise seisuga 2-2,5 miljonit krooni (III kd lk 16).

Ekspert Tõnu Kuhi arvamusest, milles hinnatakse hoonestusõiguse turuväärtuseks septembris-

novembris 2008 310 000 eurot (IV kd lk 193-211).

Ekspert R. Lubi ei oska turuhinda määrata, kuna tegemist ei ole turul vabalt kaubeldava asjaga ( VI

kd lk 81 – 83).

Riiklikult

tunnustatud eksperdid T.

Rattasepp ja

R. Lubi

hindasid

hoonestusõiguse

netorealiseeerimisväärtuseks 143 000 – 560 000 eurot (VIII kd lk 64).

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et need ekspertarvamused on ebausaldusväärsed.

11

Ernst ja Young Baltic AS on andnud 28. septembril 2009 hinnangu Simus Kinnisvara OÜ poolt

koostatud ekspertarvamusele (III kd lk 176) ning leiab, et Simus Kinnisvara OÜ kasutatud metoodika

ei olnud sobilik hindamise objektiks olevate kinnistute hindamiseks ja neis esines olulisi puuduseid.

Seetõttu võib kinnistute väärtus olla oluliselt kõrgem, ja seda just siis, kui oleks olemas korralik

äriplaan. Maakohus Ernst ja Young Baltic arvamusega ei arvestanud, viidates selle rajanemisele

põhiliselt kostja esindaja poolt antud taustakirjeldusele, mistõttu ei ole tegemist erapooletu

arvamusega.

Apellant on maakohtu hinnangu Ernst ja Young Baltic AS-i arvamusele vaidlustanud (kaebuse

p 2.1.6). Ringkonnakohus leiab, et Ernst ja Young Baltic AS –i arvamus ei lükka ümber hageja

põhiväidet, et Aseri sadama hoonestusõiguse väärtus oli bilansis kajastatud ebaõigesti. Arvamuse

andja ei ole talle kostja poolt edastatud informatsiooni iseseisvalt kontrollinud ja arvamus sisaldab

üksnes Simus Kinnisvara OÜ arvamuse kriitikat, sidudes kõrgema hinna äriplaani olemasoluga.

Äriplaani, mis võimaldaks hoonestusõigust kõrgemalt hinnata, ei ole kohtule esitatud. Kõikide

arvamuste hindamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et haldur müüs hoonestusõiguse

pankrotimenetluses tegelikult 310 000 euro eest, mis on küll kõrgem hind, kui on märgitud Simus

Kinnisvara OÜ arvamuses, kuid kinnitab ekspertide hinnangute suurusjärgu põhimõttelist

usaldusväärsust.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et dividendide väljamaksmise ajal olid SONV-

il võlausaldajad (sh Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja T.R. Tamme Auto OÜ), kelle huve vaidlustatud

väljamakse kahjustas ja pärast väljamakset ei olnud SONV-il enam piisavalt likviidset vara, mille

arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlausaldajad, kelle nõuded jäid enne pankroti

väljakuulutamist rahuldamata, on nimetatud jaotusettepaneku kinnitamise kohtumääruses (V kd, lk

154). Asjas on esitatud tõendid, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja T.R. Tamme Auto nõuded olid

muutunud dividendide väljamakse tegemise ajaks sissenõutavaks. Maakohus on põhjendatult

märkinud, et peale didvidendide väljamaksmist puudus SONV-l piisavalt likviidset vara

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on võlausaldajate huvide kahjustamist hinnates mh lugenud

dividendide väljamakse SONV-i maksejõulisust mõjutavaks asjaoluks.

Ringkonnakohus lisab, et ÄS § 157 lg 3 kohaselt ei tohi osanikule teha väljamakseid, kui ühingu

viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on

väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele

ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Nimetatust nähtub, et osanikele võib teha

väljamakseid üksnes siis, kui ühingul on olemas kasum ja tagatud on kõigi võlausaldajate nõuete

täitmine enne väljamakseid osanikele. Seetõttu on maakohus õigesti hinnanud tõendina asjas antud

asjatundja-, ekspert ja audiitorarvamusi Aseri sadama hoonestusõiguse väärtuse ja bilansis

kajastamise osas ning põhjendatult jõudnud arusaamisele, et hoonestusõiguse investeerimisväärtus ei

ole vara bilansis kajastamisel kasutatav, mistõttu oleks tulnud teostada vara ümberhindamine

õiglasesse väärtusesse või neto realiseerimisväärtusesse.

Riigikohus on leidnud, et raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted on

muuhulgas võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-10 p

19 ja 3-2-1-82-15 p 12). Raamatupidamisseaduse § 15 lg 1 kohaselt (väljamakse ajal kehtinud

redaktsioonis) on raamatupidamise aastaaruande eesmärk õigesti ja õiglaselt kajastada

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Kui majandusaasta

aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab

majandusaasta araunne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud võlausaldajate

ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid. Seega on ka dividendide väljamakse, mis

tugineb sellisele majandusaasta aruandele, objektiivselt võlausaldajate huve kahjustav. Kui

hoonestusõiguse väärtus oleks olnud bilansis kajastatud kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna

juhendiga RTJ 5, ei oleks olnud täidetud ÄS § 157 lg 3 eeldused osanikule väljamakse tegemiseks.

12

Väljamakse ei olnud vajalik majandustegevuse jätkamiseks, mõju oli vastupidine, see kahjustas

majandustegevuse jätkamist.

12. Kui haldur on võlausaldajate kahjustamise tõendanud, saab haldur nõuda rahalise kohustuse

täitmise kehtetuks tunnistamist, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse

algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal

maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Võlgniku lähikondse puhul

eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis (PankrS § 113 lg 1 p 3 ja lg 2 redaktsioon enne

01. jaanuari 2010).

Asjas puudub vaidlus ja maakohus on tuvastanud, et dividendide väljamakse toimus PankrS § 113 lg

1 p-s 3 nimetatud perioodil ja makse toimus lähikondsele (SONV nõukogu liikmele). Seega kehtib

asjas eeldus, et võlgnik oli vaidlustatud väljamakse ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3

tähenduses või muutus selleks vaidlustatud kohustuse täitmise tõttu ning vastupidist peab tõendama

kostja.

13. Apellant heidab maakohtule ette AS Deloitte Audit Eesti arvamusega maksejõuetuse tekkimise

hetke ja põhjuste kohta, Riigiprokuratuuri määrusega ning tunnistaja T.H. ütlustega asja lahendamisel

arvestamata jätmist (kaebuse p 2.2.3). Tunnistaja T.H. ütlusi on maakohus otsuses hinnanud (otsuse

lk 17), leides, et ütlused ei tõenda SONV maksejõulisust. Maakohtu otsusest ei nähtu selgelt, millist

ajahetke maakohus seejuures silmas pidas. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et nimetatud

tõendite hindamata jätmisega on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud kõikide tõendite

igakülgse ja täieliku hindamise kohustust, kuid nimetatud rikkumine ei ole toonud kaasa ebaõige

kohtuotsuse tegemist.

Kaebusest nähtuvalt leiab kostja, et maakohtu poolt hindamata jäänud tõendid tõendavad seda, et

SONV oli dividendide väljamakse ajal novembris 2008 maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks

ka selle kohustuse täitmise tõttu. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu.

Ringkonnakohus annab hinnangu maakohtu poolt hindamata tõenditele arvestades seejuures asjas

kogutud tõendeid kogumis.

14. Tunnistaja T.H. andis ütlusi (IV kd lk 137-138), et talle ei olnud novembris 2008 teada, et SONV-

l oli makseraskusi. SONV-ile tekitas probleeme see, et Kiviõli Keemiatööstus ei müünud 2008. aasta

sügisel neile enam põlevkiviõli ja koostöö lõppes ette hoiatamata, see juhtus enne dividendide

väljamakset. Hoonestusõiguse väärtuseks hindas tunnistaja 60 miljonit krooni.

15. Riigiprokuratuur asus 19. oktoobril 2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (V kd lk 84)

N.R., E.R., R.R. ja T.H. käitumises võimalikku kuriteokahtlust kontrollides seisukohale, et SONV ei

ole kunagi olnud ilmselgelt ja püsivalt maksejõuetu. Viru Maakohtu 22. aprilli 2009 pankrotti

sedastav määrus oli ratsionaalselt vaidlustatav, sõltudes tegelikult SONV bilansis kajastatud Aseri

sadama hoonestusõigusele antud hinnangust. Prokuröri käsutuses oli Simus Kinnisvara OÜ

hindamisakt, mille kohaselt oli hoonestusõiguse väärtus 2 kuni 2,5 miljonit krooni, kuid prokurör

pidas seda kõigest ühe kinnisvara büroo arvamuseks, mis on vastuolus AS Pindi Kinnisvara poolt

samal aastal antud hinnanguga, jõudes järeldusele, et on alusetu väita, et Aseri Sadama

hoonestusõigus on bilansis ebarealistlikult ülehinnatud. Otsus maksta dividende ei olnud teadev otsus

vara põhjendamatult vähendada.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et tsiviilasja lahendav kohus ei ole küll seotud kriminaalasja

menetluses tehtud otsustes (sh prokuratuuri määrustes) tuvastatuga, kuid sellised otsused on

kasutatavad dokumentaalse tõendina, mida kohus peab hindama koos teiste asjas kogutud tõenditega

(vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 p 25; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-04 p 30).

Kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei muuda poolte vahel üldist tõendamiskoormist ning

tsiviilõiguslikult ei mõjuta kriminaalasjas tehtud otsus tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat

kvalifikatsiooni (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 p 19).

13

Kui nõustuda apellandi seisukohaga, et kohus peab tsiviilasja lahendamisel lähtuma

kriminaalmenetluses prokuröri kasutuses olevatele tõenditele antud õiguslikust hinnangust, tekiks

olukord, kus tsiviilasja lahendamisel oleksid kohtud seaduse tõlgendamisel ja tõendite hindamisel

juba ette seotud kriminaalasja menetleja seisukohaga. Selline tagajärg ei oleks kooskõlas

õigusemõistmise üldpõhimõtetega. Seega on tsiviilkohtumenetluses kohtule siduvad üksnes

kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud, millest lähtudes on isik süüdi tunnistatud, kuid

mitte hinnang isiku toimepandu õigusvastaseks või õiguspäraseks lugemisel.

Käesolevas asjas hindab kohus tagasivõitmise eelduste olemasolu, mida prokurör ei pidanudki

hindama. Prokuröri hinnang on menetleja hinnag tema käsutuses olevatele tõenditele ja ei ole

käsitletav asjatundja arvamusega. Käesolevas menetluses lähtub kohus tõendite hindamisel

tsiviilkohtumenetluses kehtivatest põhimõtetest ja pooltevahelisest tõendamiskoormuse jaotusest.

PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks ei ole dividendide väljamakse tegemise ajal kostja

teadmine SONV-i maksejõuetusest, mistõttu puudub vajadus seda asjaolu ka tõendada ja kontrollida..

Riigiprokuratuuri määrus kostja mitteteadmist ka ei tõenda ja ringkonnakohus ei saa nõustuda

vastavate apellandi/kostja seisukohtadega ringkonnakohtu istungil.

16. AS Deloitte Audit Eesti on andnud 26. juunil 2014 arvamuse SONV võimalikust

maksevõimetusest seoses dividendide väljamaksmisega 14. novembril 2008 (VII kd lk 196).

Arvamuse andmisel on tuginetud OÜ Grant Thornton Rimess 30. aprilli 2014 ekspertarvamusele koos

ekspertarvamuse kujundamise aluseks olevate allikatega ja SONV auditeerimata bilanssidele seisuga

30. aprill 2008, 30. november 2008, 04. märts 2009. Arvamuse kohaselt on ettevõtte maksevõime

kindlaks tegemiseks vaja olulisemalt detailsemat ja teistsugust informatsiooni, kui seda on kasutanud

oma ekspertarvamuses OÜ Grant Thornton Rimess, kelle arvamuses on jäänud tähelepanuta mitmed

asjaolud, sh see, et enne didvidendide tasumist oli ettevõttel pikema perioodi vältel (seitse kuud)

kasutuseta rahalisi vahendeid sarnases suurusjärgus makstud dividendidega ning dividendide

maksmisele järgnenud kolmekuulise perioodi jooksul on ettevõte vähendanud oma kohustusi enam

kui 70 miljoni krooni ulatuses, mis on enam kui pool nendest kohustustest, mis ettevõtte bilanss

dividendide maksmise järgselt kajastas. Seega ei ole OÜ Grant Thornton Rimess eksperthinnangu

aluseks oleva informatsiooni põhjal võimalik väita, et SONV oleks muutunud maksevõimetuks

seoses dividendide väljamaksmisega 14. novembril 2008.

Grant Thornton Rimess Baltic andis 30. aprillil 2014 arvamuse (VII kd lk 155), et SONV oli

maksejõuetu juba enne dividendide väljamaksmist 14. novembril 2008 ja dividendide väljamaksmise

tulemusena on SONV-i maksejõuetus süvenenud ja hiljemalt siis muutunud ka püsivaks.

Ringkonnakohus märgib, et Deloitte Audit Eesti arvamus sisaldab üksnes Grant Thornton Rimess

OÜ hinnangu kriitikat ja ei sisalda omapoolset hinnangut SONV-i maksevõimele. Seega ei ole kostja

nimetatud tõendi abil tõendanud, et SONV oli dividendide maksmise ajal maksejõuline ega muutunud

maksejõuetuks selle kohustuse täitmise tõttu. Kasutuseta rahaliste vahendite arvel oleks SONV

pidanud täitma oma kohustusi võlausaldajate ees.

17. Nimetatud kolme tõendi hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et nii prokurör, tunnistaja T.H. kui

ka AS Deloitte Audit Eesti on oma hinnangute andmisel lähtunud asjaolust, et SONV-i bilanss

kajastas varasid ja kohustusi õigesti, sh kajastas bilanss õigesti müügiootel põhivarana Aseri Sadama

hoonestusõiguse väärtust 60 miljonit krooni. Nimetatud eeldus on aga käesolevas menetluses ümber

lükatud (vt otsuse p 10).

Kõigi tõendite, sh maakohtu poolt tähelepanuta jäänud tõendite hindamisel tuleb arvestada ka kostja

enda seisukohaga SONV-i maksejõuetuse põhjuse kohta. Kostja esindaja on pidanud pankroti

põhjuseks asjaolu, et Toomas Tamm kelmuse teel veenis T.H., et Aseri sadam on rohkem väärt kui

tegelikult (III kd lk 198). Nimetatust saab teha järelduse, et kostja ise peab SONV-i maksejõuetuse

põhjuseks T. R. Tamme Autolt liiga kallilt ostetud hoonestusõigust. Hoonestusõigus omandati

07. augustil 2006 ja viimase osamakse tasumise tähtaeg saabus 20. märtsil 2008 summas 31, 293

miljonit krooni. Dividendide väljamakse ajal oli SONV-il nimetatud kohustus täitmata, kohustus oli

14

muutunud sissenõutavaks, samas ei olnud dividendide väljamaksmise ajaks SONV vaidlustanud ka

hoonestusõiguse müügilepingut, tehes seda alles detsembris 2008. T. R. Tamme Auto nõue summas

2 018 764 eurot leidis pankrotimenetluses tunnustamist. Seega saab ainuüksi kostja enda seisukohast

teha järelduse, et SONV muutus maksejõuetuks hiljemalt siis, kui osamakse tasumise kohustus

T.R. Tamme Autole muutus sissenõutavaks 20. märtsil 2008 ning samas ei vastanud hoonestusõiguse

väärtus selle bilansis kajastatud väärtusele. Dividendide väljamaksmine süvendas maksejõuetust.

Vastupidist ei ole kostja suutnud menetluses tõendada. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi poolt

kohtukõne kirjalikes seisukohtades (ringkonnakohtus) antud tõlgendusega PankrS § 113 lg 1 p-le 3.

Nimetatud sätte kohaldamist ei välista asjaolu, et SONV muutus maksejõuetuks juba enne kostjale

dividendide väljamaksmist, sest sellisel juhul SONV oligi dividendide väljamakse ajal maksejõuetu

ning vastav tagasivõitmise eeldus on täidetud.

18. Kui kostja soovib hagi rahuldamata jätmist, peab ta tõendama, et võlgnik oli vaidlustanud rahalise

kohustuse täitmise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu

Seejuures ei oma PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamisel tähtsust kostja subjektiivne arusaamine ühingu

majanduslikust olukorrast. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kostjale oli maksejõuetus

ära tuntav või,t kas ta oskas hinnata hoonestusõiguse tegelikku väärtust. SONV-i maksevõimet tuleb

käesoleval juhul hinnata objektiivselt ja asjatundliku kõrvalvaataja vaatepunktist ja just selle eelduse

peaks kostja ümber lükkama. Oluline pole see, kas kostja ise sai tegelikult aru, millises majanduslikus

olukorras võlgnikust äriühing objektiivselt oli.

Hageja tõendid SONV-i maksejõuetuse kohta hiljemalt didvidendide väljamaksmise ajaks on

järgmised: Deloitte audiitorarvamus majandusaasta 01. mai 2007 – 30. aprill 2008 kohta (I kd lk 29);

Accounting Audiitorbüroo OÜ Audiitorkontrolli aruanne SONV erikontroll kohta (IV kd lk 54),

vastused haldurile (V kd lk 29), ajutisele haldurile (V kd lk 46); Grant Thornton Rimess Baltic

arvamus SONV maksevõime kohta seisuga 14. 11. 2008, arvamus antud 30. märtsil 2014 (VII kd lk

155); riiklikult tunnustatud ekspertide T. Rattasepp ja R. Lubi arvamus, mille kohaselt oleks SONV

muutunud bilansiliselt maksejõuetuks alates põhivara ümberhindamise hetkest (VIII kd lk 95-98)

SONV ajutise halduri aruande kohaselt oli SONV võõrandanud enne dividendide välja maksmist

enamuse oma varast 2008 aprillis endaga seotud äriühingutele Select Service ja Sivellon alla vara

bilansilist väärtust.

Kostja pole omapoolset tõendamiskoormust täitnud. Kostja on põhjendanud SONV-i maksejõulisust

peamiselt tasakaalus bilansiga ja netovara vastavusega seaduse nõuetele. Riigikohus on märkinud, et

ei ole välistatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata sellele, et raamatupidamise andmetel

vastab tema netovara seaduses sätestatud nõuetele. Taolise olukorraga võib tegemist olla eeskätt

juhul, kui raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara tegelikku väärtust adekvaatselt (Riigikohtu otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11 p 19). Kostja ei ole esitanud kohtule väiteid perspektiivika äriplaani

jms asjaolude kohta, mis annaks võimaluse pidada SONV-i majanduslikku olukorda dividendide

väljamakse ajal ajutiseks.

19. Apellant heidab maakohtule ette riiklikult tunnustatud ekspert R. Lubi taandamata jätmist.

TsMS § 31 lg 1 kohaselt peab ekspert taanduma ja menetlusosaline võib menetluses osaleva eksperdi

taandada TsMS §-s 23 nimetatud alusel. Taandamise alus ei ole tema varasem osavõtt asjast

eksperdina või tunnistajana. Taandamisavaldus esitatakse eksperdi määranud kohtule enne eksperdi

küsitlemist. Pärast eksperdi küsitlemise austamist või pärast 15 päeva möödumist eksperdi nime

teadasaamisest esitatud taandamisavaldus vaadatakse läbi üksnes juhul, kui avaldaja põhistab

kohtule, et ta ei ole saanud taandamise alusest mõjuval põhjusel varem teatada (TsMS § 31 lg 2 ja 3).

Kostja esitas ekspert Lubi taandamisavalduse maakohtule 11. veebruari 2015 kohtuistungil (VIII kd

lk 191) TsMS § 31 lg 1 ja § 23 lg 7 alusel pärast eksperdi ärakuulamist kohtuistungil. Apellant väitis,

et taandamise alus ilmnes eksperdi poolt kohtuistungil antud ütlustest. Ekspert on samas

kohtumenetluses esitanud samale hoonestusõigusele erinevaid eksperthinnanguid. Maakohus jättis

taandamisavalduse 09. märtsi 2015 määrusega rahuldamata (IX kd lk 80). Maakohus pidas

15

taandamistaotlust põhjendamatuks seoses tähtaja möödumisega. Maakohus juhtis kostja tähelepanu

asjaolule, et R. Lubi esitas eksperdikandidaadiks kostja ise, seega pidi tal olema ka eksperdi vastu

usaldus. Kohtuistungil ei avaldanud ekspert uusi asjaolusid, mis oleksid saanud olla

taandamistaotluse aluseks.

Apellant leiab, et maakohus jättis ebaõigesti eksperdi taandamata. Ekspert andis samas kohtuasjas

samade materjalide alusel sama asjaolu kohta täielikult vastupidiseid vastuseid ning meelemuutuse

on põhjustanud raamat Gaylon E Geer, Philip T. Kobe „Investment Analysis for Real Estate

Decisions“ 2003 ja see asjaolu ilmnes alles kohtuistungil (kaebuse p 2.8.5). Ringkonnakohus

apellandiga ei nõustu.

Maakohus on taandamisavaldust lahendades jõudnud 09. märtsi 2015 määruses põhjendatud

seisukohale, et taandamisavaldus on esitatud hilinenult, samuti puudub TsMS § 23 lg-st 7 tulenev

alus eksperdi taandamiseks. Asjaolu, et ekspert kasutas arvamuse andmisel apellatsioonkaebuses

nimetatud raamatut, nähtub juba 03. detsembri 2014 ekspertarvamuse lk-lt 45. Seega ei saanud

nimetatud asjaolu ilmneda alles kohtuistungil eksperdi ärakuulamise käigus. Taotlus on esitatud

pärast TsMS § 31 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tähtaega. Asjas ei esine TsMS § 23 lg 7 alust eksperdi

taandamiseks. Eksperdi taandamise aluseks ei saa olla eksperdi poolt arvamuse andmisel kasutatav

metoodika või allikmaterjal, küll võib see olla aluseks vastuväite esitamisel ekspertarvamusele kui

tõendile.

20. Hageja esitas lisaks rahalise kohustuse täitmise tagasinõudele alternatiivselt nõude tuvastada

kostjale dividendide väljamakse tühisus ning kohustada kostjat tagastama 891 023, 42 eurot SONV

pankrotivarasse. Nõue on esitatud ÄS § 157 lg 3, ÄS § 158 lg 1 ja 3, TsÜS § 84 lg 1 ja § 87 alusel.

Ringkonnakohtu istungil jäi hageja esindaja seisukohale, et esimesena tuleb läbi vaadata rahalise

kohustuse täitmise tagasivõitmise nõue.

Kui hageja esitab menetluses lisaks varem esitatud nõudele uue (alternatiivse) nõude alternatiivsel

alusel, siis ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 esimese lause mõttes, nagu ekslikult on

leidnud apellant. Alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja

soovitud nõuete lahendamise järjekorraga.

Maakohus märkis alternatiivnõude kohta, et see on rahuldatav ÄS § 158 lg 2 ja 3 alusel, kuid kuna

kohus rahuldas põhinõude, siis maakohus alternatiivse nõude rahuldamist täpsemalt ei analüüsinud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu viidatud seisukoht alternatiivnõude osas tuleb kohtuotsuse

põhjenduste hulgast välja jätta. Väljamakse tagasinõudmine pankrotiseaduse alusel on erijuht,

millele äriseadustiku reeglid ei kehti. PankrS § 113 kohaldamise seisukohalt omab tähtsust üksnes

raha väljamaksmise fakt (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-02).

TsMS § 442 lg 8 kohaselt ei pea kohus alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude

rahuldamata jätmist põhjendama. See ei tähenda seda, et kohus võiks ka alternatiivse nõude rahuldada

ilma seda sisuliselt põhjendamata, nagu seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus peab vajalikuks

märkida, et pankrotiseaduse tagasivõitmise sätted võimaldavad tagasi võita üksnes kehtivaid

tehinguid ja muid toiminguid. Seega ei ole põhimõtteliselt võimalik esitada alternatiivseid nõudeid

sellises järjekorras, nagu seda on teinud hageja. Ka ei saa raha faktiline üleandmine olla tühine.

Ringkonnakohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata.

21. Apellatsioonkaebuse p-s 2.10 heidab apellant maakohtule ette, et kohus ei andnud kostjale

tähtaega kohtuistungil antud ekspertide ütlustega tutvumiseks ja ütluste osas arvamuse andmiseks.

09. märtsi 2015 määruses (IX kd lk 78) leidis maakohus kostja vastuväidet lahendades, et ekspertide

seisukohast sai kostja teada ekspertiisiakti kätte saamisest ja kostjal oli aega sellega tutvuda. Kostja

arvamus ekspertiisiakti kohta on esitatud kohtule kirjalikult 03. veebruaril 2015 ja maakohus pidas

seda piisavaks, kuna eksperdid ei lisanud oma ütlustes ekspertiisiaktile midagi uut juurde.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu 09. märtsi 2015 määruse seisukohtadega selles, et kostjal oli

piisavalt võimalusi kirjaliku ekspertarvamusega tutvuda ning selles osas, sh Aseri sadama

16

hoonestusõiguse väärtuse kohta, seisukohti esitada, millist võimalust kostja ka kasutas (VIII kd lk

186 -188). TsMS § 303 lg 3 kohaselt võivad menetlusosalised pärast ekspertarvamuse uurimist

kohtuistungil eksperdile arvamuse täpsustamiseks küsimusi esitada ja seda õigust on pooled

maakohtu menetluses saanud ka kasutada. Kohtuistungi protokollist (VIII kd lk 191-194) ei nähtu,

et eksperdid oleksid ülekuulamise käigus avaldanud midagi oluliselt uut või muutnud oma kirjalikus

ekspertarvamuses avaldatud seisukohti. Maakohtu tegevus ei ole rikkunud TsMS § 436 lg-s 3

sätestatut ega toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist.

22. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi (kostja) kanda.

Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, seetõttu ei tee seda ka

ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/