4-15-6534/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-6534

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuaril 2016, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6534 Kohtunik Ülle Raag Väärteoasi

I.L kaitsja Tõnis Veltmanni kaebus

Lõuna prefektuuri 30. juuli 2015. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 249015001234 Menetlusosalised

Menetlusalune isik: I.L (isikukood: xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx), e-post: x

Kaitsja: jurist Siim Kuusik (Õigusbüroo Paragrahv; asukoht: Ülikooli 6A, Tartu 51003; telefon: 53330574; epost: siim@paragrahv.ee)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Katre Mägi, esindaja kohtuistungil inspektor Taivo Rosi (asukoht: Suur 1, Jõgeva; telefon: 7768410; e-post: louna@politsei.ee)

RESOLUTSIOON

Jätta kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 30. juuli 2015. a 2490,15,001234 muutmata ja I.L-i kaebus rahuldamata.

Karistuseks mõistetud rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda väärteootsuses näidatud

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea märtsiks 2016.a pangas hiljemalt 12. . Kohustuslik on märkida viitenumber 10220132783340.

Menetluskulude jaotus

2

Menetluskulud jätta I.L kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 28. jaanuarist 2016. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud ja rahatrahvi ei ole täies ulatuses tasutud või kui kassatsiooni ei ole esitatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik Riin Tamm koostas 30. juulil 2015

väärteoasjas nr 249015001234 kiirmenetluse otsuse (tl.18), mis seisneb sellest, et 30.07.2015.a. kella 0:12 ajal juhtis I.L Jõgeva Maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn- Tartu-Võru Luhamaa maantee 120.kilomeetril mootorsõidukit - Audi A8 reg. märgiga xxxxxxx kiirusega 94 +-

3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 50 km tunnis. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. I.L rikkus LS § 50 lg.5 p.3 nõudeid, toimepandud väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg.3 järgi. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel kergendva asjaoluna isiku puhtsüdamlikku

kahetsust ja seda, et isik tunnistab oma süüd. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja määras Mariannae I.L-ile karistuseks LS § 227 lg. 3 rikkumise eest 100 trahviühikut rahatrahvi, s.o. 400 eurot.

I.L-i kaebus I.L on kaitsja vahendusel esitanud 12.08.2015.a. Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr. 10220132783340 tehtud kiirmenetluse otsuse peale (tl. 1-2 Kaebuse esitaja ). taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusalune isik

avaldab kaebuses, et ei o toime pannud le otsuses nimetatud väärtegu . Ebaselge on väidetava rikkumise asukoht. Väga oluline on tuvastada täpne asukoht olukorras, kus ühe kilomeetri ulatuses on erinevad piirangualad. Otsuses on märgitud, et rikkumine toimus Tallinna- Tartu mnt. 120 kilomeetril, kuid 120 kilomeeter ei ole täies ulatuses 50 km tunnis piiranguvöönd. On

vaja kontrollida kiirusmõõturi kasutamise protokolli järgi, millised olid mõõtmise

koordinaadid ja millised väidetava rikkumise koha koordinaadid. Kaebuse esitaja leiab, et tema süü ei ole tõendatud. Ta ei tunnista oma süüd. Kaebusele on lisat -5), (tl.6- 8). ud väärteootsus (tl. 4 kaitsja volitusi tõendavad dokumendid Kaebuses märkis I.L, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. On esitatud taotlus mõista Eesti Vabariigilt välja kaitsjatasu.

Menetluse käik Kohus nõudis välja kohtuväliselt menetlejalt väärteotoimiku.

22.09.2015. a.

kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajas menetlusse (tl.25-26). koos lisadega Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse

3

kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha

hiljemalt 08.10.2015.a.

Kohtuväline menetleja esitas 29.09.2015. a. kohtule kirjaliku seisukoha I.L-i

väärteoasjas nr. 2490,15,001234, milles palus jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata (tl. 27-32 ).

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebaja esitatud kaebusega kohtule, tutvunud asja

materjalidega ning uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Oma kirjalikus seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt juhitud

sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud (taatlemistunnistus nr. TTRSS-

14/00239 ega) Stalker II MDR nr. ) ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga (mõõteseadm

AS008355. Juhile näidati kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu. Kiirusemõõtja oli

testitud 29.07.2015.a. kell 20.30 ja seade oli töökorras. Mõõtmine toimus hea nähtavusega kuival teelõigul. Sõiduki kiirust mõõdeti paigal seistes kõrv ja mõõteseadet hoiti käes.

alteel Mõõtmise hetkel mõõdetav sõiduk lähenes mõõtjale ja liikus üksinda.

Videot ja helitehnikat ei kasutatud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli kiirusmõõturi lugem 94

km tunnis, lubatud sõidukiirus 50 Kohtuväline menetleja tuvastas, et kilomeetrit tunnis. menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41

km/h.

itab ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja vi antud ütlustele. Kohtuväline

menetleja - märgib viitega Mõõteseaduse § 5 lg.1, et mõõtetulemus on jälgitav sõidukiirus

mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt, mõõtevahend oli

taadeldud ja järgitud on ettenähtud mõõtemetoodikat. Jälgitav mõõtetulemus saab Mõõteseaduse § 5 lg.2 p.2 kohaselt olla aluseks väärteomenetluses karistuse määramisel.

Kohtuväline m on toime pannud väärteo, mis on enetleja leiab, et I.L

kvalifitseeritav

rust LS § 227 lg. 3 järgi. Kuna I.L ületas sõidukiiruse piirkii antud teelõigul, kus oli lubatud 0 km/h, rikkus reegleid ja tema käitumine on õigusvastane, on 5 toimepandud rikkumine kvalifi

tseeritud õigesti LS § 227 lg. 3 järgi.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud

liiklu iga sjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll , mõõtevahendi

taatlustunnistuse koopiaga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, andmetega patrullsõiduki asukoha kohta GPS koordinaatide järgi, fotodega patrullsõiduki asukohast ja fotoga 50 km/h mõjuala alguse kohta vaadates Tartu suunast.

Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud

materjalidega. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et juhi poolt nii

suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks

raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteogalubatud sõidukiirust ületades, seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

Kohtuväline menetleja märgib, et 50 km/h piirkiiruse ala algusesse on paigaldatud elektrooniline tabloo, mis kuvab lubatust kiiremat näitu punasel foonil.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis

kirjeldatud väärteo toimep tuväline menetleja arvestas anemises ja teda tuleb karistada. Koh I.L-i käitumises karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 tähenduses, milleks on kahetsus (KarS § 57 lg. 1 p. 3).

Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü

raskuse ja karistuse eesmärgiga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud

4

menetlusaluse isiku varasema käitumisegavarasemad samalaadsed rikkumised puuduvad. KarS § 56 lg. 1 sätestatut arvestades 0 trahviühikut, s.o. 400 on valitud karistusrahatrahv 10

eurot. tleja leiab, et I.L-ile Kohtuväline mene mõistetud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjustatavusele. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p. 1

taotleb kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja arutamist Tartu Maakohtu istungil ja palub kutsuda tunnistajana ütlusi andma xxxxxxxxxxxx. On lisatud tõendid politseipatrullsõiduki asukoha GPS koordinaad - id (tl.33-36), fotod (tl.37- 38), kaardiväljavõtted (tl.39-42).

Menetlusaluse isiku kaitsja vahetus (tl.53-57), kaitsja taotles väärteoasja kohtulikku arutamist Tartu kohtumajas. Kohus määrusega 16.11.2015 jättis taotluse rahuldamata (tl.58-60).

Kohtuväline menetleja esitas patrullsõiduki GPS koordinaatide andmed CD –plaadil, et võimaldada nende kuvamist kohtusaalis ekraanil (tl.61).

Kohus pidas asjas kohtuistungi 18.11.2015.a. Kaitsja esitas täiendavate tõenditena foto, millel on liiklusmärgi lisatahvel selgelt loetavana (tl.65) ja väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist, kus

on näha 50 km/h piirangu ala algus. Näha on astmeline kiirusepiirang, mis kehtib kindlal ajavahemikul (tl.63-64). Kohtuväline menetleja esitada täiendavate tõenditena väljaprindituna EXEL soovib -i tabeli, kus on patrullsõiduki asukoha kohta kõik andmed ka kellaajaliselt, mis varem kohtule esitatud tabelis väljaprindituna näha ei olnud. 7 fotot kõnealusest teelõigust Soovib esitada ka hetkeseisuga. Need fotod on tehtud lähiajal ja iseloomustavad pilti sündmuskohal. Varasemalt esitatud Google kaardivaate fotodel oli näha lisatahvel kiirusepiirangu kehtivuse kohta, kuid see lisatahvel on maha võetud üle aasta tagasi. Kaitsja vaidles fotode vastuvõtmisele vastu.

Kohus jättis kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotod vastu võtmata, kuna need on tehtud mõne päeva eest, kuid sündmus toimus 30.juulil.

Kohus pärast olemasolevate tõendite uurimist määras koguda täiendav tõend selle kohta,

millised piirangud kehtisid sündmuse toimumise ajal sündmuse toimumise kohas. Tõendi esitab kohtuväline menetleja.

Pooled jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Kohus kuulas üle tunnistaja

xxxxxxxxxxxx. Menetlusalune isik I.L soovis ütlusi anda. Kaitsja taotles võimalust küsitleda menetlusalust isikut pärast seda kui on saabunud kohtuvälise menetleja poolt esitatav täiendav

tõend. Pärast täiendava tõendiga tutvumist võtavad kaitsja ja menetlusalune isik lõpliku

seisukoha, kas menetlusalune isik soovib ütlusi anda või mitte ja kas kohtuistungit on vaja korraldada. Kohus määras järgmise kohtuistungi aja, kuid istungi pidamine otsustatakse kaitsja seisukoha alusel pärast tõendi laekumist.

Kohtuväline menetleja esitas täiendavad tõendid 9.12.2015 (tl.73-85). Kaitsja teatas

14.01.2016 (tl.86-90), et kohtuistungi pidamist ei soovita ja taotletakse otsuse tegemist kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg.1 mõttes.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus l I.L-ile eiab, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning on

inkrimineeritav. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud

tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt 30.07.2015.a. väärteoasjas nr.

5

2490,15,001234 tehtud otsus . I.L-i tuleb jätta muutmata kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Väärteo asjaolud, poolte esitatud seisukohad on toodud eelpool. I.L palub kaebuses kohtul tühistada kohtuvälise menetlej kiirmenetluse otsus väärteoasjas a lõpetada a j väärteomenetlus põhjusel, et tema ei ole väärtegu toime pannud. 18.11.2015

.a. kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja oma seisukohtade juurde.

Tulenevalt VTMS § 123 lg. 2 arutab maakoh Kohus leiab, et käesolevalt tuleb käsitleda väärteoasja lahendamisel nii

esialgu kaebuses esitatud kui ka kaitsja viimases menetlusdokumendis (tl.88-89) lisatud väiteid, mida kirjalikus kaebuses ei ole esitatud.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

2. Kohus peab esmalt tegema kindlaks faktilised asjaolud ehk mis aset leidis. Vaidlust ei ole sündmuse toimumise aja üle ja koha osas üldiseltet I.L juhtis mootorsõidukit

Audi A8 Tallinn- Tartu- -Luhamaa maanteel Adavere aleviku piirkonnas. Nii

Võru menetlusaluse isiku (ütlused ülekuulamise protokollil tl.19) kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx

ütlustega kohtuistungil on tuvastatud, et I.L peatati 30.07.2015.a. Tallinn-

Tartu maanteel kella 00:12 ajal etteheitega kiiruse ületamise kohta. Kiirusmõõtes

eadme kasutamise protokollist (tl.20) nähtub, et sõidukiiruse mõõtmine toimus Tallinn Võru - Tartu-

- Luhamaa mnt. 120.kilomeetril.

Kiirusemõõteseade, millega sõiduki kiirust kõnealuse sündmuse ajal mõõdeti, oli Stalker II MDR nr. AS008355 (protokoll tl.20)

. Sõiduki liikumiskiiruseks fikseeriti 94 km/h. Selline näit

on kirja pandud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (tl. 20). Politseiametniku xxxxxxxxxxxe ütlused tunnistajana kohtuistungil selle kohta, et mõõdetud kiirus jäi Liiklusseaduse § 227 lg.3 väärtusesse, näit tablool oli üle 90, 96 või midagi sellist.

M

õõtur lukustati, näidati mõõturi näitu juhile ja juht oli sellega nõus.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollil (tl.20) on kirje, et juhile näidati seadmel

lukustatud n

de äitu, selle all on juhi allkiri. Seega tõendavad tõendid, et kiirusemõõtesea fikseeris sõiduki kiiruse 94 km/h. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et seismisel xxxxxxxxxxxx mõõtes arvestatakse mõõtetulemusest maha +/- 3, nii nagu on kehtestanud Vabariigi Valitsuse

määrusega. Ei ole vaidlust kiirusemõõteseadme näidu üle. Seega on lõplik mõõtetulemus

fikseeritud protokollil õigesti- 91 kilomeetrit tunnis.

Asjas on vaidlus

selle üle, kas kohas (punktis), kus asus I.L-i juhitav sõiduk hetkel, kui selle kiirus fikseeriti, kehtis mõõtmise hetkel kiirusepiirang ja kui kehtis, siis milline see oli.

Kiirmenetluse otsusel on kirjas, et väärtegu leidis aset „Tallinn Võru - Tartu- - Luhamaa 120 km.“ Liikumise suund- Tartu. Real „GPS“ andmeid ei ole. Uuritud tõendid tõendavad, et menetlusalune isik juhtis sõidukit Tallinnast Tartu poole, s.t. sõiduk tuli Tallinna poolt ja liikus Tartu poole. Seda kinnitab I.L ise oma ütlustes (tl.19), tõendavad tunnistaja ütlused (mõõtsime Tallinna poolt tulevate xxxxxxxxxxxx sõidukite kiirust tl.69 pöördel ja tl.70 alt 12.rida). -

6

Kohtule esitatud ja uuritud tõendid tõendavad, et politseipatrullauto asukoht oli Adavere alevikus Välja tänaval selle ristumiskohas Tallinn- Tartu maanteega. Politseipatrullauto (mille juurest toimus mõõtmine) seisis Välja tänava suubumiskohas Tallinn- Tartu maanteele, selle

kohta tõendid kaardiväljavõte tl.39, tl.40, koordinaadid 610066/6508807 30.juulil 2015 kell 00:12:08 kuni 00:12:38. Kohus uuris politsei pat

rullauto mõõtmiskohta ja selle GPS järgi fikseeritavaid koordinaate

erinevatelt tabelitelt (tl.66- -plaadilt (tl.61), kuvades 67), vaatles ja võrdles andmetelt CD näidud kohtuistungi ajal Neist politsei patrullsõiduki (sõiduki kutsung 6679) (tl.71). asukoha

andmetest, tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest ja kohtuvälise menetleja esindaja selgitustest leiab kinnitust, et mõõtmise asukohaks olev politsei patrullsõiduk seisis Välja tänava otsal kuni kella 0:12:38- kiirus 15, 81 ja 92 km tunnistl.66). ni, seejärel hakkas liikuma Tartu suunas ( Patrullsõiduk peatus, kui peatatud ja järgisõidetud sõiduk peatus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja esindaja poolt on arusaadavalt selgitatud, tabelite (tl.33-

36, 66- -plaadilt tl.61 ekraanile kuvatud andmetelt on eksimusteta 67) võrdlusest ja CD

tuvastatav patrullsõiduki asukoht mõõtmise ajal, samuti on andmete võrdlusest arusaadav, milles seisneb erinevus tabelite andmetes, mille kohta kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil (tl.69 ja 69 pöördel) – , et esitatud tabeleid on parandatud erinevus seisneb nn. seiremooduli väljaprindis, mis tl.33 36 tabelis ei ole kõik nähtavad (väljaprint on poolik ja - varjatud veergudega), kuid tl.66- -plaadile 67 väljaprint on kõigi veergude ulatuses ja tl.61 CD

salvestatuna võimaldas seda esitada kohtuistungil ekraanil. Kohtuistungil vaadeldi neid

andmeid ekraanil, kohus võrdles paberkandjal näidatud andmetega, fotodega tl.40-42, mis kuvati ekraanil, kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, kuidas GPS andmed ja patrullsõiduki kiiruse andmed (tl.66) näitavad peatatud sõidukile järgisõitmist. Seega kaitsja väide, et ei ole teada, millisel viisil neid tabeleid paremaks tehti, ei ole õige.

Kohus loeb eksimuseks tunnistaja ütlustes tl.70 ülevalt 2.real kirjas oleva, et sõitsime sõidukile Tallinna poole järgi. Samal tl.70 alt 7.real ütleb tunnistaja, et sõideti järgi Tartu poole.

Uuritud tõendid tõendavad, et Adavere alevikus Välja tänava otsast Tallinna suunas on Tallinn- Tartuilomeeter. 120.kilomeeter on kilomeeter, mis Võru Luhamaa maantee 120. k

jääb 119. ja 120. kilomeetri vahele. Sellist olukorda kinnitab Maanteeameti peaspetsialisti

selgituskiri sõidukiiruse piirangute kohta tl.80 ja tl.83. Võttes aluseks kaitsja esitatud

väljavõtte Maa 64), nähtub sellest, et nn. Adavere lõik jääb -ameti kaardiserverist (tl. 63-

118,549 kilomeetri ja 119,132 kilomeetri vahele. Sellel kehtib piirang 50 km/tunnis. Maanteeameti peaspetsialisti selgitusest (tl.80) selgub, et sellel lõigul kehtis 30.07.2014 kell 00:12 mõlemas sõidusuunas sõidukiiruse piirang 50 km tunnis ööpäevaringselt. Varem sellel

lõigul olnud kiirusepiirangu märgi lisatahvel kellaaegadega 07.00 20.00 eemaldati pärast - 2014.a. märtsikuud ja 02.04.2014 olid kellaaja tahvlid eemaldatud.

Maanteeameti teedeefektide kontrollvideo foto (tl.81) näitab, et kuupäeval 02.aprill 2014 kehtivusaja lisatahvlit kiirusepiirangu 50 km/h

märgi all ei ole.

Maanteeameti peaspetsialisti täiendav selgitus (tl.83) täpsustab, et 30.07.2015 paiknesid suurima kiiruse piiranguga 50km tunnis liiklusmärgid Tallinn- Tartu- Võru-Luhamaa maanteel 120.kilomeetril, täpsemalt punktides 119,32 ja 119,903 kilomeetrit. Erinevus eelmises kirjas

märgitud kilomeetritega (118,549 kilomeetrit ja 119,123 kilomeetrit) tuleneb sellest, et viimatimärgitud kilomeetrid, mis on võetud maanteeameti teedevõrgu aadress süsteemist, ei - kattunud tegelike kilomeetritähistega, kuna tee renoveerimise tõttu on lühenenud selle pikkus 770 meetrit.

7

Kohtule on esitatud tõenditena fotosid (tl.37 kohtuvälise menetleja poolt ja tl. 65 kaitsja poolt), millest nähtub, et kiiruspiirangu märgil 50 km tunnis on all lisatahvel kellaajaga 7.00-20.00. Fotode esitajad selgitasid, et fotod on välja prinditud Google’i pildist, sama nähtub ka foto (tl.37) all olevast kirjest. Kohtuväline menetleja on esitanud samas ka teise foto (tl.38), millelt nähtub Tartu poolt vaadatuna OLEREX tankla enne Adavere alevikku. Seda (selle ettevõtja)

tanklat ja sellist olustikku ei ole enam mitu kuud, s.t. Google’is tehtud fotod ei kajasta

tegelikku olukorda ja situatsiooni lähimineviku ja käesoleva aja seisuga, vaid mingil möödaläinud ajal minevikus. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et 30.juuli

kuupäevaga fotot ei ole võimalik esitada ja seepärast on esitatud need Google’ist väljaprinditud fotod, kus on aga liiklussituatsioon oluliselt muutunud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtule esitatud tõendite (fotode) looduses tegemise täpset aega ei ole võimalik kindlaks teha, kuid asjas on relevantse tähtsusega tegelik situatsioon

kindlal kuupäeval ja kellaajal (kas kiiruspiirangu märgi 50km/tunnis all oli 30.07.2014

lisatahvel või mitte), ei saa arvestada usaldusväärsete tõenditena fotosid, mille looduses

tegemise täpne aeg ei ole teada. Seetõttu jätab k lisatahvli olemasolu või puudumist ohus

tõendavate tõendite hulgast välja fotod tl.37 (kohtuvälise menetleja tõend) ja tl.65 (kaitsja

tõend). Küll tõendavad need fotod aga fakti (mille üle ei ole vaidlust tõstatatud), et

kiiruspiirangu märk 50 km/tunnis oli olemas Tallinna poolt tulles.

Tunnistaja, politseiametniku xxxxxxxxxxxx ütlused tõendavad, et 30.juulil 2015, kui patrullis

koos Riin Tammega mindi teostama liiklusjärelevalvet Adaveres, oli mõõdetaval teel

ööpäevaringne lubatud sõidukiirus 50 kil Sõiduk, mille juhile tehti omeetrit tunnis. kiirmenetluse otsus, ilmus mõõtepiirkonda peale ülekäigurada, bussipeatuse kohal. Tollel ajal

kehtis seal 50 kilomeetrit tunnis kiiruspiirangu märk. Tunnistajale teadaolevalt oli varem märgi all kellaaegadega lisatahvel, kuid see võeti ära juba eelmisel aastal (s.t. aastal 2014).

Tunnistaja andis ütlusi, et mõõtur fikseerib mõõdetud kiiruse kui sõiduk ilmub mõõturi vaatevälja. Läbi takistuste ei ole võimalik mõõta, sõiduk peab olema sirgel teelõigul ja nähtav,

kurvide tagant ei ole võimalik mõõta. Seistes Välja tänava otsal ja mõõtes Tallinna suunas ei jää mõõturi vaatevälja piirkondi, kus kiiruspiirangut ei ole. Edasi tuleb kurv, kust mõõtur ei mõõda, puud on ees.

Kohus leiab, et need tunnistaja ütlused on kooskõlas hiljem esitatud kirjalike tõenditega

(Maanteeameti peaspetsialisti selgitused sõidukiiruse piirangu kohta) selle kohta, et kellaaegadega lisatahvel võeti kiirust piirava märgi alt (50km/h) ära juba 2014.aastal, täpsemalt

siis hiljemalt 02.aprillil 2014: 30.juulil 2015 kell 00:12 kui mõõdeti I.L-i juhitud sõiduki kiirust ja fikseeriti tablool näit 94 km/h, oli Tallinn Võru - Tartu- - Luhamaa maanteel Adaveres, s.o. tee 120.kilomeetril kehtiv kiirusepiirang 50 kilomeetrit tunnis, seda ööpäevaringselt. I.L-i juhitud sõiduki kiirus on fikseeritud hetkel, kui sõiduk oli umbes bussipeatuse juures, pärast ülekäigurada. Kohtule esitatud kaardiväljavõtetelt (tl.39, 40, 42), mida kohus uuris kohtuistungil ka ekraanilt, on nähtav bussipeatuse asukoht: see asub Välja tänava otsast vaadates Tallinna suunas, sellele järgneb tee kõrval pargiala. Võrreldes ka kaitsja esitatud väljavõttega (tl.63), on tegemist alaga, millel on piiranguala jooned kujutatud näiteks punasega (50 km/h ala). Kõik need uuritud tõendid kogumis tõendavad, et 30.juulil 2015 öösel kui fikseeriti I.L-i juhitud sõiduki kiirus 94 km/h, liikus see sõiduk Adavere alevikus Tallinn- Tartu- Võru – rang 50 km/h ööpäevaringselt. See ala Luhamaa maanteel alal, millel kehtis kiirusepii on määratletav kui Tallinn Võru - Tartu- -Luhamaa maantee 120.kilomeeter.

Kohus on seisukohal, et tunnistajana ütlusi andnud politseiametnik ütlusi võib xxxxxxxxxxxx arvesse võtta kui usaldusväärseid. Tunnistaja andis ütlusi vastavalt oma mälus säilinule ja tema

8

ütluste andmise viisist ei ilmnenud tahet anda valeütlusi. Pärast küsitlemist kohtumenetluse poolte poolt esitas tunnistajale küsimusi kohus, s.h. esitledes tunnistajale kiirusemõõteseadme

kasutamise protokolli (tl.20). Tunnistaja andis usaldusväärselt selgitusi sellele protokollile andmete saamise kohta ja selle kohta, kes koostas protokolli ja kes mõõtis kiirust. Dokumentide

esitamine tunnistajale meenutamiseks ja avaldamine küsitluse käigus on lubatav ka väärteomenetluses tulenevalt VTMS § 2, KrMS § 288 lg.9 p.3, § 289 lg.3. Siinjuures märgib kohus, et tunnistaja tõi esile ka menetlusalusele isikule soodsad asjaolud.

Kasutatud mõõtevahend STALKER II MDR nr. AS008355, taatlustunnistus nr. TTRSS- 14/00239 on taadeldud ettenähtud korras kehtivusega kuni 05.11.2015.a.(tl.20 ja pöördel). Tunnistaja Arsi Alavere, kes mõõtis kiirust liiklusjärelevalve korras, on läbinud pädeva mõõtja koolituse 2011.aasta oktoobrikuus ja selle kohta on talle antud elektrooniliselt vormistatud

tunnistus. Selline asjaolu on tõendatud tunnistaja ütlustega kohtuistungil ja kohtuvälise menetleja kinnitusega tl.29. Kohus leiab, et tunnistaja A.Alavere pädevus mõõtmises väljendus

ka kohtuistungil antud vastustes, nt. selle kohta, kuidas arvestatakse kiiruse mõõtmisel eksimispiiri ja . laiendmääramatust

Kohus märgib siinjuures, et KrMS § 61 lg. 1 kohaselt

,

lg. 2 kohaselt kohus hindab siseveendumuse kohaselt.

Hinnates, kas maanteeameti peaspetsialisti poolt kohtuvälisele menetlejale antud selgituskirju ja foto teevideost (tl.80-84) t võib selles asjas käsitada tõenditena, leiab kohus, et tegemist on selliste asjaolude tõendamiseks sobivate tõenditega. KrMS § 63 lg.1 loetleb tõendite liike ja nende hulka kuuluvad näiteks „muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus“. M - dokumendina, mis aanteeameti peaspetsialisti selgitused on käsitatavad kirjaliku tõendina

selgitab sõidukiiruse piirangute kehtivust, s.h. märkide paigaldamise ja kõrvaldamise põhjendusi. Tegemist ei ole asjaoludega, millest see füüsiline isik on saanud teadlikuks seoses

konkreetse käsitletava sündmusega ja millega tal on tekkinud isiklikult tajutud seos, vaid ametialase (töökorraldusliku) avaliku informatsiooniga, mille avaldamiseks (edastamiseks) on

kohane dokumendivorm. Kohus leiab, et sellise informatsiooni kasutamiseks ei saa seada

eeltingimuseks informatsiooni andja eelnevat hoiatamist. Seetõttu leiab kohus, et

Maanteeameti peaspetsialisti selgituskirjad ja foto on kohased tõendid tõendamaks asjaolu, millal ja kus paiknes liiklusmärk ja millal oli olemas selle lisatahvel ja millal see eemaldati.

Kuna kohus jätkas pärast 18.11.2015.a. kohtuistungi toimumist ja kohtuvälise menetleja poolt täiendavate tõendite esitamist asja menetlemist kirjalikus menetluses, tehes otsuse VTMS § 120 lg.1 mõttes kirjalikus menetluses, käsitleb kohus menetlusaluse isiku ütlusi, mis on antud

sündmuse toimumise järgselt 30.07.2015 (tl.19). Menetlusalune isik on andnud kirjalikud ütlused, millest ilmneb, et ta saab aru, et ületas lubatud sõidukiirust sõitis - lubatust kiiremini,

kuna oli öö ja ta tahtis kiiremini koju jõuda, püsikiirusehoidja oli ka peale jäänud, tema

tähelepanu oli pööratud reklaamile ja ta mõtles muudele asjadele. Menetlusalune isik on mõistnud rikkumise lubamatust, kahetsenud seda.

Sellistest ütlustest nähtub, et menetlusalusele isikule on olnud selged ja mõistetavad kõik sündmuse faktilised asjaolud, ta on tunnistanud rikkumist. Menetlusalune isik on allkirjastanud

ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli (tl.20), sellele avaldusi ja vaidlustusi kirjutamata.

Menetlusalune isik on kinnitanud, et ta saab aru kiirmenetluse erisustest ja nõustub kiirmenetlusega.

9

Sellises olukorras leiab kohus, et kiirmenetluse kohaldamises kohtuvälise menetleja poolt ei

ole etteheidatavaid rikkumisi, mis tooks kaasa kiirmenetluse otsuse tühistamise. Vastuseks kaitsja selleteemalisele kriitikale märgib kohus, et VTMS § 55 lg.1 näeb ette, et kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on selgitatud § 55 lg.1 p.1,2,3 õigusi. VTMS § 55 lg.3 näeb ette ka need alused, mis välistavad kiirmenetluse kohaldamise. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine. Kaitsja viide, et kiirmenetlust ei oleks tohtinud kohaldada, kuna osapooled ei olnud ühte meelt, ei tugine seadusesättele. Kiirmenetluse kohaldamise tingimuseks ei ole kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku olemine ühel meelel, vaid olukord, kus väärteo toimepanemise

asjaolud on selged ja ei esine kiirmenetlust välistavaid asjaolusid. Menetlusaluse isiku vastustest protokollis (tl.19) on ilmne, et ka menetlusalusele isikule on asjaolud olnud selged.

3. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust, ei esine VTMS § 29 märgitud menetlust välistavaid asjaolusid ega muid VTMS § 133 küsimustele vastamisel selgunud asjaolusid, mis tingiksid otsuse tühistamise.

4. d I.L-i Seega on kohus kindlaks teinud teo faktilised asjaolud, tõenditega on tõendatu

poolt eelpool k toimepanemine: et I.L juhtis irjeldatud väärteo mootorsõidukit 30.07.2015.a. kella 00:12 ajal Jõgeva Maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-

Tartu- -Luhamaa maanteel 120.kilomeetril Võru

kiirusega, mis ületas lubatud suurimat

sõidukiirust mitte vähem kui 41 nis võrra, sõites kiirusega 94 km/tunnis +/ km/tun - 3 km/tunnis.

Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Sellega rikkus I.L Liiklusseaduse § 50 lg.5 p.3 nõudeid (juht ei tohi sõita

kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest) ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeri

tav Liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi.

5. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Tahtlus on KarS § 16 lg 1 järgi kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et I.L-i käitumise puhul on tegemist kaudse tahtlusegajuhtimisõigust omava isikuna oli ta teadlik kehtivatest eeskirjadest, s.h. kohustusest jälgida liikluskorraldusvahendeid, kuid tema mõtted ja tähelepanu olid mujal. See tähendab, et

ta ei olnud pühendunud teadlikule kiirusejälgimisele, millega möönis rikkumise toimepanemist.

Eeltoodust tulenevalt on I.L täitnud LS § 227 lg sätestatud väärteo -s 3 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning tema tegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud.

6. Järgnevalt tuleb koht mõistetud karistus on ul hinnata, kas I.L-ile proportsionaalne toimepandud teoga.

KarS § 56 lg. 1 sätestab: vaid asjaolusid, kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg. 3 kohaselt

eest 41 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 2 juhti kuuni.

10

Kohtuväline menetleja on määranud I.L-ile karistuseks rahatrahvi 100

trahviühikut ehk 400 eurot. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega ja süü tunnistamisega. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. I.L on varem karistamata (tl.24). Kohtuväline menetleja on valinud leebema karistuserahatrahvi ja karistusmäära, mis vastab sanktsiooni keskmisele määrale. Kohtuväline menetleja osundab sellele, et KarS § 56 lg. 1 sätestatut arvestades tuleb süüdlasele

karistuse määramisel lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist, s.o. mõjutada süüdlast

edaspidi süütegude toi Seejuures märgib kohtuväline menetleja, et mepanemisest hoiduma.

sellele teelõigul asub ööpäevaringselt tegutsev ettevõte, mis nõuab liiklejalt suuremat tähelepanu, kiiruspiirangu algusesse on paigaldatud elektrooniline tabloo, mis kuvab lubatust

kiiremat näitu punasel foonil. Neid asjaolusid arvestades on karistus valitud. Kohtul ei ole sellisele karistusmäära valikule etteheiteid ja kohus jätab karistuse muutmata.

5. VTMS § 132 p. 1 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseid ning leiab, et kohtuväline

menetleja on teinud otsuse kooskõlas väärteomenetlusõigusega. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS § 132 p a § st 133 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata -st 1 j - ja I.L-i kaebuse rahuldamata.

Rahatrahvi tasumiseks antakse u us tähtaeg arvestades nii VTMS § 111 p.10 nõudeid kui ka täiendavat ajavaru.

Menetluskulud

VTMS § 38 lg. 1 sätestab, et k

KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et

-s 182 . Men kanda. etluskulud jäävad I.L-i

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag kohtunik