3-14-52545/39 · 3-14-52545/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-14-52545 Haldusasi Sven Enzo Eizeni (end Uibo) kaebus Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkirja nr 6-3/129, 07.10.2014. a käskkirja nr 6-2/1235, 09.10.2014. a käskkirja nr 62/1248 ja 16.10.2014. a käskkirja nr 6-1/1074 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sven Enzo Eizeni apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sven Enzo Eizen Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsuse peale Tartu Vangla 07.10.2014. a käskkirja nr 6-2/1235, 09.10.2014. a käskkirja nr 6- 2/1248 ja 16.10.2014. a käskkirja nr 6-1/1074 tühistamist puudutavas osas läbi vaatamata. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkirja nr 6-3/129 tühistamist puudutavas osas ning lõpetada vastavas osas asjas menetlus. Muus osas jääb Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus muutmata. 3. Tagastada S. E. Eizenile apellatsioonkaebuse lisadena esitatud tõendid. 4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vangla määras 09.09.2014. a käskkirjaga nr 6-3/129 S. Uibo tähtajaliselt vangla majandustööle abitöölise ametikohale kuni 31.12.2014. Vangla märkis, et vangla majandustöö ei nõua erialast haridust või eriteadmisi ning see on vajalik kinnipeetava taasühiskonnastamiseks, majandusliku toimetuleku õppimiseks ning

individuaalse täitmiskava täitmise tagamiseks. 2. Tartu Vanglas otsustas 09.09.2014. a käskkirjaga nr 6-1/932 paigutada S. Uibo Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla osakonda. 3. Tartu Vangla tunnistas 07.10.2014. a käskkirjaga nr 6-2/1235 S. Uibo süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 nõuete süülises rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja kohaselt pani S. Uibo 10.09.2014 kella 20.35 ajal toime distsipliinirikkumise, kui ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda tööle, kuigi ta ei vastanud VangS § 37 lg-s 2 toodud kriteeriumitele ja tema töövõimelisuse on kindlaks teinud arst. 4. Tartu Vangla tunnistas 09.10.2014. a käskkirjaga nr 6-2/1248 S. Uibo süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 nõuete süülises rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja kohaselt pani S. Uibo 14.09.2014 kella 20.30 paiku toime distsipliinirikkumise, kui süüdimõistetute eluhoones 8. osakonnas ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda koristama eluosakonda, millest ta keeldus ilma mõjuva põhjuseta, kuna S. Uibole ei olnud 14.09.2014 vastunäidustatud koristustöö. 5. Tartu Vangla tunnistas 16.10.2014. a käskkirjaga nr 6-1/1074 kehtetuks vangla 09.09.2014. a käskkirja nr 6-1/932, kuna S. Uibot on kahel korral karistatud töökohustuse täitmisest keeldumise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, millised distsiplinaarkaristused on kehtivad, seega ei vasta S. Uibo enam avavanglasse ümberpaigutamise tingimustele, mistõttu tema karistuse kandmine jätkub Tartu Vanglas. 6. S. Uibo esitas käskkirjade nr 6-3/129, nr 6-2/1235, nr 6-2/1248 ja nr 6-1/1074 peale vaided, mis jäeti rahuldamata vastavalt Tartu Vangla 23.09.2014. a vaideotsusega nr 1-11/436-2, 03.11.2014. a vaideotsusega nr 1-11/508-2, 30.10.2014. a vaideotsusega nr 1-11/507-2 ja 13.11.2014. a vaideotsusega nr 1-11/509-2. 7. S. Uibo esitas 21.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 23.10.2014 kaebuse täienduse ja 11.11.2014 ka täiendava selgituse, taotledes Tartu Vangla käskkirjade nr 6-3/129, nr 62/1235 ja nr 6-2/1248 tühistamist ning tema avavanglasse saatmise taastamist. Põhjendused: 7.1 16.06.2014 avanes võimalus kaebaja ümberpaigutamiseks avavangla osakonda, kui on lõpetatud puidupingi eriala ja läbitud on eluviisitreening ning 02.07.2014 alustati ümberpaigutamise menetlust, kuid alusetu süüdistuse tõttu teise kinnipeetava ründamises otsustati 16.07.2014 kaebajat mitte ümber paigutada. 09.09.2014 otsustati kaebaja saata avavangla osakonda ja määrati ka tööle, kuid kaebaja selgitas enda tervislikku seisundit, tal on meniski vigastus, murd ja parema käe turse. Kaebaja toetub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-le 3; 7.2 kaebaja tervislikku seisundit arvestades ei saa kergemaks tööks pidada terve üksuse põranda pesemist, kus tuleb liikuda väga libedal kivipõrandal, millel ka tervel inimesel on oht kukkuda. Tööle asumise korral oleks kujunenud oluline oht tervisekahjustuse tekkimiseks, seega andis õiguse korralduse täitmisest keeldumiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4. Käskkirjadega rikutakse kaebaja mainet, lisaks kahjustatakse kaebaja vaimset ja füüsilist tervist. 7.3 TTOS §-de 13 ja 14 kohaselt on tööandjal kohustus tutvustada töötajale tervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning töötajal on kohustus teavitada töötamist takistavatest 2

tervisehäiretest. S. Uibo väitel seisneb probleem töö sisus ja ta on korduvalt palunud endale erialast tööd. 8. 04.05.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Uibo taotlus, milles ta avaldas soovi minna üle tuvastamisnõudele seoses käskkirjade kehtivuse lõpuga 31.12.2014. 9. Tartu Halduskohus jättis 22.05.2015. a otsusega rahuldamata kaebaja 04.05.2014 kohtusse saabunud avalduse kaebuse muutmiseks; jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja ei täpsusta 04.05.2014 saabunud avalduses, milliseid käskkirju ta silmas peab, kuid kuna S. Uibo on vaidlustanud käskkirja nr 6-3/129, millega ta määrati majandustööle kuni 31.12.2014, siis järelduvalt peab ta silmas nimetatud käskkirja. Tähtaeg taotluste esitamiseks möödus Tartu Halduskohtu 06.03.2015. a määruse kohaselt 22.04.2015. S. Uibo ei ole välja toonud mõjuvat põhjust kaebuse muutmiseks pärast tähtaja möödumist. S. Uibol oli pärast 31.12.2014 võimalik esitada vastav taotlus kuni 22.04.2015, mistõttu oli tal selleks küllaldaselt aega. 2) Kaebajal ei esine teadaolevalt ühtegi VangS § 37 lg-s 2 toodud töökohustust välistavat asjaolu. Töökohustus on välistatud tervisest tulenevatel põhjustel, kui selline töövõimetus on tuvastatud arsti poolt. Kaebaja puhul tervislikest põhjustest tulenevalt töövõimetust ei ole tuvastatud (tl 6, 94). Mitu meditsiinitöötajat on leidnud, et kaebaja võib majandustööd teha, perearstid leidsid, et osalise koormusega kerge füüsilise töö tegemine ei ole kaebajale vastunäidustatud ja seega käskkiri nr 6-3/129 on õiguspärane. 3) Kaebaja eiras 10.09.2014 ja 14.09.2014 vanglateenistuse ametniku korraldust ja keeldus majandustöö tegemisest. Kaebajal ei esinenud ühtegi õiguspärast põhjust tööst keeldumiseks. Kaebajat on karistatud kõige leebema karistusega – noomitusega. Distsipliinirikkumine on toime pandud ja tõendatud. Käskkirjad nr 6-2/1235 ja 6-2/1248 on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. 4) Keeldudes töökohustuse täitmisest pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo ja tekitas olukorra, kus tema avavanglasse paigutamine ei olnud kehtiva õiguse raames enam võimalik. Niisuguses olukorras lubab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 2 haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada. Käskkiri nr 6-1/1074 on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutusvigadeta ning vastab vorminõuetele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 10. S. Uibo esitas 10.06.2015 apellatsioonkaebuse ning 08.07.2015 ka apellatsioonkaebuse täienduse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus ja teha uus otsus, millega tuvastada 09.09.2014. a käskkirja õigusvastasus seoses selle kehtivuse lõppemisega ning tühistada ülejäänud käskkirjad. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) 15.08.2014 kirjas nr 6-5/170-2 on märgitud, et vangla alustas 12.08.2014 S. Uibo majandustöödele määramise menetlust, kuid tervislikel põhjustel ei kooskõlastanud meditsiiniosakond tema määramist tööle; ta on eriarsti vastuvõtu ootejärjekorras ning vanglal olemasolev info ei takista tema paigutamist avavanglaosakonda. 2) Käskkirja nr 6-3/129 puhul ei oodatud ära kaebaja visiiti eriarsti juurde. MRT-uuring tehti alles 2015 jaanuaris, senikaua oleks pidanud kaebaja olema vabastatud töökohustustest. Ka L. Õkva kahtleb 17.04.2014 e-kirjas kaebaja tööle määramises. Tegemist on inimõiguste rikkumisega tuginevalt EIÕK art-le 3. 11. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29.07.2015. a määrusega S. Uibo taotluse Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkirja nr 6-3/129 tühistamise nõude muutmiseks tuvastamisnõudeks. 3

12. Tartu Vangla esitas 13.08.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta S. Uibo apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja nõude muutmiseks mõjuv põhjus puudus. Kuna haldusakti kehtivuse lõppemine iseenesest ei ole tühistamiskaebuse läbivaatamise takistuseks ja vanglale kahjunõude esitamise kohustuslikuks eelduseks ei ole eelnev tuvastamisnõude kohtusse esitamine, siis ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et haldusakti kehtivuse lõppemise tõttu ei ole kaebajal enam olemas tõhusamat õiguskaitsevahendit. Tuvastamisnõudele üleminek ei olnud põhjendatud. 2) Kaebaja põhjendused on otsitud, ta ei soovi vanglas majandustööd teha, mida on ka tunnistanud, märkides, et probleemiks on töö sisu. Kuna kaebaja on nõus tegema mõnda muud tööd, siis peab ta ennast võimeliseks tööd tegema ja tervisest tulenev takistus puudub. Kaebaja oli töövõimeline, mille on kindlaks teinud arst, kes oli kaebaja töövõimeliseks hindamisel teadlik viimase tervisehädast. Kaebaja tervisehäda ei takistanud tal osakonnas vabalt ringi liikumast ega tegemast muid toiminguid. Seega puudub objektiivne takistus tööle asumiseks ja kaebaja pani toime distsipliinirikkumise, mille eest karistuse määramine oli õiguspärane. 3) Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et avanglasse paigutamiseks peab kinnipeetav vastama justiitsministri 25.03.2008. a määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaani“ § 17 lg-s 2 sätestatud tingimustele, mis näeb ühe tingimusena ette, et kinnipeetaval ei tohi olla kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuse täitmisest keeldumise eest. Kuna kaebaja ei vastanud peale tööst keeldumise eest distsiplinaarkorras karistada saamist avavanglasse paigutamise tingimustele, siis oli tema avanglasse paigutamise otsuse kehtetuks tunnistamine õiguspärane. 13. Sven Enso-Eizen (end S. Uibo) vabastati vanglast 21.12.2015 seoses karistuse ärakandmisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb Tartu Vangla 07.10.2014. a käskkirja, 09.10.2014. a käskkirja ja 16.10.2014. a käskkirja puudutavas osas HKMS § 187 lg 3 p-s 6 sätestatut arvestades ning §-le 190 tuginedes läbi vaatamata jätta; Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkirja puudutavas osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ning menetlus asjas HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel lõpetada. 15. HKMS § 187 lg 3 p 6 järgi apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt kaebaja õigusi või kohustusi mõjutada. Kui HKMS § 187 lg 3 p-s 6 nimetatud asjaolu ilmneb pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 190 kohaselt läbi vaatamata. 16. Kaebaja taotleb ringkonnakohtult halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega ringkonnakohus: 1) tuvastaks Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkirja, millega kaebaja määrati alates 09.09.2014 kuni 31.12.2014 majandustööle abitöölise ametikohal, õigusvastasuse; 2) tühistaks Tartu Vangla 07.10.2014. a käskkirja, millega kaebajat karistati distsipliinirikkumise (ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle) eest noomitusega; 3) tühistaks Tartu Vangla 09.10.2014. a käskkirja, millega kaebajat karistati distsipliinirikkumise (ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle) eest noomitusega ning 4) tühistaks Tartu Vangla 16.10.2014. a käskkirja, millega tunnistati kehtetuks Tartu Vangla varasem käskkiri kaebaja ümberpaigutamise kohta Tallinna Vangla Maardu üksuse 4

avavangla osakonda. 17. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja vabanes Tartu Vanglast 21.12.2015 seoses karistuse ärakandmisega. Ringkonnakohus leiab, et pärast kaebaja vanglast vabanemist on asjaolud sedavõrd muutunud, et 07.10.2014. a, 09.10.2014. a ja 16.10.2014. a käskkirjade tühistamisnõude puhul esineb HKMS § 187 lg 3 p-s 6 märgitud olukord. Vaidlusalused käskkirjad mõjutasid küll andmise ajal kaebaja vangistuse täideviimist, kuid ei saa pärast kaebaja vanglast vabanemist ilmselgelt enam kaebaja õigusi mõjutada. Veel vanglas viibides on kaebaja ise märkinud 09.07.2015. a vastuses ringkonnakohtule seonduvalt 16.10.2014. a käskkirjaga: „Seoses avavanglaga käskkiri pole tõesti enam aktuaalne, ma ei soovi minna sinna, sest mu karistus lõppeb 2015. aastal“ (tl 125). Seda enam ei saaks kaebaja vanglarežiimi mõjutava käskkirja tühistamine pärast kaebaja vangistuse lõppemist enam kaebaja õigusi mõjutada. Ringkonnakohus on samasugusel seisukohal ka 07.10.2014. ja 09.10.2014. a käskkirjade osas, millega kaebajat karistati tööle asumise korraldustele allumatuse eest noomitustega. Vangistusseaduse § 65 lg 5 järgi kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Ka ei ole vaidlust selle üle, et kehtiv distsiplinaarkaristus võib mõjutada kinnipeetavat puudutavate küsimuste lahendamist vanglas (nt VSKE § 83 p 31 ja § 965 lg 1 p 2), kaasa arvatud distsiplinaarkaristuse valikut kinnipeetava poolt uue distsiplinaarsüüteo toimepanemisel. Samas olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade tühistamine ilmselgelt enam kaebaja õigusi mõjutada. Ringkonnakohtule ei nähtu ka see, et noomitusest distsiplinaarkaristusena saanuks kaebajal tekkida rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. 18. Seonduvalt 09.09.2014. a käskkirjaga kaebaja majandustööle määramise kohta taotleb kaebaja, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning teeks uue otsuse, millega tuvastaks käskkirja õigusvastasuse. Halduskohus jättis vaidlusaluse käskkirja tühistamise nõude rahuldamata, tõdedes 22.05.2015. a otsuses, et käskkiri pärast selle kehtivuse lõppemist 31.12.2014 enam kaebaja õigusi ei mõjuta (p 25). Ringkonnakohus lubas kaebajal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel seoses käskkirja kehtivuse lõppemisega algse tühistamisnõude muutmist õigusvastasuse tuvastamise nõudeks, aktsepteerides kaebaja põhjendatud huvina hilisemat kahju hüvitamise nõuet (tl 129p). Samas jättis kaebaja apellatsioonimenetluses hilisemalt vastamata ringkonnakohtu kohtunõudele, milles paluti kaebajalt täiendavat selgitust põhjendatud huvi kohta käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ega selgitanud ka seda, kas ta soovib kaebusest loobuda põhjusel, et ta on vanglast vabanenud (tl 139-139p). 19. Riigikohus on leidnud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda, et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Seoses kinnipeetava tööle määramise käskkirjaga leidis Riigikohus, et nimetatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud, mistõttu ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtu otsusega, lubada tühistamiskaebuse muutmist tuvastamiskaebuseks (RKHK 13.11.2014. a otsus asjas nr 33144-14, p-d 10, 11). 5

20. Ringkonnakohus leiab, et kuigi ka käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja tööle määramise käskkiri, tuleb täiendava asjaoluna arvesse võtta, et kaebaja on alates 21.12.2015 vanglast vabanenud ning haldusaktil puudub väljaspoole vanglat suunatud mõju. Seega puudub praktiline vajadus vangla käskkirja ületühistamiseks. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt hinnata kaebaja põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Riigikohus on leidnud, et reeglina antakse kaebeõigusele hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (RKHK 28.05.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p 12; 16.11.2011. a otsus asjas nr 331-65-11, p 15 ning 14.02.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-76-10, p-d 16 ja 17). Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks seoses hilisema kahju hüvitamise sooviga saab ringkonnakohus hinnata kaebuse muutmise aja seisuga, 29.07.2015. 21. HKMS § 45 lg 2 ls 3 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Haldusasja materjalidest ei nähtu ning kaebaja ei ole ka põhjendanud, millisel viisil saanuks vaidlusalune käskkiri tekitada kaebajale rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju. Kuna kaebaja võimalik hüvitamiskaebus on ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu, puudub kaebajal põhjendatud huvi nimetatud alusel käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuigi kaebaja ei ole ühelgi teisel alusel põhjendatud huvi märkinud, peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada ka seda, et kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa kaebajal esineda ka preventiivset huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Seda, et karistuse ärakandmisel ei saa vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaasa aidata eesmärgi saavutamisele, vältida vangla jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust, on selgitanud ka Riigikohus, kes asus muu hulgas seisukohale, et preventiivset huvi tuleb kontrollida ka kohtulahendi tegemise aja seisuga (RKHK 28.05.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p-d 11, 12). 22. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus haldusakt on täielikult ammendunud, saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel lõpetada (RKHK 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust eelviidatud sätte alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ringkonnakohus on käesoleva määruse p-s 21 põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja võimalik kahju hüvitamise nõue on vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse alusel perspektiivitu. Nimetatust tulenevalt korrigeerib ringkonnakohus ka oma varasemat seisukohta kaebuse nõude muutmise lubatavuse osas ega luba kaebuse muutmist ning lõpetab kaebaja nõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel menetluse. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja lõpetada asja menetlus. Halduskohtu otsus tuleb Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkirja nr 6-3/129 tühistamise nõude rahuldamata jätmise osas tühistada ning menetlus vastava nõude osas lõpetada. 23. Kaebaja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid tuleb kaebajale tagastada. Tartu Vangla 09.09.2014. a käskkiri S. Uibo majandustööle määramise kohta, Tartu Vangla direktori 10.09.2014. a ettekanne nr 4289, P. Kooli 23.09.2014. a e-kiri ning Tartu Halduskohtu 22.05.2015. a otsus on toimikus olemas (vastavalt tl 5 ja 13; tl 19; tl 6 ning tl 111-113). Arvestades käesoleva määruse motiive, ei oma Tartu Vangla üksuse juhi 15.08.2014. a taotlus kaebaja paigutamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla osakonda, Tartu Vangla 04.06.2015. a vastus kaebaja selgitustaotlusele seonduvalt kirurgi 6

teenistuskäiguga ning Tartu Vangla 27.05.2015. a vastus kaebaja teabenõudele L. Õkva, T. Ude ja P. Kooli ametinimetuste väljastamiseks, asjas tähtsust ning tuleb samuti kaebajale tagastada. 24. A. Eizen on tasunud halduskohtule esitatud kaebuselt riigilõivu, 15 eurot (tl 54). Kaebaja on tasunud ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuselt Tartu Vangla vahendusel riigilõivu, 15 eurot (tl 121). Vastavalt HKMS § 104 lõike 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kuna ringkonnakohus lõpetab asjas menetluse vaid ühe nõude osas ning muude nõuete osas jääb halduskohtu otsus jõusse, puudub ringkonnakohtul alus riigilõivu tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 7