1-08-8716/6 · 1-08-8716/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(4) 1-08-8716

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-8716 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 12. jaanuar 2009.a, avalik kohtuistung Kriminaalasi E.M-i süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja 24. oktoobri 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava E.M-i kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav

E.M

xxx xxxxx maakond xxxxxxxxxx xxxxx xx-xx, xxxx xxxxxxxxxx, varem kohtu poolt karistamata Kaitsja

Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja 24. oktoobri 2008.a otsus E.M-i suhtes muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse 26. jaanuaril 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja 24. oktoobri 2008.a otsusega mõisteti E.M üldmenetluses süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja karistati 1 kuu vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena E.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

2(4) 2. E.M mõisteti süüdi selles, et ta juhtides 1. septembril 2006.a. kella 12.29 ajal

Saare maakonnas Kaarma vallas Kuressaare-Võhma-Panga tee 16,7 kilomeetril

Kuressaare suunas sõiduautot Audi 80 rikkus ettevaatamatusest liiklusnõudeid, kuna

kaldus ebaõige sõidukiiruse ja valede sõiduvõtete tõttu vastassuunavööndisse, kus

põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Opel Kadett. Kokkupõrke tagajärjel suri sõiduauto Opel Kadett juht R. V. sündmuskohal. Sellega rikkus E.M Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis

arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees,

juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist ja E.M-i

õigeksmõistmist süüteokoosseisu puudumise tõttu. Apellatsiooni motiivide

kohaselt on kohus rikkunud oluliselt kaitseõigust, sest esitatud süüdistus on

ebakonkreetne ja E.M-ile arusaamatu. Kuna KarS § 423 lg 1 süüteokoosseis on blanketne, siis tuleb esitatud süüdistuses täpselt ära näidata missuguseid liikluseeskirja

nõudeid süüdistatav rikkus. Sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud puudulikult, sest sõiduauto Opel Kadett pidurdusjäljed on jäetud fikseerimata. Kohtuotsuse kohaselt heidetakse E.M-ile ette ebaõige sõidukiiruse valikut ja valesid sõiduvõtteid, mistõttu

tema juhitud sõiduk kaldus vastassuunavööndisse. Kaitsja nende väidetega ei nõustu.

Kaitsja märgib, et kuna sellel teelõigul kiirust piiravad liikluskorraldusvahendid puudusid, ilmastikuolud olid head, tee seisukord normaalne, E.M kaine ja puhanud ning tee tuttav, siis vastas tema poolt valitud sõidukiirus (kuni 60 km/h) täielikult LE punkt 123 nõuetele. E.M sooritas liikluseksamid ja sai juhiload 2004.a märtsis või

aprillis. Algul sõitis ta rendiautodega, 2006.a maikuust omandas isikliku sõiduauto. Sõiduautot juhtis ta iga päev, kusjuures paar korda nädalas sõitis ta samal teel, millel toimus liiklusõnnetus. Seetõttu ei nõustu kaitsja kohtuotsuse põhjendusega, et E.M

oli omandanud juhtimisõiguse 2006.a maikuus, mistõttu tal oli vaid neljakuuline sõidukogemus. Kohtuotsuses puuduvad viited selle kohta, mis põhjusel kohus loeb E.M-i poolt valitud sõidukiiruse liiga suureks ja missuguseid ebaõigeid juhtimisvõtteid ta kasutas. Süüdistatava E.M-i ja tunnistajate M. S., V. T. ja H. K. ütlustele viidates leiab kaitsja, et liiklusõnnetuse põhjustas R. V.u poolt juhitud sõiduauto lubamatult suur

sõidukiirus, mille tõttu R. V. kaldus kurvi läbides E.M-ile ootamatult tema

suunavööndisse, mille tulemusena E.M järsult pidurdas ja keeras rooli. Sellest tingitult libises ta külg ees vastassuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge. Kohtuotsuses ei ole analüüsitud Opell Kadett juhi R. V.u võimalikku liiklusnõuete rikkumist ega tema

osa liiklusavarii põhjustamises. Ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu ja tõendeid hinnatakse nende kogumis. Seetõttu ei ole kaitsja arvates ette kindlaks määratud jõudu ka liiklustehnilise eksperdi arvamusel, mille kohaselt liiklusohtliku olukorra tekitaja oli E.M.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav E.M ja tema kaitsja toetasid esitatud

apellatsiooni ja taotlesid kohtuotsuse tühistamist ja E.M-i õigeksmõistmist. Prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

3(4)

5.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. oktoobri 2000.a otsuses kriminaalasjas nr 3- 1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav

motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (RT III 2000, 23, 253). Kohtukolleegium on seisukohal, et kohus on hinnanud kooskõlas KrMS §-s 61 lg-s 2 sätestatuga tõendeid nende kogumis

oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtukolleegiumile, kui kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava E.M-i talle esitatud süüdistuse järgi süüdi mõistab ja selliselt karistab. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 5. mai 2003.a otsuses kriminaalasjas

nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase

hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on

õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut

muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (RT III 2003, 17, 160).

Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses

sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese

astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS §-s 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks.

5.2. E.M-ile oli esitatud süüdistus ja ta mõisteti süüdi KarS § 423 lg 1 järgi selles, et

ta rikkus ettevaatamatusest LE 123 nõudeid, mis seisnes ebaõiges kiiruse valikus ja

valede sõiduvõtete kasutamises, mistõttu tema poolt juhitud sõiduauto kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva autoga, mille tagajärjel vastutuleva auto juht suri. Seega on süüdistuses ära näidatud konkreetne liikluseeskirja punkt, mille rikkumist E.M-ile ette heidetakse. Esimese astme kohtuistungi protokollist nähtub, et esitatud süüdistus on olnud E.M-ile arusaadav, kuid süüdi ta end selles ei tunnista.

Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et S. E.M-ile esitatud süüdistuses on rikutud blanketsuse nõuet ning selle sisu on süüdistatavale arusaamatu.

5.3. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, selle lisana koostatud skeemist, eelkõige aga

fototabelitest nähtub selgelt, et sõiduauto Audi 80 libisemisjäljed viivad

vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndis pidurdus- ega libisemisjälgi ei ole

fikseeritud ning neid ei nähtu ka fototabelitelt. Kui hiljuti hööveldatud kruusakattega sõiduteel pidurdus- ega külglibisemisjälgi ei ole, siis ei ole neid võimalik sündmuskoha

vaatluse käigus fikseerida. Seega on kaitsja etteheited sündmuskoha vaatluse puudulikkuse kohta asjakohatud.

5.4. Apelleeritud kohtuotsuse kaheksandal leheküljel on kohus analüüsinud mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi käitumist. Kohtuotsuses on märgitud, et isegi kui asuda seisukohale, et R. V. ületas oma sõidurajal sõitmisel lubatud kiirust, siis selline kiiruse ületamine ei ole põhjuslikus seoses liiklusohtliku olukorra tekkimise ja saabunud

tagajärjega. Kui E.M-i poolt juhitud sõiduauto ei oleks kaldunud

vastassuunavööndisse, ei oleks kokkupõrget toimunud. R. V. ei oleks suutnud liiklusõnnetust ära hoida isegi siis, kui tema sõiduauto oleks seisnud. Seega ei ole õige

apellatsiooni väide, et kohus ei ole mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi käitumist analüüsinud.

5.5. Ükski tunnistaja liiklusõnnetuse toimumise ajal sündmuskohal ei viibinud. E.M ise liiklusõnnetuse toimumise täpseid asjaolusid ei mäleta. Esimese astme kohtuotsuses analüüsiti põhjalikult, miks ei saanud Opel Kadeti juht R. V. liiklusohtlikku olukorda

4(4) põhjustada. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et süüdistatava E.M-i ja tunnistajate M. S., V. T. ja H. K. ütlustega on tõendatud, et liiklusõnnetuse

põhjustas R. V.u poolt juhitud sõiduauto kaldumine vastassuunavööndisse, mille põhjustas liiga suur kiirus.

5.6. Kohus on kohtuotsuse tegemisel hinnanud tõendeid nende kogumis, mistõttu

apellatsiooni viited kohtu erapoolikusele ja liiklustehnika eksperdi arvamuse eelistamisele ei ole kooskõlas kriminaalasja materjalidega.

5.7. Apellatsiooni väidete kohaselt kaldus Opel Kadett E.M-i suunavööndisse, mistõttu E.M pidurdas ja keeras rooli ning kaldus omakorda vastassuunavööndisse.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole selline asjade käik aset leidnud, sest sellisel juhul

oleks üks auto kaldunud ühele ja teine teisele poole ning kokkupõrget ei oleks toimunud.

5.8. Kohtukolleegium nõustub apellatsiooni selle väitega, et E.M oli teinud

liikluseksamid ja omandanud juhtimisõiguse 2004.aasta kevadel. Tegemist oli aga esialgsete, nö noore juhi lubadega, mis vahetati alaliste juhilubade vastu välja 2006.a

kevadel. E.M kinnitas apellatsioonikohtu istungil, et kuni isikliku sõiduauto omandamiseni 2006.a kevadel juhtis ta sõiduautot väga harva, so vaid paar korda aastas. Seetõttu ei lükka see apellatsiooni väide ümber kohtuotsuse põhjendust selle kohta, et E.M olid praktilised kogemused sõiduki juhtimisel väikesed.

5.9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja 24. oktoobri 2008.a otsuse E.M-i suhtes muutmata ja tema kaitsja apellatsiooni muutmata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Igor Amann