2-16-314/4 · 2-16-314/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-314

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-314 Tsiviilasi XXXja XXXhagi XXXvastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 284,22 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Muuta Harju Maakohtu 28.10.2009.a lahendiga (tsiviilasjas 2-09-36338) kostjalt väljamõistetud elatist järgnevalt: 2.1. Välja mõista kostjalt XXXigakuine elatis summas 150 eurot hageja XXXkasuks tema ülalpidamiseks alates 10.01.2016.a kuni XXXtäisealiseks saamiseni. 2.2. Välja mõista kostjalt XXXigakuine elatis summas 150 eurot hageja XXXkasuks tema ülalpidamiseks alates 10.01.2016.a kuni XXXtäisealiseks saamiseni. 3. Elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. 4. Jätta rahuldamata hagejate nõue, milles hagejad paluvad suurendada elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku november 2015.a kuni 09.01.2016.a eest. 5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. 6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2-16-314

2

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Käesoleval juhul on hagejad palunud kostjalt välja mõista elatise suurendatud määras alates 2015.a novembrist. Kohus leiab, et hagejatel on õigus nõuda elatise suurendamist alates käesolevas asjas hagi esitamisest. Seadus näeb küll ette võimaluse esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmise hagi, seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 459 ja §-s 497 sätestatud tingimustel. TsMS § 459 lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Viidatud sätteid selgitades on Riigikohus asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 26.11.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 13). TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhul on hagejatel õigus nõuda elatise suurendamist käesoleva asja hagi esitamise ajast, s.o alates 10.01.2016.a. Sellest osas on hagiavaldus õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis suurendatud määras alates 10.01.2016.a. Hagejate poolt alates 2015.a novembrist kuni 09.01.2016.a nõutud elatise suurendamine ei ole Riigikohtu tõlgendust arvesse võttes õiguslikult põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise

2-16-314

3

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Lisaks ei nähtu ka asja materjalidest, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik