3-15-2588/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2588

Haldusasi

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kaebus Maksu- ja

Tolliameti vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti

05.02.2016. a vastus kohtunõudele koos lisadega.

2. Rahuldada OÜ Toom Kauplused (pankrotis) määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a määrus kaebuse tagastamise osas

seonduvalt 22.01.2015. a intressinõudega ja nõudega summas 8398,25 eurot ning

saata vastavas osas asi tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse

jätkamiseks. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a määrus muutmata,

muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Toom Kauplused juhatuse liige M. Mürk esitas 26.09.2014 Tartu Maakohtule avalduse,

milles ta palus lõpetada saneerimismenetlus ja algatada pankrotimenetlus.

2. Tartu Maakohus rahuldas 15.01.2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-61649 OÜ Toom

Kauplused pankrotiavalduse ja kuulutas välja OÜ Toom Kauplused pankroti 15.01.2015 kell

10.00; nimetas pankrotihalduriks T. Kalausi; määras, et võlausaldajate esimene üldkoosolek

toimub 10.02.2015 algusega kl 11.00 Jõgeva kohtumajas ning võlausaldajad on kohustatud

hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

arvates teatama pankrotihaldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevadest; jättis

rahuldamata Maksu- ja Tolliameti (MTA) taotluse OÜ Toom Kauplused äriregistrist

kustutamise tähtaja edasilükkamiseks.

3. Tartu Maakohus kinnitas 16.02.2015. a määrusega OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

10.02.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

kui juriidilise isiku lõpetamise kohta.

4. Eesti Vabariik MTA kaudu esitas 26.01.2015 nõudeavalduse, milles ta palus lugeda end

võlausaldajaks 524 361,39 euro nõudes ja tunnustada nimetatud maksuvõlga II järgu nõudena.

MTA märkis, et võlg on kujunenud OÜ Toom Kauplused (pankrotis) poolt esitatud

maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja maksude laekumiste vahena ning

võlgnetavatelt summadelt arvestatud intresside summana.

5. Eesti Vabariik MTA kaudu esitas 26.05.2015 tingimusliku nõudeavalduse töötajate poolt

esitatud nõuetelt arvutatud sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksest summas 8398,25 eurot.

MTA palus ennistada nõude esitamise tähtaja, kuna tingimusliku nõudeavalduse aluseks

olevad andmed said MTA-le teatavaks 2015. a maikuus ning palus tunnustada tingimuslikku

nõuet II järgu nõudena.

6. Eesti Vabariik MTA kaudu esitas 13.07.2015 nõudeavalduse täpsustuse, milles ta palus

lugeda end võlausaldajaks 447 887,11 euro nõudes; lugeda nõue 431 568,06 euro suuruses

osas, mis tuleneb MTA jõustunud haldusaktidest (korraldustest ja intressinõudest) II järgus

kaitsmiseta tunnustatuks; tunnustada maksuvõlga 16 319,05 eurot II järgu nõudega. MTA

märkis, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) poolt on 05.03.2015 esitatud 2014. a aprillikuu

TSD ja KMD parandusdeklaratsioonid, millest tulenevalt koosneb 13.07.2015 seisuga

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) nõue kohustustest kogusummas 447 887,11 eurot ning võlg

summas 431 568,06 eurot tuleneb MTA jõustunud maksuvõla tasumise korraldustest

kogusummas 351 123,31 eurot ja lisaks 23.01.2015. a ja 31.01.2014. a intressinõudetest

vastavalt summas 71 878,40 eurot ja 18 227,14 eurot.

7. 14.09.2015. a võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt loeti tingimuslik nõue

summas 8398,25 eurot tähtaegselt esitatuks; loeti MTA nõue summas 431 568,06 eurot

tunnustatuks pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 alusel II järgus ilma kaitsmiseta PankrS

§ 103 lg 4 alusel, MTA nõuet summas 16 319,05 eurot tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel

II järgus ja MTA nõuet summas 8398,25 eurot tunnustati tingimusliku nõudena PankrS § 153

lg 1 p 2 alusel II järgus. Nõuete kaitsmise tulemusena 13.07.2015 ja 14.09.2015 on OÜ Toom

Kauplused pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 2 666 408,67 eurot, mis PankrS

§ 153 lg 1 p 2 alusel kuuluvad rahuldamisele II järgus.

8. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) esitas 23.09.2015 Tartu Maakohtule hagiavalduse

14.09.2015. a võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi

nr 21514145).

9. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) esitas 14.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta

nõudis MTA haldusaktide maksuvõla tasumiseks summas 447 887,17 eurot tühistamist, s.h

pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatud II järgu nõue 431 568,06 eurot ja kaitstud II järgu

nõue 16 319,05 eurot ning MTA toimingu – maksunõude esitamine pankrotimenetluses ilma

haldusakti omamata – õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse põhjendused:

1) MTA nõudeavaldusest ei nähtu, milline haldusakt on 16 319 euro nõude aluseks ega seda,

mis nõudest konkreetselt koosneb II järgu nõudena tunnustatud 16 319,05 eurot.

Nõudeavaldusele vastavaid korraldusi lisatud ei ole. MTA on 19.12.2014. a teates märkinud,

et aprillis 2014. a kaebaja TSD-l registreeritud töötajatele tehtud töötasudelt on tekkinud

maksukohustus OÜ-l Kauper. Tegemist on samade töötajatega, kelle töötasude

deklareerimisest on MTA hinnangul tekkinud kaebajal maksuvõlad. 08.12.2014. a suuliste

seletuste protokollist nähtuvalt toimus MTA väitel 2013. a ettevõtte üleminek OÜ-sse Kauper,

millisele järeldusele jõudis ka ajutine pankrotihaldur nähtuvalt maakohtu 15.01.2015. a

määrusest, mistõttu on arusaamatu, kuidas saab teates märgitud kuu eelselt ja järgselt

käsitleda maksustamist teisiti, kui ettevõtte tegevuses ei ole midagi muutunud. MTA

19.12.2014. a teatest tulenevalt parandasid nii OÜ Kauper kui kaebaja maksudeklaratsioone,

mille tulemusena kaebaja maksukohustus vähenes. Teise äriühingu maksuvõla nõudmine

kaebajalt rikub tema kui võlgniku õigusi pankrotimenetluses.

2) 13.07.2015. a nõudeavaldusele ei ole lisatud võlanõuete saldos viidatud 28.02.2014. a

haldusakti. MTA ei ole nõuete kogusummas 431 568,06 eurot osas esitanud põhjendusi ega

andmeid selle kohta, et tegemist on jõustunud haldusaktidega, mille puhul on vaidlustamise

tähtaeg võlgniku jaoks möödunud. Haldusaktide kättetoimetamist adressaadile ei kinnita

miski. See peab toimuma allkirja vastu. Kuna on tõendamata MTA nõude aluseks olevate

haldusaktide jõustumise fakt, siis puudub alus lugeda nõuded kaitsmiseta tunnustatuks. Kui

haldusakti vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks möödunud, ei tohiks see mõjutada

võlausaldaja õigust pärast pankroti väljakuulutamist maksunõuet vaidlustada. MTA ei

vabastanud kaebaja pangakontosid aresti alt, mis tegi saneerimiskava täitmise võimatuks.

3) MTA 26.05.2015. a nõudeavaldust summas 8398,25 eurot ei saa käsitleda haldusaktina,

mille aluseks on võimalik pankrotimenetluses maksunõuet maksma panna ja ka puudub nõude

maksmapanekuks vajalik nõude aluseks olev haldusakt. Nõudeavaldus ei vasta

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg-

tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. 26.05.2015. a nõudeavaldusel ei ole regulatiivset toimet,

mistõttu tuleb MTA tegevust käsitleda toiminguna HMS § 106 lg 1 mõistes. Riigikohtu

12.05.2015. a lahendist lähtuvalt ei ole pankrotimenetluses võimalik MTA-l sel viisil nõuet

esitada, mistõttu on selline toiming õigusvastane.

10. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) esitas 03.11.2015 kaebuses puuduste kõrvaldamise

avalduse, milles ta muutis nõuet ning taotles MTA maksuvõla tasumise korralduste (summas

351 123,31 eurot) ja intressinõuete (summas 80 444,75 eurot) tühistamist, samuti maksunõude

summas 16 319,05 eurot aluseks olevate tuvastamata haldusaktide tühistamist ning

alternatiivselt taotles MTA toimingu – maksunõude esitamine pankrotimenetluses ilma

haldusakti omamata – õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendused:

1) Nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja selle pidamisel on oluliselt rikutud

seadust, mistõttu ta edastas maakohtule hagiavalduse 14.09.2015. a võlausaldajate

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodu tõttu palus kaebaja kuni

tsiviilvaidluse lõppemiseni halduskohtumenetlus peatada, sest tsiviilvaidlus ja selle tulemus

ning haldusvaidlus on omavahel seotud.

2) Kaebaja ja OÜ Kauper on MTA nõudmisel muutnud maksudeklaratsioone, mille järel ei

saaks kaebajal olla MTA ees mingit maksukohustust. MTA nõudel muudetud

maksudeklaratsioonid kinnitavad, et kaebaja maksunõuded on ebaõiged ja ebaseaduslikud.

Kui võlgnik ei saa vaidlustada nõudeavalduse aluseks olevat haldusakti (kuna seda ei

eksisteeri) ega ka MTA vastavat toimingut, jäävad võlgniku õigused pankrotimenetluses

kohtuliku kaitseta.

11. Tartu Halduskohus tagastas 26.11.2015. a määrusega OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

kaebuse. Määruse põhjendused:

1) Nõuete kaitsmist või ilma kaitsmiseta tunnustamist saab PankrS § 105 kohaselt vaidlustada

PankrS § 106 lg-tes 2 ja 3 sätestatud menetluskorras. Pankrotihalduri ja teiste võlausaldajate

vastuväitel oleks PankrS § 103 lg 2 kohaselt teistsugune toime. Võlgniku vastuväitel

maksunõudele ja PankrS § 104 lg-st 3 lähtudes halduskohtusse pöördumisel saab olla üksnes

eesmärk, et MTA haldusakti ei oleks võimalik käsitada täitedokumendina väljaspool

pankrotimenetlust. Niisugune võlgniku vastuväite toime ilmneb muuhulgas PankrS § 104 lg 1

viitest PankrS §-le 168. Võlausaldajad otsustasid võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise

asemel juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise kasuks. Maakohus on selle otsuse 16.02.2015.

a määrusega kinnitanud. Seega on välistatud, et ettevõte jätkaks pärast pankrotimenetlust

tegevust. Halduskohtusse pöördumisega ei saa kaitsta kellegi teise (s.h äriühingu juhatuse

liikme) õigusi. Olukorras, kus on selge, et kaebuse esitamine ei saa kaasa aidata kaebaja

õiguste kaitsmisele pankrotimenetluses ja ettevõte ei jätka tegevust pärast pankrotimenetlust,

ei saa kaebaja kaitsta ühtegi oma õigust.

2) Tsiviilkohtumenetluse praktikas on väljendatud seisukohta, et juriidilisest isikust võlgnik

peab pankrotimenetluses hagi esitama oma juhatuse liikme nimel (Tartu Ringkonnakohtu

28.05.2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-21339). Kui halduskohtumenetluses asuda samale

seisukohale, ei võimalda see esitada kaebust juhatuse liikme õiguste kaitseks seoses

võimaliku vastutusotsusega. Kuigi maksunõude aluseks olevate haldusaktide kehtimine on

vastutusotsuse tegemise eelduseks, ei võta nende vaidlustamise võimatus juhatuse liikmelt

võimalust enda õigusi kaitsta. Juhatuse liikmel on võimalik vastutusmenetluses vaielda vastu

kõigile äriühingu suhtes tehtud haldusaktides esitatud järeldustele. Järelikult ei ole OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) juhatuse liikmel füüsilise isikuna kaebeõigust halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 mõttes.

3) Ainus võimalus MTA nõuetele pankrotimenetluses vastu vaielda on nõuete kaitsmise

koosoleku otsuste vaidlustamisel PankrS § 106 lg-tes 2 ja 3 sätestatud korras. Tsiviilasjas

nr 215-14145 on kaebaja seda tegema asunud. Kuna OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ega

M. Mürgi õigusi ei ole kaebuse põhinõuete esitamisega võimalik kaitsta, puudub kaebajal

asjas ilmselgelt kaebeõigus. Niisugust kaebust ei ole otstarbekas menetleda, mistõttu

kuuluvad kaebuse põhinõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

4) Pankrotimenetluses nõude esitamine on eraõiguslikus suhtes tehtav toiming. Alusetult

esitatud nõudele saavad vastu vaielda nii võlgnik, võlausaldajad kui pankrotihaldur. Kuigi

võlgniku vastuväide ei takista nõude tunnustamist, on tal olemas PankrS § 106 lg-tes 2 ja 3

sätestatud õiguskaitsevahend, mida kaebaja on tsiviilasjas nr 2-15-14145 kasutanud. Seetõttu

kuulub kaebuse alternatiivne nõue HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) esitas 22.12.2015 määruskaebuse, milles ta palub

tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtusse

menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused:

1) Võlausaldajate üldkoosoleku otsustus lõpetada OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kui

juriidiline isik, ei anna alust väita, et tal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on ebaõigesti

tuginenud 10.02.2015. a võlausaldajate üldkoosoleku otsusele, jättes arvestamata PankrS §

130 lg 6 p 1 võimaluse. Ei saa tõsikindlalt väita, et kompromiss ei ole pankrotimenetluses

võimalik. Kui kohus tühistaks MTA nõuete aluseks olevad haldusaktid, siis väheneksid

oluliselt kaebaja rahalised kohustused. Kui pankrotimenetluses sõlmitakse kompromiss ja

OÜ-d Toom Kauplused (pankrotis) ei lõpetata, siis on äriühingu varaliste õiguste seisukohast

oluline, et MTA haldusaktid ei omandaks täitedokumendi tähendust. Selle kaitseks on kaebus

esitatud.

2) Õigusvastaste ja kätte toimetamata haldusaktide alusel (mh haldusaktideta) maksunõuete

esitamine on ilmselge hea halduse õiguse rikkumine. Seetõttu peab kaebajal olema õigus ja

menetluslik võimalus rikkumisele vastu astuda. Tal ei ole võimalik oma õigusi kaitsta PankrS

§ 106 lg-tes 2 ja 3 sätestatud menetluskorras. Avalik-õiguslikele nõuetele vastu vaidlemise

alus on PankrS § 104 lg 3, mis ühtib Riigikohtu seisukohtadega tsiviilasjas nr 3-2-1-82-14.

Hagi on esitatud PankrS § 83 lg 1 alusel, mitte PankrS § 106 lg-tes 2 ja 3 sätestatud korras ega

puuduta MTA maksunõuete aluseks olevate haldusaktide õigusvastasusega seonduvat.

Tsiviilkohtul puudub pädevus tuvastada avalik-õiguslike nõuete õigusvastasust ja muud

sellega seonduvat, vastav pädevus on halduskohtul.

3) Haldusakti tühistamine kõrvaldab selle kehtivuse tagasiulatuvalt nõnda, et selle varasemale

kehtivusele ei ole võimalik hiljem tugineda (RKHKo nr 3-3-1-44-14, p 10), mistõttu ei oleks

MTA-l võimalik tugineda uuel maksunõuete läbivaatamisel sellele, et varasemalt olid

maksunõuete aluseks olevad haldusaktid kehtivad ja nõuete kaitsmise koosolekul on MTA

nõue tunnustatud, kuivõrd võlgniku vastuväide ei välista nõude tunnustamist. Vaatamata

sellele, et kohus jõudis vastupidisele seisukohale, ei ole määrusest arusaadav, kuidas on kohus

sellisele seisukohale jõudnud. Seega ei ole määrus eelkirjeldatud osas põhjendatud ja on

vastuolus Riigikohtu seisukohtadega tsiviilasjas nr 3-2-1-82-14. PankrS § 106 lg-te 2 ja 3

korras oleks võimalik tegutseda, kui kohus on tuvastanud otsusega MTA haldusaktide ja

toimingute õigusvastasuse. Lisaks taotles kaebaja 03.11.2015. a avalduses peatada

halduskohtumenetlus kuni tsiviilasja nr 2-15-14145 lõppemiseni. Kui läbi tsiviilasja on

võimalik MTA õigusvastaste maksunõuete elimineerimine, siis on võimalik kaebusest

loobuda.

4) Kohus on pädev lahendama MTA toimingut (maksunõude esitamine pankrotimenetluses

haldusakti omamata). Kui esitatud nõue tuleneb avalik-õiguslikust suhtest, siis peab olema

võlgnikul võimalus vaidlustada halduskohtus nõude esitamine, seda enam, kui nõude aluseks

ei ole haldusakti. MTA esitatud nõuete osas summas 8398,25 eurot ja 16 319,05 eurot

haldusakte ei eksisteeri. Asjaolu, et pankrotimenetluses toimub maksuvõla sissenõudmise

protseduur PankrS-i regulatsiooni kohaselt, ei muuda MTA tegevust pankrotimenetluses

maksuvõla sissenõudmisel eraõiguslikuks, mistõttu on vaidluse lahendamine HKMS § 4 lg 1

alusel halduskohtu pädevuses.

13. MTA esitas 18.01.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Nii kaebuses kui puuduste kõrvaldamise avalduses puudub kaebaja selgelt väljendatud

nõue, sisaldades vaid etteheiteid pankrotimenetluse toimingutele, mille lahendamine kuulub

maakohtu pädevusse (PankrS § 3 lg 2, § 4 lg 1). Määruskaebuse sisuks on oletuslikud

seisukohad, mis järgneksid MTA korralduste tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamisele,

kuid ühtegi argumenti, et korralduste tühistamiseks oleks seaduslik alus, ei ole välja toodud.

Kompromissile osundamine on asjakohatu, sest äriühing on varatu ja ühtegi tõendit, et

kompromiss sõlmitakse või et äriühing võiks ettevõtlust jätkata, ei ole kohtule esitatud. Kui

maksuvõla sissenõudmiseks antud korraldused tühistatakse, ei muuda see olematuks

maksuvõlga, mis on tekkinud ettevõtte enda poolt deklareeritud maksukohustuste tasumata

jätmisest. Korraldused on äriühingule kätte toimetatud ja tegemist on jõustunud

haldusaktidega, mille vaidlustamise tähtajad on enne pankroti väljakuulutamist möödunud.

Seega on korralduste tühistamise kaudu maksuvõlast vabanemise soov põhjendamatu ning

kohtu järeldused selles osas kaebeõiguse puudumise kohta on õiged.

2) Maksuvõlalt arvestatakse intressi kogu viivituse aja eest, olenemata sellest, kas võla

sissenõudmiseks on antud haldusakte või tehtud muid meeldetuletusi. Pankrotimenetluses

esitatud nõudeavaldus ei ole haldusakt, kuid MTA-l on kohustus esitada nõue intressi osas ka

siis, kui intressinõuet haldusaktina ei ole varasemalt esitatud, kuid intressi arvestamiseks on

seaduslik alus olemas. Esitatud intressinõue on käsitletav toiminguna, sest see ei vasta

haldusakti tingimustele (MKS § 46). Kaebuses ei ole esitatud ühtegi vastuväidet

nõudeavalduses esitatud intressi arvestamise osas.

3) Vaidlused pankrotimenetluses esitatavate nõuete tingimuste üle kuuluvad maakohtu

pädevusse. Halduskohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on vältida juhatuse liikmele

03.08.2015. a vastutusotsusega määratud solidaarkohustust. M. Mürk on esitanud kaebuse

Tallinna Halduskohtusse vastutusotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-2519).

4) Saneerimiskavaga seotud etteheited pankrotihaldurile ja MTA-le ei saa olla käesoleva

vaidluse teemaks, sest maakohus algatas 15.01.2014 saneerimismenetluse (tsiviilasi

nr 21361649) ja saneerimisnõustaja (mitte pankrotihalduri) ülesanne oli kontrollida

saneerimiskava täitmist. Kuna saneerimiskava ei hõlmanud pärast saneerimismenetluse

algatamist tekkinud maksuvõlga ega enne seda tekkinud kogumispensioni maksete võlga, siis

selles osas oli MTA-l MKS § 10 lg 2 p-s 3 ja § 128 lg-s 1 sätestatud õigus ja kohustus võlg

sisse nõuda. Toom Kauplused OÜ pidi ette nägema, et tal puuduvad vahendid ja võimalused

ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Saneerimismenetluse algatamise eeldused ei olnud täidetud,

mis leidis kinnitust võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisega. M. Mürk on esitanud

kohtule 03.11.2015 muudetud OÜ Kauper TSD-d ja lisad nr 1, kus on tagasiulatuvalt (aastad

2013 ja 2014) nimetanud OÜ Toom Kauplused töötajate tööandjaks OÜ Kauper. Meelevaldne

tööandja nime muutmine ei ole seaduslik ja töötajate üleminek ei saa toimuda töötajaid

kaasamata. MTA ei ole OÜ Kauper TSD-de parandusi aktsepteerinud ja MTA põhjendused on

välja toodud 26.11.2015. a otsuses (haldusasi nr 3-15-3202).

14. MTA esitas 05.02.2016 vastuse kohtunõudele, milles ta märgib, et kaebajale on

haldusaktid (korraldused ja intressinõuded) kätte toimetanud lihtkirjadena või e-maksuameti

kaudu või kui kiri tuli postist tagasi, siis avaldati see Ametlikes Teadaannetes ning

22.01.2015. a intressinõue nr 13-3/11462 on koos pankrotinõudega esitatud pankrotihaldurile

pärast pankroti väljakuulutamist 15.01.2015. MTA selgitas intressinõude 16 319 euro

tekkimise osas, et 26.01.2015. a nõudeavaldusega koos esitati intressinõue summas 71 878,40

eurot, kuid seoses kaebaja 2014. a aprillikuu TSD ja KMD parandusdeklaratsioonide

esitamisega muutus intressiarvestus, mistõttu MTA esitas pankrotihaldurile 13.07.2015

nõudeavalduse täpsustuse, vähendades intressisummat, milleks kujunes 62 217,62 eurot

(arvestuslik intress vähenes 9660,78 eurot võrra), kuid koostaja on eksinud ja esitas

kaitsmisele kuuluvatest intressidest kaitsmisele vaid 16 319,05 eurot ja ülejäänud 45 898,57

eurot esitas pankrotihaldurile kui kaitsmiseta tunnustamiseks kuuluva nõude (summa 45

898,57 eurot sisaldub summas 431 568,06 eurot). MTA märgib, et pärast kaebaja poolt

deklaratsioonide parandamist peaks intressinõude summa, mis kuulus üldkoosolekul

kaitsmisele, sest pole kaetud jõustunud haldusaktiga, olema 62 217,62 eurot. Veel märgib

MTA, et kaebaja ei ole enne pankroti väljakuulutamist ühtegi korraldust ega intressinõuet

vaidlustanud ning koos 26.01.2015. a pankrotinõudega esitatud intressinõude osas esitas

kaebaja vastuväite nõuete kaitsmise koosolekul kogu MTA esitatud nõude osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

16. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses põhinõuetena taotlenud MTA haldusaktide

tühistamist, millega on kaebajat kohustatud maksuvõlga või intressi tasuma, ning veel ka

tuvastamata haldusaktide tühistamist, millest tuleneb 16 319,05 euro suurune maksunõue.

Alternatiivse nõudena on kaebaja kaebuses taotlenud MTA poolt pankrotimenetluses ilma

haldusakti omamata maksunõude esitamise õigusvastasuse tuvastamist. Tartu Halduskohus

tagastas 26.11.2015. a määrusega kaebaja kaebuse põhinõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel, asudes seisukohale, et kuna OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ega M. Mürgi õigusi ei

ole kaebuse põhinõuete esitamisega võimalik kaitsta, siis puudub kaebajal asjas ilmselgelt

kaebeõigus. Lisaks tagastas halduskohus määrusega kaebaja kaebuse alternatiivse nõude osas

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, asudes seisukohale, et halduskohtul puudub nimetatud osas

pädevus.

17. Kaebaja enda määruskaebuses halduskohtu määrusega ei nõustu, leides, et õigusvastaste

ja kätte toimetamata haldusaktide alusel (mh haldusaktideta) maksunõuete esitamine on hea

halduse õiguse rikkumine ja kaebajal peab olema võimalik rikkumisele vastu astuda. Lisaks

on kaebaja seisukohal, et võlgnikul peab olema võimalus vaidlustada halduskohtus nõude

esitamine, mille aluseks ei ole haldusakti.

I

18. Esmalt peab ringkonnakohus asjas vajalikuks välja selgitada, millal on kaebajale kätte

toimetatud 03.11.2015. a kaebuse täpsustuse p-i 1 alap-des a kuni t ja p-i 2 alap-s a (I kd,

tl 107p) nimetatud korraldused ja intressinõuded. Kuna halduskohtumenetluse raames

sellekohaseid andmeid esitatud ei ole, võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde MTA

05.02.2016. a vastuse kohtunõudele koos lisadega, mille pinnalt teeb kindlaks kaebajale

nimetatud haldusaktide kättetoimetamise fakti ja aja.

19. MTA haldusaktide kättetoimetamist posti teel reguleerib maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 53¹ (jõustunud 01.07.2013), mille lg 4 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse

kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse

kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva

välisriiki saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile

teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui

postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja

saabumise kohta. Enne 01.07.2013 kehtinud redaktsioonis sätestas MTA § 54 lg 6 (v.r), et

juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud

dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires

või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud

aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse

osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.

MKS § 54 lg 3 kohaselt elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks,

kui adressaat saadab kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. E-maksuametisse üleslaaditud

dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib

infosüsteem automaatselt. MKS § 55 sätestab, et kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad

andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile

teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti

ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa

avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa loetakse

kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest.

20. MTA poolt 05.02.2016 esitatud andmete pinnalt ning MKS §-s 53¹, § 54 lg-s 3, § 54 lg-s 6

(v.r) ja §-s 55 sätestatut arvestades loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et lihtsaadetisena

registrisse kantud aadressile Tööstuse 6, 68607 Tõrva, Valga maakond, saadetud haldusaktid

on kaebajale kätte toimetatud järgmiselt: 14.05.2013. a korraldus 19.05.2013, 23.05.2013. a

korraldus 28.05.2013, 13.06.2013. a korraldus 18.06.2013, 02.10.2013. a korraldus

16.10.2013, 30.01.2014. a intressinõue 04.02.2014, 28.08.2014. a korraldus 02.09.2014 ja

17.11.2014. a korraldus 22.11.2014. Emaksuametisse üleslaetud korraldused on kaebajale

kätte toimetatud järgmiselt: 15.07.2013. a korraldus 15.07.2013, 15.08.2013. a korraldus

20.08.2013, 11.09.2013. a korraldus 18.09.2013, 15.10.2013. a korraldus 21.10.2013,

15.11.2013.a korraldus 20.11.2013, 13.12.2013. a korraldus 17.12.2013, 20.12.2013. a

korraldus 20.12.2013, 15.01.2014. a korraldus 15.01.2014, 28.02.2014. a korraldus

06.03.2014, 09.04.2014. a korraldus 11.04.2014 ja 28.04.2014. a korraldus 30.04.2014.

Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud korraldused on kaebajale kätte

toimetatud järgmiselt: 16.07.2013. a korraldus 12.08.2013, 26.07.2013. a korraldus

23.08.2013 ja 03.01.2014. a korraldus 27.01.2014. Seega eelnimetatud haldusaktid (nendele

tuginevad MTA nõuded on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 15.01.2015) on kaebajale

teatavaks tehtud ja nende vaidlustamise tähtaeg on kaebaja jaoks pankroti väljakuulutamise

ajaks möödunud.

21. Riigikohtu üldkogu selgitas 12.05.2015. a otsuse nr 3-2-1-82-14 p-s 25, et lähtudes

haldusakti kehtivuse põhimõtetest, ei saa maksuotsust, mis on tehtud enne pankroti

väljakuulutamist ning mille vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks pankroti

väljakuulutamise ajaks möödunud, enam ei võlgnik, pankrotihaldur ega võlausaldaja

vaidlustada ning maksunõudele vastuvaidlemine pole sellisel juhul võimalik ning maksunõuet

tuleb tunnustada kaitsmiseta. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul

kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja

pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud

kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti

väärtpaberite keskregistrisse. Kuigi nimetatud pankrotiseaduse paragrahvi lõige ei sisalda

lauset, et tunnustatuks loetakse ka avalik-õiguslik nõue, mille aluseks oleva haldusakti

vaidlustamistähtaeg on möödunud, võib üldkogu arvates HMS § 60 lg-t 2 ja § 61 lg-t 2

tõlgendada koostoimes PankrS § 103 lg-ga 4 selliselt, et kehtivat maksuotsust, mille

vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks möödunud, võlgnik, pankrotihaldur ega võlausaldaja

vaidlustada ei saa ning sellises maksuotsuses sisalduv maksunõue tuleb lugeda

pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. Üldkogu märkis

sama lahendi p-s 26, et maksunõude maksmapanek (kaitsmine) pankrotimenetluses eeldab

seda, et maksuhaldur on sõltuvalt asjaoludest teinud maksukohustuslasele (võlgnikule) kas

MKS § 95 lg 1 kohaselt maksuotsuse või MKS § 129 lg 1 kohaselt maksuvõla tasumise

korralduse. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub analoogiat rakendades eeltoodu ka

maksuhalduri esitatud intressinõude (MKS § 115) puhul.

22. Käesolevas asjas esinevas olukorras, kus MTA nõuded on esitatud maksuvõla tasumise

korraldusega või intressinõudega, tuleb juhinduda ülaltoodud Riigikohtu seisukohtadest,

millele tuginevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kuna käesoleva määruse p-s 20

nimetatud haldusaktid on kaebajale teatavaks tehtud ja nende vaidlustamise tähtaeg on

pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud, siis neid haldusakte kaebaja kui võlgnik

halduskohtus vaidlustada enam ei saa. Seega kuulub eeltoodud osas kaebaja kaebus

tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Eelnevat

arvestades jätab ringkonnakohus eeltoodud osas kaebaja määruskaebuse rahuldamata.

II

23. Järgnevalt teeb ringkonnakohus kindlaks, kas MTA esitatud nõuete summas

16 319,05 eurot ja 8398,25 eurot aluseks olevad haldusaktid on olemas ja kas need on

kaebajale teatavaks tehtud ning kas ja millal on kaebaja esitanud MTA eelmärgitud nõuete

osas vastuväite, tuvastamaks, kas kaebus halduskohtule on esitatud tähtaegselt.

24. MTA 05.02.2016. a vastuse andmetel on 22.01.2015. a (03.11.2015. a kaebuse täpsustuse

p-i 2 alap-s b ekslikult märgitud kuupäevana 23.01.2015) intressinõue (I kd, tl 107p) saadetud

pankrotihaldurile koos 26.01.2015. a nõudeavaldusega (I kd, tl 7-7p), mille kättesaamist

kinnitas pankrotihaldur T. Kalaus 27.01.2015. Lisaks nähtub 22.01.2015. a intressinõudest, et

selles on arvestatud pankroti väljakuulutamise seisuga (15.01.2015) tähtpäevaks tasumata

maksusumma(de)lt intressi summas 71 878,40 eurot, mida MTA aga vähendas 13.07.2015. a

nõudeavalduse täpsustuses (I kd, tl 9-10), kuna kaebaja esitas 05.03.2015 2014. a aprillikuu

TSD ja KMD parandusdeklaratsioonid. Intressinõude muudetud summaks kujunes MTA

väitel 62 217,62 eurot (arvestuslik intress vähenes 9660,78 euro võrra). Veel märgib MTA

05.02.2016. a vastuses kohtunõudele, et 13.07.2015. a nõudeavalduse täpsustuses on

dokumendi koostaja eksinud ja esitanud kaitsmisele kuuluvatest intressidest kaitsmisele vaid

16 319,05 eurot ja ülejäänud 45 898,57 (62 217,92-16 319,05) eurot esitas pankrotihaldurile

kui kaitsmiseta tunnustamiseks kuuluva nõude ning et 45 898,57 eurot sisaldub summas

431 568,06 eurot (I kd, tl 9p, p 2). MTA väitel pärast kaebaja poolt deklaratsioonide

parandamist peaks intressinõude summa, mis kuulus üldkoosolekul kaitsmisele, sest pole

kaetud jõustunud haldusaktiga, olema 62 217,62 eurot (MTA 05.02.2016. a vastuse lisa nr 2).

Eeltoodust lähtuvalt ja Riigikohtu üldkogu 12.05.2015. a otsuses toodud seisukohti (p 25)

arvestades loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et MTA 22.01.2015. a intressinõuet (hõlmas ka

nõuet summas 16 319,05 eurot) ei olnud enne pankroti väljakuulutamist kaebajale teatavaks

tehtud, mistõttu on kaebajal eeltoodud intressinõude osas õigus pöörduda kaebusega

halduskohtusse.

25. MTA nõude osas summas 8398,25 eurot nähtub asja materjalidest, et MTA esitas

26.05.2015 tingimusliku nõudeavalduse (I kd, tl 90-91), mille aluseks on töötajate nõuetelt

pankrotimenetluses tasumisele kuuluvad sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmaksed.

MTA taotles nõudeavalduses nõude esitamise tähtaja ennistamist, kuna selle aluseks olevad

andmed said maksuhaldurile teatavaks 2015. a maikuus. 14.09.2015. a võlausaldajate

üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustas üldkoosolek lugeda Eesti Vabariigi MTA kaudu

esitatud tingimusliku nõude summas 8398,25 eurot tähtaegselt esitatuks ning tunnustas seda

nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgus. Eeltoodust lähtuvalt ja Riigikohtu

üldkogu 12.05.2015. a otsuses toodud seisukohtadest (p 25) lähtudes loeb ringkonnakohus

tuvastatuks, et MTA nõude osas summas 8398,25 eurot puudub maksuhalduri haldusakt, mis

oleks enne pankroti väljakuulutamist kaebajale teatavaks tehtud, mistõttu on kaebajal

eeltoodud nõude osas õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse.

26. Riigikohtu üldkogu on 12.05.2015. a otsuse nr 3-2-1-82-14 p-s 26 selgitanud, et PankrS

§ 104 lg-st 3 tulenevalt hakkab maksuotsuse vaidlustamise tähtaeg edasi kulgema võlgniku

poolt maksuotsusele vastuväite esitamisest. See kehtib kuni võlgniku pankroti

väljakuulutamiseni. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel tuleb üldkogu arvates tõlgendada

PankrS § 104 lg-t 3 selliselt, et nimetatud sättes mõeldakse vastuväite esitamise all vastuväite

esitamist nõuete kaitsmise koosolekul, sõltumata sellest, kas võlgnik on varem maksuotsusele

vastuväite esitanud või mitte. Seega saab võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist esitada

PankrS § 104 lg 3 järgi kaebuse halduskohtusse ühe kuu jooksul alates nõuete kaitsmise

koosolekul vastuväite esitamisest.

27. 13.07.2015. a võlausaldajate üldkoosoleku protokollist (p 1.1) nähtuvalt on kaebaja

esitanud kirjaliku vastuväite (saadetud elektrooniliselt 12.07.2015 kell 23.39), kuna talle on

MTA nõue (431 568,06 eurot, 16 319,05 eurot, 8398,25 eurot) ebaselge. Üldkoosolek otsustas

anda võlgnikule aega põhjendatud vastuväite esitamiseks ja samas ka otsustas MTA nõuet

tunnustamiseks mitte esitada. 14.09.2015. a võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmine)

protokolli (I kd, tl 77-78p) p 1.1 kohaselt on võlgnik esitanud kirjaliku vastuväite 10.08.2015

(I kd, tl 80-83) ja jääb koosolekul selle juurde. Vastuväites märkis kaebaja, et ta esitab

vastuväite täies ulatuses MTA nõudele Toom Kauplused OÜ pankrotimenetluses. Seega loeb

ringkonnakohus asjas tuvastatuks, et kaebaja on esitanud MTA nõuetele endapoolse vastuväite

nõuete kaitsmise koosolekul 14.09.2015. PankrS § 104 lg-st 3 tulenevalt pidi kaebaja esitama

kaebuse halduskohtusse ühe kuu jooksul alates nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite

esitamisest. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule

14.10.2015. Seega on kaebus halduskohtule 22.01.2015. a intressinõude osas ja ka nõude osas

summas 8398,25 eurot esitatud tähtaegselt.

III

28. Ringkonnakohus uurib järgnevalt, kas olenemata ringkonnakohtu poolt käesoleva määruse

alajaos II tuvastatust, puudus kaebajal kaebeõigus halduskohtusse 22.01.2015. a intressinõude

ja nõude summas 8398,25 eurot, vaidlustamiseks.

29. PankrS § 104 lg 3 sätestab: „Võlgniku poolt avalik-õiguslikule nõudele vastuväite

esitamisel omandab haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, täitedokumendi

tähenduse, kui võlgnik ei esita ühe kuu jooksul alates vastuväite esitamisest kaebust

halduskohtusse.“ PankrS § 168 sätestab: „Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses

tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158

lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud

nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes

2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.“ Eeltoodust tulenevalt on halduskohus

õigesti leidnud, et võlgniku vastuväitel maksunõudele ja PankrS § 104 lg-st 3 lähtudes

halduskohtusse pöördumisel saab olla üksnes eesmärk, et MTA haldusakti ei oleks võimalik

käsitada täitedokumendina väljaspool pankrotimenetlust. Siiski ei nõustu ringkonnakohus

halduskohtu seisukohaga selles, nagu puuduks kaebajal pärast Tartu Maakohtu poolt

16.02.2015. a määrusega OÜ Toom Kauplused (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

kinnitamist, millega otsustati lõpetada OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kui juriidilise isiku

tegevus (II kd, tl 79), ilmselgelt asjas kaebeõigus. Määruskaebuse esitaja on õigesti viidanud

PankrS § 130 lõikele 6, mis näeb ette juhud, mil juriidilist isikut vaatamata juriidilise isiku

lõpetamise otsusele ei likvideerita. Kuna halduskohus ei ole uurinud ega välistanud

eelviidatud sättes nimetatud aluste võimalikku esinemist tulevikus ning ringkonnakohtu

hinnangul puuduvad asjas piisavad tõendid, mille alusel sellist järeldust teha, puudus

halduskohtul alus eitada OÜ Toom Kauplused (pankrotis) PankrS § 104 lõikest 3 tulenevat

kaebeõigust ning kaebust HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

IV

30. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a määruse

kaebuse tagastamise osas seonduvalt 22.01.2015. a intressinõudega ja nõudega

summas 8398,25 eurot ning saadab vastavas osas asja tagasi Tartu Halduskohtule

ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Muus osas jätab ringkonnakohus Tartu

Halduskohtu 26.11.2015. a määruse muutmata, muutes halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel