1-09-9855/120 · 1-09-9855/120 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.veebruar 2016 Võru kohtumaja, Põlvas Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-09-9855 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus P. -i karistuse asendamiseks Z Süüdimõistetu P.Z XXX isikukood ; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx...
Full Text of the Judgment · 1-09-9855/120
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.veebruar 2016 Võru kohtumaja, Põlvas Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-09-9855 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi
Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus P. -i karistuse asendamiseks Z Süüdimõistetu
P.Z XXX
isikukood ; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
04.veebruar 2016 RESOLUTSIOON
Asendada Harju Maakohtu 23.04.2010 otsusega P. -ile mõistetud rahaline karistus Z
170-kordses miinimumpäevamääras, s.o 8500 krooni ehk käesoleval ajal 543,25 eurot (mis vastab vangistusele 1 kuu 26 päeva) üldkasuliku tööga 56 (viiskümmend kuus) tundi. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P. -i kinnipidamise aeg 02-04.02.2016 Z
s.o 3 (kolm) päeva ( millele vastab 3 tundi üldkasulikku tööd) ja lugeda P. -i Z
kandmisele kuuluvaks karistuseks (mis 53 (viiskümmend kolm) tundi üldkasulikku tööd vastab vangistusele 1 kuu 23 päeva).
KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 (viis) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
KarS § 69 lg 4 alusel kohustada P. üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma Z KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
3)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
2 (3) 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
P. -i suhtes kohaldatud tõkend- vahistamine kohtumääruse kuulutamisel tühistada ja Z ta vahi alt vabastada.
Määrus toimetada kätte avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ning saata jõustumisel täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast
kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12).
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused
Harju Maakohtu 23.04.2010 otsusega ( tl 11-36) mõisteti P. süüdi KarS § 213 järgi Z
ning teda karistati rahalise karistusega 170-kordses miinimumpäevamääras (päevamäära
suurus 50 krooni ehk 3,20 eurot), s.o 8500 krooni ehk käesoleval ajal 543,25 eurot. Kohtuotsus jõustus 22.11.2010.
Kuna P. ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse Z täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, taotleb
Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 10.09.2015 Harju Maakohtule esitatud
avalduses rahatrahvi asendamist. Harju Maakohtu 12.11.2015 määrusega saadeti Eesti Vabariigi taotlus KrMS § 28 lg 1 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale.
Süüdimõistetu ei vaidle vastu asjaolule, et rahaline karistus on tasumata, kuid palub võimaldada see tasuda edaspidi või asendada üldkasuliku tööga.
Kohus leiab, et sissenõudja avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust
määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või
varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras
pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab
kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri
menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest
maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud,
otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-
des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.
KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat,
asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s
3 (3) 69 sätestatud korras. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi.
P. ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse täitmise Z
tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Kersti Seisleri kinnitusel ( tl 4) ei ole P. ka Z vara, millele sissenõuet pöörata.
Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et ta ei ole võimeline rahalist karistust tervikuna lähiajal tasuma. Arvestades asjaolu, et rahaline karistus on tasumata juba pikemat aega, ei pea
kohus põhjendatuks asenduskaristuse kohaldamisega viivitada. Süüdimõistetul on olnud
piisavalt aega rahalist karistust tasuda, kuid ta pole seda tegema hakanud. Süüdimõistetu
eelneva käitumise valguses on kaheldav, et ta hakkaks rahalist karistust tasuma edaspidi. Seetõttu tuleb P. -ile mõistetud rahaline karistus asendada. Z
Süüdlane avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et
tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada rahaline karistus üldkasuliku tööga.
Seega peab süüdlane Harju Maakohtu 23.04.2010 otsusega KarS § 213 järgi mõistetud
rahalise karistuse 170-kordses miinimumpäevamääras, s.o 8500 krooni ehk käesoleval ajal 543,25 eurot asemel ära kandma 56 päeva (170:3) vangistust, s.o 56 tundi üldkasulikku tööd.
Tartu Maakohtu 30.11.2015 määrusega ( tl 60) on P. -i suhtes kohaldatud tõkendina Z vahistamist. Kinnipidamisprotokollist nähtuvalt on P. kinni peetud 2.02.2016. Kuna Z
kohus asendab rahalise karistuse üldkasuliku tööga, tuleb tõkend tühistada ja Janno saar
kohtumääruse kuulutamisel vahi alt vabastada. Vahi all viibitud aeg 02.-04.02.2016 s.o 3 päeva tuleb lugeda karistusest kantuks.
KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule.
Käesolevas asjas asenduskaristusena kandmisele kuuluva üldkasuliku töö tundide arv ei ole
väga suur. Seetõttu peab kohus põhjendatuks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 kuud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg