3-15-2698/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 1

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2698 Haldusasi Osaühingu Vivashop kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.08.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/032337-5 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Osaühing Vivashop, lepinguline esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Källi Kiik Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON 1. Jätta Osaühingu Vivashop kaebus rahuldamata. 2. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Osaühingu Vivashop (registrikood 11484969) kasuks välja menetluskulud summas 754 (seitsesada viiskümmend neli) eurot ja 10 senti. 4. Tagastada Osaühingule Vivashop riigilõiv summas 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot ja 14 senti. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Vivashop (edaspidi ka kaebaja) kajastas 1x1Capital OÜ rekvisiitidega 5.01.2015 arvel nr 0501/1-15, 7.01.2015 arvel nr 0701/2-15, 7.01.2015 arvel nr 0701/1-15, 9.01.2015 arvel nr 0901/2- 15, 12.01.2015 arvel nr 1201/1-15, 14.01.2015 arvel nr 1401/1-15, 16.01.2015 arvel nr 1601/1-15, 16.01.2015 arvel nr 1601/3-15, 19.01.2015 arvel nr 1901/4-15 märgitud käibemaksu kokku summas 2998,09 eurot jaanuar 2015 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. Nimetatud arvete kohaselt soetas ta 1x1Capital OÜ-lt võsatöid.

2. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 18.05.2015 korralduse nr 12.2-3/032337-1 alusel kontrolliti kaebaja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar kuni märts 2015. 17.07.2015 koostas MTA tuvastatud asjaolude kohta kontrollakti nr 12.2-3/032337-4, millele kaebaja esitas eriarvamuse 10.08.2015. 3. MTA 19.08.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/032337-5 otsustati vähendada perioodil 2015 jaanuar sisendkäibemaksu 2998,09 eurot, vähendada perioodil 2015 veebruar sisendkäibemaksu summas 2001,53 eurot; vähendada perioodil 2015 märts sisendkäibemaksu summas 2036,72 eurot ning kohustati kaebajat tasuma maksusumma 7036,34 eurot. MTA asus seisukohale, et kaebajal ei olnud

2(13) õigust kontrollitaval perioodil kajastada käibemaksuarvestuses 1x1Capital OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, kuna tegeliku müüja isik on teadmata ja ei saa väita, et kaup on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna 1x1Capital OÜ rekvisiitidega arved ei vasta MTA arvates käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) nõuetele, siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja kaebajal puudub võsatööde soetamisel tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 4. Maksuhalduri sellised järeldused põhinevad kontrollakti nr 12.2-3/032337-4 kohaselt kogumis järgmistele asjaoludele: a) 1x1Capital OÜ juhatuse liige Ingrid Padama ei ole vaidlusaluseid arveid näinud. Kõigi äriühingu asjadega tegeles tema abikaasa Valdi Padama; b) 1x1Capital OÜ poolt volitatud isik Valdi Padama andis 10.06.2015 seletuse selle kohta, et ainult tema kirjutas arveid ja otsustas, mis tehinguid äriühingus tehakse. Valdi Padamale näidati Vivashop OÜ-le esitatud arvet nr 0501/1-15, mille kohta ta ütles, et tema seda koostanud ei ole ja ei tea sellest midagi; c) 1x1Capital OÜ ei ole jaanuarikuu 2015 kohta esitanud käibedeklaratsiooni (KMD), seega puudus 1x1Capital OÜ-l jaanuaris 2015 käive; d) 1x1Capital OÜ ei ole MTA-le esitanud 2015 aastal tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone (TSD)-sid. Järelikult puudusid nimetatud äriühingul töötajad, kes oleks saanud võsatöid teostada; e) 1x1Capital OÜ on kustutatud 21.01.2015 käibemaksu kohustuslaste registrist, kuna ta ei tõendanud MTA-le ettevõtlusega tegelemist; f) Osaühing Vivashop jättis tuvastamata lepingulises suhtes oleva isiku ja tema õiguse esindada väidetavalt töid teostavat äriühingut, mistõttu ei ole tuvastatud, et töid tegi arvele märgitud äriühing; g) 1x1Capital OÜ nimel esitatud arvetel ei ole märgitud teenuse osutamise kohta, teenuse tegemise aega ja tööde vastuvõtmise kuupäeva. Kaebaja ei ole esitanud dokumente selle kohta, kus ja millal teenuse teostamine toimus. Samuti ei ole esitatud dokumente selle kohta, millal on teenus vastu võetud. Puuduvad teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktid; h) kaebaja juhatuse liige Risto Ulp andis seletuse selle kohta, et lepiti kokku ka selles, et ta ostab tehingupartneri saagidele kütte. Ta ei oska öelda, kui palju on Vivashop OÜ kulude hulgas selle kütuse. mida tehingupartner 1x1Capital OÜ kulutas oma saagides, kuludokumente. Kuna raieteenust osutavatele isikutele tasuti osad kulud Vivashop OÜ poolt, siis järelikult ei teinud töid teostavad isikud töid iseseisvalt. 5. MTA tuvastas, et Vivashop OÜ teadis, et 1x1Capital OÜ ei ole tegelik müüja. MTA seisukoht tugineb järgnevatel asjaoludel: a) Risto Ulp teadis, et 1x1Capital OÜ ei ole raieteenust osutanud, sest ta ei tuvastanud lepingupartneri isikut. Ta ei kontrollinud seda, kas isik võib esindada 1x1Capital OÜ-d. MTA-le antud seletuse järgi ta leppis tööde teostamises kokku eraisikuga ja kokkuleppes firmast juttu ei olnud; b) OÜ Võsasalu juhatuse liikme Ants- Endel Sõrra 5.06.2015 antud seletuse järgi ütles Risto Ulp neile, et võsalõikus tehakse oma meestega. Risto Ulp ütles ka seda, et ta saadab kellegi teise kui ise ei jõua. RMK-le teatas OÜ Võsasalu, et nende alltöövõtja võsalõikuse tegemiseks on Osaühing Vivashop. Seega kaebaja teadis, kes tegelikult töid tegi, kuid MTA-le seda kontrolli käigus ei avaldanud; c) Risto Ulp teadis, et 1x1Capital OÜ ei ole temale teenust osutanud, kuna ta ise oli nõus varustama teenuse osutajaid küttega ja kandma ka kulud isikute eest, kes hakkavad töid tegema;

3(13) d) Osaühingus Vivashop puuduvad dokumendid, mis tõendaksid tehingu tegemist 1x1Capital OÜ- ga. MTA-s antud suuline seletus ei kinnita tehingu tegemist ja äriühing on arvestanud raamatupidamises arvetega, mille alusel ei ole tehinguid tehtud.

6. 29.10.2015 esitas Osaühing Vivashop Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA (edaspidi ka vastustaja) 19.08.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/032337-5 tühistamiseks.

7. MTA 27.11.2015 otsusega nr 12.2-3/032337-6 tunnistati 19.08.2015 maksuotsus nr 12.2- 3/032337-5 kehtetuks osas, millega vähendati 2015 veebruari ja märtsi sisendkäibemaksu vastavalt 2001,53 eurot ja 2036,72 eurot ning määrati käibemaksu kokku juurde 4038,25 eurot (tehingud OÜ- ga Caliostro) ning jätkati vastavate perioodide osas maksumenetlust. Tallinna Halduskohtu 8.12.2015 määrusega lõpetati selles osas haldusasja menetlus.

KAEBAJA SEISUKOHAD 8. Kaebaja ei nõustu maksuotsuses ja kontrollaktis toodud järeldustega ning kinnitab, et tema poolt on soetatud teenust 1x1Capital OÜ-lt ning see on ka tõendatud. 9. Kaebaja hinnangul on äriregistri kanne deklaratiivne ja on vaja kontrollida, millal algasid Karl Aap Weidebachi volitused 1x1Capital OÜ juhatuse liikmena. Kaebaja kinnitab, et oli algusest peale teadlik, et võsatöid hakkab teostama 1x1Capital OÜ, kuna sellest oli juttu läbirääkimistel. Risto Ulpi poolt maksuhaldurile 5.06.2015 antud seletuse protokoll on ebatäpne. Protokolli p-s 11 on kirjas: „Kokkuleppel ei räägitud üldse firmast ja ma siis ei teadnud, missugune firma hakkab seda tööd tegema.“ Tsiteeritud on vastust menetleja lisaküsimusele, kas Risto Ulp teadis, kas töid võis tegelikult teha keegi teine ning 1x1Capital OÜ kasutas allhankijaid. Eelnevalt oli juttu, et Risto Ulp teadis, et teenuse müüjaks on 1x1 Capital OÜ. Karl Aap Weidebach omas volitust 1x1Capital OÜ esindamiseks. Seega ei saa vastustaja kuidagi väita, et kaebaja sõlmis lepingu füüsilise isikuga. 10. Ingrid Padama oli äriregistri kohaselt 1x1Capital OÜ juhatuse liikmeks ainult kuni 16.01.2015. Antud juhul kohaldub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse nr 3-2-1-89-07 p 13. Vastustaja ei ole tuvastanud maksumenetluses, millal lõppesid Ingrid Padama volitused juhatuse liikmena ja algasid Karl Aap Weidebachi volitused. See on oluline, kuna kaebaja tehingud 1x1 Capital OÜ-ga toimusid alates 5.01.2015. kuni 19.01.2015 ning on igati eluliselt usutav, et Karl Aap Weidebach tegutses 1x1Capital OÜ juhatuse liikmena või siis teadmisega, et temast saab äriühingu juhatuse liige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 ja TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on hilisem tehingu heakskiit tingimus, millest sõltub tehtud tehingu kehtivus. Seega isegi juhul, kui Karl Aap Weidebach tegutses esindusõiguseta, on 1x1Capital OÜ volitusi omava juhatuse poolt tehing heaks kiidetud ning selle toimumist ja tasu saamist kinnitatud. Vastustaja ei ole tõendanud vastupidist ning on lähtunud kaudsetest tõenditest ja asjassepuutumatutest faktidest. 11. Maksuhalduri poolt 10.06.2015 Valdi Padama seletuse protokolli p-des 4 ja p-s 10 on vastuolud. Kui p-s 4 on protokollitud, et Karl Aap Weidebach tuli ostusooviga alles 2015. aasta jaanuari alguses, siis p-s 10 on protokollitud, et Karl Aap Weidebach edastas andmeid, mida tuli deklareerida 2014. aasta novembrikuu käibedeklaratsioonis. Seega on seletuses vastuolu, mida maksuhaldur kõrvaldanud ei ole. Samas tõendab see ilmselgelt, et Karl Aap Weidebach oli 1x1Capital OÜ-ga seotud juba enne jaanuari 2015. Karl Aap Weidebach on 8.07.2015 digitaalselt allkirjastatud kinnituses kinnitanud tehingu toimumist. Juhul, kui vastustajal oli kahtlus kinnituse õigsuses, oli temal maksumenetluses võimalus Karl Aap Weidebachi küsitleda või muul viisil täiendavaid tõendeid koguda. Vastustaja ei ole seda teinud ning on sellega rikkunud uurimispõhimõtet. 12. Kaebaja on vastustajale 5.06.2015 antud seletuse p-s 11 selgitanud, et temaga võttis ühendust Karl Aap Weidebach. Seletusest nähtub, et kokku on lepitud lepingu olulistes tingimustes, kes mida teeb, kuidas toimub kulude kandmine, milline on hind langi lõikes, kuidas toimub maksmine. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg-st 1 ja § 11 lg-st 1 sõlmiti OÜ 1x1Capital ja OÜ Vivashop vahel teenuse osutamise leping ning sellele ei ole seadusega kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. OÜ

4(13) 1x1Capital ja OÜ Vivashop saavutasid suulise kokkuleppe, mille kohaselt hakkas OÜ 1x1Capital teostama OÜ-le Vivashop võsatöid. Kaebaja on algusest peale teadnud, et teenuse osutajaks on 1x1Capital OÜ. Kaebaja ei teadnud, kas 1x1Capital OÜ kasutab omakorda allhankijaid. 13. Kuigi kontrolliperioodil oli 1x1Capital OÜ juhatuse liikmeks ka Karl Aap Weidebach, ei pöördunud maksuhaldur ei tema ega ka äriühingu poole. Lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-18-10 p-st 19 on vastustaja jätnud oma uurimiskohustuse täitmata ning ei ole pöördunud 1x1Capital OÜ poole, et saada kinnitust tehingu toimumise või mittetoimumise kohta. Juba eriarvamuses on kaebuse esitaja viidanud, et temale on maksuhalduri poolt küsitletud Ingrid ja Valdi Padama tundmatud isikud ning tema suhtles äriühingust Karl Aap Weidebachiga. Kaebaja on asunud ise tõendama tehingute toimumist 1x1Capital OÜ-ga ning on pöördunud juhatuse liikme Karl Aap Weidebachi poole, kes on esitanud 8.07.2015 digitaalselt allkirjastatud kinnituse: „Käesolevaga teatan, et OÜ 1x1 Capital poolt 2015 aastal Vivashop OÜ-le teostatud metsaraie tööde eest on Vivashop OÜ tasunud vastavalt esitatud arvetele täies mahus ning 1x1 Capital OÜ-le Vivashop OÜ-l võlgnevusi ei ole.“ Sellega kinnitab 1x1 Capital OÜ teenuse osutamist ning selle eest tasumist. 14. Vastustaja järeldus kontrollakti p 1.1.2.2 alapunktides c ja d, et 1x1Capital OÜ ei ole esitanud 2015. aasta jaanuarikuu kohta käibedeklaratsiooni ning seega puudus käive ning maksudeklaratsiooni TSD esitamata jätmisest tulenevalt puudusid töötajad, on põhjendamatu. Asjaolu, et deklaratsioone ei esitata, ei tähenda veel käibe ja töötajate puudumist ning võib viidata lihtsalt deklareerimiskohustuse rikkumisele. Vastuse küsimusele, miks on deklareerimiskohustust rikutud, saanuks maksuhaldur, kui oleks pöördunud 1x1Capital OÜ poole korraldusega ning muuhulgas ka nendele küsimustele vastuseid otsinud. Kaebaja hinnangul ei saa talle ette heita tehingupartneri maksukäitumist. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse asjas nr 3-3-1-18-10, p–st 14 tulenevalt on vastustaja viited 1x1 Capital OÜ maksukäitumisele antud asjas ebaolulised. 15. Asjaolu, et kaebaja jättis tuvastamata lepingulistes suhetes oleva isiku ja tema esindusõiguse töid teostavas äriühingus, ei tõenda, et teenuse osutajaks ei olnud 1x1Capital OÜ. Kaebaja möönab, et tema poolt on rikutud hoolsuskohustust, kuid hoolsuskohustuse rikkumine ei tähenda automaatselt, et tehingut ei toimunud. Riigikohtu halduskolleegiumi haldusasjas nr 3-3-1-18-10 tehtud otsuse p-st 16 tulenevalt on maksukohustuslane igati tõendanud tehingu toimumise. Tehingu toimumist on kinnitanud teenuse osutaja 1x1Capital OÜ, väljastatud on nõuetekohased arved ning esitatud konkreetsed andmed, kus teenust osutati. Tulenevalt Riigikohtu tsivliilkolleegiumi lahendist nr 3-2-1- 65-13 on kaebaja esitanud kinnituse, et tehing on toimunud. Vastustaja ei ole kontrollinud esitatud kinnituse õigsust ning teinud ennatlikke järeldusi. 16. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on teabe saamiseks pöördunud isikute poole, kellel puudus kontrollimenetluses äriühingu esindamise õigus. Vastustaja on ise viidanud, et Karl Aap Weidebachi volitused 1x1Capital OÜ juhatuse liikmena algasid 16.01.2015 või kaebaja hinnangul ka varem. TsÜS § 34 lg 1 sätestab, et: „Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.“ Vastustaja on 1.06.2015 küsitlenud Ingrid Padamat, kes oli äriühingu juhatuse liige kuni 16.01.2015, ning kellel ei olnud enam õigust äriühingu esindamiseks. Lisaks on maksuhaldur pöördunud Valdi Padama poole, kelle volitusi äriühingu nimel tegutseda ei ole maksuhaldur kontrollinud või vähemasti ei sisaldu seda volitust kontrollitoimikus. Seega maksuhaldur on küsitlenud asjasse mittepuutuvaid isikuid, kuid jätnud teabe kogumata äriühingult 1x1Capital OÜ- lt või selle juhatuse liikmelt. 17. Kaebajale tulid tellimused tööde teostamiseks RMK-lt, mida näitlikult kinnitab ka 7.01.2015 e- kiri RMK esindajalt Veljo Kaskilt. Kiri on edastatud Võsasalu OÜ-le kui tellijale ja Risto Ulpile kui kaebaja esindajale. Kaebajale edastati metsaregistri kohaselt lankide koordinaadid, mille alusel tutvus kaebaja lankidega. Langi numbri järgi on võimalik tuvastada, kus töid teostati ja millises mahus. Kõik tellimused kaebajale tulevad formaadis, kus on toodud metsa langi koordinaadid, mille alusel tutvub kaebaja metsaregistri vahendusel langiga ning teostab esialgsed hinnangud. Kaebaja näol on tegemist

5(13) õigusteadmisteta isikuga, kes ei olnud teadlik viisist, kuidas peab maksumenetluses seletusi andes käituma, milliseid tõendeid esitama ning mida oma seletustes rõhutama. Sellest ning olukorra pingelisusest ning ebameeldivusest tulenevalt soovis maksukohustuslane menetlustoimingu kiiret lõppu ning ei osanud teadmatusest tähelepanu pöörata protokolli nüanssidele ning oma seletusi vajalikus osas täpsustada. Seetõttu ei ole kaebaja osanud ka maksumenetluses esitada taotlusi protokolli täpsustamiseks. Kaebaja kaasas esindaja menetlusse alles pärast vaidemenetluse lõppu, kuna kujunenud olukord ja esitatud seisukohad olid kaebajale, kui õigusteadmisteta isikule mõistmatud. 18. Eriarvamuses esitatud numbrid tõendavad kaebaja allhankijate poolt teostatud võsaraie tööde asukohta. Tegemist on metsaregistri avaliku elektroonilise andmebaasiga asukohas register.metsad.ee/avalik. Eriarvamuses esitatud numbrid on toodud kujul kvartali nr – eraldise nr, ehk näiteks JJ355-14, on kvartali JJ355 eraldis 14. Seega ei ole õige vastustaja poolt vaideotsuse lk 30 toodud seisukoht, et on ebausutav teenuse hinna kokkuleppimine nö silma järgi. Selleks oligi kaebajal abiks metsaregistri andmebaas, kus kvartali, katastriüksuse või kinnistu nime järgi sai tutvuda metsaeraldiste ning nendele iseloomulike andmetega. Nimetatut on kaebaja selgitanud ka maksumenetluse käigus, kuid tema ütlused jäid tähelepanuta ja protokollimata. Kaebaja selgitab, et hindas töö iseloomu eraldisele antud boniteediklassi järgi. Kaebaja viibis isiklikult kõikidel metsatükkidel, kus töid teostati, neid töid hinnanud ning vastu võtnud. 19. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et tema poolt ei ole selgitatud seda, kuidas langi koordinaate metsaregistrist kontrollida. Paraku ei saa kaebaja toimunud vestlust tõendada, kuna ei olnud teadlik, et oli vajalik ka tema poolt menetlustoimingu fikseerimine. Nimetatud lankide koordinaadid, kus tehti töid, edastas kaebaja vastustajale 10.08.2015 e-kirjaga. 17.08.2015 vastas kaebaja menetleja e-kirjale, milles selgitas: „Seoses erinevate töökohustustega ei ole hetkel võimalik aega kokku leppida. Küsimustele saan vastata kiirkorras e-posti teel, või ühinete minu tööpäevaga, siis Te saate ülevaate ettevõtte tegemistest.“ Vastustaja sellele e-kirjale ei vastanud, vaid väljastas 19.08.2015. maksuotsuse. Kaebaja leiab, et kui maksuhalduril jäi lahendamata küsimusi, mis omasid maksumenetluses tähendust, siis oleks maksuhaldur pidanud vastuste leidmiseks pöörduma kaebaja poole, mida kaebaja ka oma e-kirjas pakkus. 20. Esimesel arvel oli võsaraide kogus 11,2 ha. Professionaalne raietööline langetab päevas ca 1,5 ha võsa ning kui objektil töötas 5 töölist, siis langetati see 11,2 ha 1,5 päevaga. Võsaraiet alustas 1x1Capital OÜ jaanuaris 2015 ning tööd lõpetati jaanuarikuus. 21. Kaebaja on seisukohal, et väljastatud arved vastavad käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 nõuetele. Teenus on osutatud, kui see on vastu võetud ehk tööd lõpetatud. Seega on tööde valmimise kuupäev arve väljastamise kuupäev ja seega on KMS § 37 lg 7 nõue täidetud, kuna see kuupäev ei ole erinev arve väljastamise kuupäevast. 22. 29.12.2015 menetlusdokumendis esitas kaebaja väite, et Karl Aap Weidebachile oli OÜ 1X1Capital juahtuse liige Ingrid Padama andnud 22.12.2014 volikirja äriühingu esindamiseks, edastades kohtule vastava volikirja.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

23. Vastustaja on maksumenetluse käigus tuvastanud, et kaebaja ei ole soetanud võsatöid 1x1Capital OÜ-lt (kontrollakti punktis 1.1.2.2) ning kaebaja teadis, et võsatöid ei osutanud nimetatud äriühing (kontrollakti punktis 1.1.2.3). MTA on kontrolli käigus tuvastanud, et kaebaja on arvestanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult 1x1Capital OÜ poolt väljastatud arvetel kajastuva käibemaksu, mistõttu vastavas osas kuulub kaebaja sisendkäibemaks korrigeerimisele tulenevalt KMS § 29 lg-s 1 ja § 31 lg-s 1 sätestatust.

24. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et tehingud 1x1Capital OÜ-ga toimusid alates 5.01.2015 kuni 19.01.2015. Kaebaja ei ole enda väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Tehingu toimumisena ei saa

6(13) käsitleda vaid arve väljastamist, mistõttu ei saa pidada tehingute alguse ajaks 5.01.2015, mil väljastati esimene arve, ning tehingute lõppemise ajaks 19.01.2015, mil väljastati viimane arve 1x1Capital OÜ poolt. Oluline on see, millal reaalselt pooled kokkuleppe sõlmisid ja millal töid hakati teostama. Võttes arvesse arvetel kajastatud teenuse üldnimetust ning tööde mahtu, mis jääb arvete lõikes vahemikku 9,3 ha – 18,2 ha, pidi teenuse osutamine ühe arve lõikes võtma aega päevi kui mitte nädalaid. Kui esimene arve 1x1Capital OÜ poolt väljastati 5.01.2015, pidid tööd selle arve alusel toimuma juba varem, kuna ei ole eluliselt usutav, et arvel kajastatud teenust (võsatööd 11,2 ha) osutati ühe päevaga. Kuna arvetel ei ole kajastatud, millal töid tehti ning kaebaja ei ole ka ise täiendavaid dokumente selle kohta esitanud, ei nõustu vastustaja, et tehingud toimusid ajavahemikul 5.01.2015 kuni 19.01.2015, sest need kuupäevad kajastavad kõigest arvete väljastamise ja kaebaja väitel tööde vastuvõtmise kuupäevi.

25. Vastustaja on äriregistri järgi tuvastanud, kes olid 1x1Capital OÜ juhatuse liikmed ning et Ingrid Padama volitused juhatuse liikmena lõppesid äriregistri kohaselt 16.01.2015. Puudub igasugune alus asumaks seisukohale, et Ingrid Padama volitused oleksid lõppenud varem. Kaebajal oli Aapi nimelise isikuga kokkuleppe sõlmimisel teada asjaolu, et Aapil puudub seos 1x1Capital OÜ-ga, kuna see asjaolu oli kontrollitav äriregistrist. Seega puudus kaebajal mistahes põhjus eeldada, et võsatöid osutas 1x1Capital OÜ. 20.01.2015 otsusest nr 12.2-3/29598-2 nähtub, et 9.01.2015 korraldusega nr 12.2- 3/29598-1 kohustati 1x1Capital OÜ esindusõiguslikku isikut andma teavet ja esitama dokumente ning korraldus kuulus täitmisele 20.01.2015. Sama otsuse kohaselt võttis 19.01.2015 MTA-ga e-posti teel ühendust just Valdi Padama, kes palus muuta korralduse täitmise tähtaega. Vastustaja rõhutab, et eeltoodu viitab otseselt sellele, et veel 19.01.2015 pidas ka Valdi Padama end 1x1 Capital OÜ volitatud isikuks.

26. Kaebaja seadusliku esindaja Risto Ulpi selgituste kohaselt ei kontrollinud ta kokkuleppe sõlmimisel isiku, kellega ta suhtles, esindusõigust ega ka isikuttõendavat dokumenti, ning firmast, kes töid hakkab tegema, ei räägitud kokkuleppe sõlmimisel üldse. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei saanud mitte mingil viisil algusest peale teada või eeldada, et võsatöid hakkab teostama 1x1Capital OÜ. Eeltoodust lähtuvalt ei saa ka väita, et kaebaja sõlmis kokkuleppe 1x1Capital OÜ-ga. Kui kaebaja Karl Aap Weidebachiga kokkuleppe ka sõlmis, leiab vastustaja, et äärmisel juhul on alus asumaks seisukohale, et kokkulepe sõlmiti kaebaja ja füüsilise isiku vahel.

27. MTA on maksumenetluse käigus pöördunud Ingrid Padama poole, kes oli 1x1Capital OÜ juhatuse liige äriregistri kohaselt kuni 16.01.2015 ja Valdi Padama poole (1x1Capital OÜ volitatud isik). Arvestades, et teenuse osutamine pidi võtma aega päevi kui mitte nädalaid, pidid kokkulepped 1x1Capital OÜ-ga sõlmitama juba enne jaanuarit 2015 ehk perioodil, mil 1x1Capital OÜ juhatuse liikmeks oli Ingrid Padama ning volitatud isikuks Valdi Padama. Seega said just Indrid Padama ja Valdi Padama olla isikuteks, kellel olid õigused ja volitused 1x1Capital OÜ esindamiseks ning kes olid õiged isikud, kellelt küsida teavet, kas 1x1Capital OÜ on kaebajaga tehingut teinud, mida maksuhaldur ka tegi. Valdi Padama ei osanud suuliste seletuste andmisel öelda, kes esimese, 5.01.2015 väljastatud arve on koostanud ning kinnitas, et arvel ei ole ei tema ega Ingrid Padama allkiri. Valdi Padama sõnul otsustas tema ainuisikuliselt ettevõtte käekäigu üle ning ka arveid kirjutas ainult tema. Kõik 1x1Capital OÜ poolt väljastatud arved (sh ka 5.01.2015 väljastatud arve) on aga visuaalsel vaatlemisel allkirjastatud sama isiku poolt ning selleks isikuks ei saanud seega olla 1x1Capital OÜ seaduslik esindaja Ingrid Padama või volitatud esindaja Valdi Padama.

28. Kuigi kaebaja väidab, et tema suhtles äriühingust Karl Aap Weidebachiga, ei saanud kaebaja teada ega eeldada, et Karl Aap Weidebach on üleüldse seotud mõne äriühinguga ning kui, siis millise äriühinguga, kuna Karl Aap Weidenbachiga suheldes ei olnud äriühingust juttu. Kuna vastustaja on pöördunud 1x1Capital OÜ poole, saamaks kinnitust tehingu toimumise või mittetoimumise kohta, siis ei saa nõustuda ka kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei ole kontrollinud Karl Aap Weidebachi kinnituse õigust ning on teinud ennatlikke järeldusi. Kaebaja on püüdnud hilisemalt tõendada, et 1x1Capital OÜ oli võsatööde teenuse osutajaks ning et esitatud Karl Aap Weidebachi kinnitus ei lükka

7(13) ümber MTA poolt varasemalt tuvastatut ega seda, et kaebaja pole tõendanud võsatööde soetamist 1x1Capital OÜ-lt. Karl Aap Weidebachil ei olnud õigust ega volitust sõlmida kokkulepet kaebajaga 1x1Capital OÜ nimel. Karl Aap Weidebah sai kaebajaga suheldes tegutseda vaid eraisikuna ning läbi tagantjärgi heakskiidu ei saa ta muuta fakti, et kaebajale ei osutanud teenuseid 1x1Capital OÜ.

29. 1x1Capital OÜ kustutati MTA 20.01.2015 otsusega nr 12.2-3/29598-2 käibemaksukohustuslaste registrist põhjusel, et 1x1Capital OÜ ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist perioodil 1.11.2014 – 20.01.2015. Olukorras, kus 1x1Capital OÜ ei esitanud 2015. aasta jaanuarikuu käibedeklaratsiooni, mil käive teenuse osutamisest kaebajale pidi tekkima, ei ole esitanud deklaratsiooni TSD, millel peaksid kajastuma tööde tegijatele väljamakstavad tasud ning ei ole seejärel ka tõendanud MTA-le oma ettevõtlusega tegelemist, süvendab põhjendatult kahtlust, et 1x1Capital OÜ ei pakkunud kaebajale võsatööde teenust.

30. Arvete olemasolu ja väidetavate tehingupoolte selgitused ei saa olla tehingute toimumise ümberlükkamatuks kinnituseks. Kaebaja poolt esitatud 1x1Capital OÜ arved väidetavate võsatööde soetamise kohta ei anna võimalust hinnata, mis kuupäeval või ajavahemikul ning mis langil võsatöid teostati. Ka kaebaja seaduslik esindaja on oma selgitustes öelnud, et ta ei tea, kus või millal töid iga arve põhjal eraldi teostati. Seega ei ole kaebaja ei maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et soetas võsatöid 1x1Capital OÜ-lt. Soetatud teenus ei ole üheselt identifitseeritav teostamise koha ja aja osas. Suuliste lepingute sõlmimine eeldab pikaajalisi usaldusväärseid partnereid ning vähemalt hinnapakkumiste, tööde/teenuste üleandmise- vastuvõtuaktide jms dokumentatsiooni olemasolu, mis ühtlasi kuulub ka hea äritava juurde. Ei ole eluliselt usutav, et kuigi kaebaja jaoks oli tegemist väidetavalt tuttavate kaudu või ajalehest leitud teenuse pakkujaga, ei pidanud ta vajalikuks sõlmida mitte ühtegi kirjalikku dokumenti. Jättes teenuse osutamise dokumenteerimata, võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada. Kaebaja ei ole mitte kuidagi tõendanud ka, et on teenuse osutamise eest 1x1Capital OÜ-le sularahas tõepoolest tasunud. 31. Kui kaebaja oleks metsaregistri andmebaasi kasutanud, oleks ta seda juba maksumenetluses välja toonud. Metsaregistri väljavõtetest nähtub, et vastavad väljavõtted on metsaregistrist tehtud 27.10.2015, so vahetult enne kaebuse esitamist. 32. Eriarvamuse käigus ei esitanud kaebaja mitte ühtegi sisulist kommentaari ega selgitust, mis annaksid võimaluse mõista ja hinnata, mida eriarvamuse lõppu toodud numbrite jadad endast kujutavad ning kuidas nad oleksid seostatavad maksumenetlusega, st konkreetsemalt 1x1Capital OÜ- ga väidetavalt tehtud tehingutega. Jadadele eelnes vaid sõna „teostatud“, kuid sellega kaebaja selgitus ka piirdus. Maksuhalduril lasub küll uurimiskohustus, kuid uurimiskohustus ei ole piiramatu, vaid hõlmab kohustust arvestada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kui aga maksukohustuslane esitab enda poolt maksuhaldurile mingit teavet kaasaaitamiskohustuse raames, siis lasub tal ka kohustus ennast arusaadaval viisi väljendada ning selgitada, mismoodi tema poolt välja toodu on seostatav maksumenetlusega. Vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud, et kaebaja ei ole selgitanud seda, kuidas langi koordinaate metsaregistrist kontrollida. Kui tegemist isegi oli väidetavate teenuste osutamise kohtadega, siis puudus igasugune alus seostada neid mingi konkreetse ettevõttega tehtud tehinguga või arvega.

33. Kaebaja seaduslikul esindajal oli maksumenetluses võimalik tutvuda tema poolt antud seletuste protokolliga, peale mida kaebaja seaduslik esindaja protokolli ka allkirjastas. Kaebajal oleks olnud maksumenetluses võimalik avaldada omapoolseid seisukohti selles osas, et tema seadusliku esindaja seletusi ei ole õigesti protokollitud. Sellesisulisi avaldusi ei ole aga kaebaja varem esitanud. Seetõttu peab vastustaja kaebaja poolt alles kaebuses esitatud vastavasisulisi väiteid otsituks ja sisulist tähendust mitteomavateks.

34. Kaebaja on asunud üllatuslikult väitma, et Karl Aap Weidebach esindas 1x1Capital OÜ-d väidetavates tehingutes Ingrid Padama poolt 22.12.2014 antud volikirja alusel ning esitas vastava

8(13) volikirja. See kaebaja väide ja 29.12.2015 esitatud dokument lähevad vastuollu kaebaja 17.09.2015 märgituga, et enne 16.01.2015 Karl Aap Weidebach tegutses 1x1Capital OÜ nimel ilma esindusõiguseta, st ilma esindusõiguseta pidas kaebajaga läbirääkimisi, sõlmis kokkuleppe teenuste osutamiseks ning väljastas arveid. Samuti väitis kaebaja vaide lk 4 viiendas lõigus ja lk 5 teises lõigus, et pärast omanikuks ja juhatuse liikmeks saamist kiitis Karl Aap Weidebach kaebajaga ilma esindusõiguseta tehtud tehingud heaks. Kaebaja poolt esitatud vastuolulised seisukohad seavad selgelt kahtluse alla kaebaja poolt 29.12.2015 seisukohas esitatud uue väite, et Karl Aap Weidebach tegutses 1x1Capital OÜ nimel hoopis volikirja alusel ja lisatud volikirja usaldusväärsuse ning üldiselt kaebaja selgituste usaldusväärsuse. Samuti ei ole kaebaja 29.12.2015 esitatud väide, et Karl Aap Weidebach esindas 1x1Capital OÜ-d volikirja alusel alates 22.12.2014, kooskõlas ka maksumenetluses Ingrid Padamalt ja Valdi Padamalt võetud seletustega.

35. Ei ole tuvastatav, kes raietöid teostasid. Ka kaebaja juhatuse liige ise 5.06.2015 seletusi andes ei osanud vastavas osas selgitusi anda. Seega on kaebaja spekulatsioonid, kui palju võsa langetavad 5 professionaalset raietöölist, käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatud. Isegi, kui lähtuda kaebaja spekulatsioonist, siis ka sel juhul ei vasta tõele väide, et tehingud 1x1Capital OÜ-ga toimusid alates 5.01.2015 kuni 19.01.2015. Nimelt esimene arve oli kuupäevaga 5.01.2015, mistõttu teenuse osutamine pidi algama enne 5.01.2015 ka juhul, kui lähtuda, et tööde tegemine võttis aega nii palju nagu kaebaja väitis. Seega ei saanud tehingud 1x1Capital OÜ-ga toimuda 5.01.2015 kuni 19.01.2015. Sellised vastuolud tehingute toimumise asjaolude kohta esitatud väidetes ei ole omakorda tavapärased tegelikkuses toimunud tehingute puhul ning annab seda enam alust põhjendatud kahtluseks, et tegelikkuses arvetel märgitud isikute vahel tehinguid ei toimunud.

36. Valdi Padama seletuse punktis 10 soovis revident teada, kas 1x1Capital OÜ ei olnud 2014. aasta novembrikuus tehinguid teinud, sest algselt oli 22.12.2014 esitatud november 2014. aasta käibedeklaratsioon 0-käibega. See küsimus tekkis revidendil seetõttu, et hiljem 3.02.2015 esitas Valdi Padama vastava deklaratsiooni uuesti ning seekord koos numbritega. 10.06.2015 protokolli punktis 10 Valdi Padama selgitab, et hiljem 2014. aasta novembrikuu deklaratsiooni uuesti esitamiseks sai ta andmed Karl Aap Weidebachilt ning ta ei tea põhjuseid, miks Karl Aap Weidebach avastas, et on vaja täiendada november 2014 deklaratsiooni. Valdi Padama vastava seletuse pinnalt puudub aga igasugune alus asumaks seisukohale, et Karl Aap Weidebach oli 1x1Capital OÜ-ga seotud juba enne jaanuarit 2015.

KOHTU PÕHJENDUSED

37. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta seetõttu rahuldamata. MTA 19.08.2015 maksuotsus nr 12.2-3/032337-5 on õiguspärane, nõuetekohaselt motiveeritud ja kooskõlas seadusega, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub maksuotsuse ja MTA 17.07.2015 kontrollaktis (edaspidi kontrollakt) nr 12.2-3/032337-4 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebuses toodud väidete kohta märgib kohus järgmist.

38. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Viidatud nõuded on sätestatud eesmärgiga, et arve võimaldaks tuvastada kauba soetamist

9(13) käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks maksukohustuslasel KMS §-s 37 nõutud rekvisiite sisaldava arve olemasolust ei piisa, kui arvel näidatud andmed tehingu kohta ei vasta tegelikkusele (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-915, p 10).

39. Maksuhaldur heidab kaebajale ette seda, et 1x1Capital OÜ ei ole tema rekvisiitidega arvetel tegelik müüja ja kuna müüja on tuvastamata, siis ei ole teada, kas tegemist oli käibemaksukohustuslasega. Sel põhjusel on aga arvele märgitud tehingu majanduslik sisu valesti. 40. Asja materjalidest nähtub, et vaidlusalune võsalõikusteenuse osutamine toimus perioodil 5.01.2015 kuni 19.01.2015. Äriregistri andmetest nähtub, et perioodil 11.04.2014 kuni 14.01.2015 oli 1x1Capital OÜ ainuosanikuks Ingrid Padama. Perioodil 2.05.2013 kuni 16.01.2015 oli Ingrid Padama ka äriühingu ainuke juhatuse liige. Alates 14.01.2015 on ettevõtte ainuosanikuks Aforism OÜ ning alates 16.01.2015 ainukeseks juhatuse liikmeks Karl Aap Weidebach. Samas esineb äriregistris viide, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Eraldiseisvalt volitusi äriregistrisse märgitud ei ole (ei olnud). Seega võis tehingute tegemisel 1x1Capital OÜ-d esindada kuni 16.01.2015 üksnes Ingrid Padama. 41. Ingrid Padama MTA-le 1.06.2015 antud seletuste kohaselt oli ta üksnes juhatuse liikmeks märgitud, kuid firmaga reaalselt ei tegelenud. Ta ei koostanud arveid ega teinud pakkumisi. Täpsete tehingute kohta ei oska ta infot anda. Tehingute osas teab üksnes nii palju, kui abikaasa (Valdi Padama) on rääkinud. MTA-le edastas deklaratsioone Valdi Padama. Mingeid dokumente on Ingrid Padama allkirjastanud, kuid ta ei oska täpsustada, milliseid. Ingrid Padama ütluste kohaselt tegeles äriühing musta kalamarja müügiga. Tööjõurendiga taheti tegelema hakata. Ettevõte müüdi „habeme ja patsiga meesterahvale“, kelle nime ta ei oska nimetada. Valdi Padama 10.06.2015 MTA-le antud ütluste kohaselt töötas ta ettevõttes 1x1Capital OÜ projektijuhina. Tema abikaasa Ingrid Padama äriühinguga ei tegelenud. Valdi Padama omas volitusi kõigi toimingute tegemiseks 1x1Capital OÜ- s. Samuti väljastas Valdi Padama ettevõtte nimel arveid. Karl Aap Weidebachiga tutvus Valdi Padama Aforism OÜ kaudu, kellega tehti tehinguid. Karl Aap Weidebach soovis osta 1x1Capital OÜ- d jaanuari alguses 2015 (täpset kuupäeva ei nimetata). 1x1Capital OÜ dokumentide üleandmine toimus peale firma ostu-müügitehingut. Eelnevast nähtub, et Karl Aap Weidebach võis tõepoolest tegutseda usus, et temast saab 1x1Capital OÜ juhatuse liige, millest tulenevalt võib ta sõlmida tehinguid, so sõlmida lepinguid ning esitada arveid 1x1Capital OÜ nimel. Samas ei saanud kolmandad isikud seda kuni 16.01.2015 äriregistri andmetest tulenevalt eeldada ega teada.

42. Kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et antud juhul kohaldub TsÜS § 129 lg 1 ning olukorras, kus Karl Aap Weidenbach tegutses esindusõiguseta, on 1x1Capital OÜ volitusi omava juhatuse liikme poolt tehing heaks kiidetud ning selle toimumist ja tasu saamist kinnitatud. Kaebaja esitatud menetlusdokumendis vastustaja vastusele esitas kaebaja esmakordselt 22.12.2014 allkirjastatud volikirja 1x1Capital OÜ juhatuse liikme Ingrid Padama poolt. Volikirja kohaselt on Karl Aap Weidebachi volitatud esindama osaühingut kõigi isikute ja asutuste ees asjaajamises, mis on seotud osaühingu majandustegevusega, kasutama ja käsutama arveid ning sõlmima ostu-müügi ja kasvava metsa raievõõrandamise lepinguid. Kuna volikiri esitati alles kohtumenetluse lõppjärgus, mitte aga maksumenetluses, ei ole esitatud tõend usaldusväärne. Kahtlust äratab eelkõige asjaolu, et 22.12.2014 väljastatud volikiri ning Valdi Padama poolt antud ütlustes (vt kohtuotsuse punkti 41) esineb vastuolu. Nimelt kinnitas Valdi Padama, et Karl Aap Weidebach avaldas soovi 1x1Capital OÜ-d osta alles jaanuaris 2015. Samuti nähtub Valdi Padama 10.06.2015 MTA-le antud ütlustest, et „.../.../ ei oska öelda, kes on koostanud arve nr 0501/1-15 kpv-ga 05.01.2015, mis on koostatud OÜ 1x1Capital ja OÜ Vivashop vahel. Antud arvel ei ole minu allkiri all ja see ei ole ka minu abikaasa allkirja sarnane. Sellest arvest ei tea ma midagi. Ma muidugi teadsin Karl Aap Weidebachi, aga ma ei usu, et seda Karl tegi.“ Eelnevast tuleneb üheselt, et 1x1Capital OÜ seaduslik esindaja ega ka volitatud esindaja ei tea volikirja andmisest Karl Aap Weidebachile midagi. Vastasel juhul ei oleks Valdi Padama välistanud võimalust, et Karl Aap Weidebach võis arveid väljastada. Kuna tegemist on käsikirjaliselt

10(13) allkirjastatud volikirjaga, ei ole ka allkirjastamise aeg tuvastatav. Nimetatud asjaolude pinnalt leiab kohus, et volikiri on koostatud ja allkirjastatud alles kohtuementluse käigus ning sellega ei saanud vaidlustatud maksuotsuse andmise ajal arvestada. 43. Kaebaja ja 1x1Capital OÜ vahel puudub kirjalikult vormistatud kokkulepe, mis määratleks väidetava võsalõikusteenuse osutamist 1x1Capital OÜ poolt ja selle osutamise tingimused. Õige on kaebaja väide, et suulise lepingu sõlmimine on lubatav ja aktsepteeritav. Samas on suulise lepingu sisutamiseks oluline hinnata seletuste elulist usutavust muude asjas kogutud tõenditega. Osaühingu Vivashop juhatuse liige Riho Ulp andis MTA-le 5.06.2015 seletuse, kus tõi välja, et temaga võttis ühendust eelmisel (2014.) aastal Aapi nimeline isik ja küsis tööpakkumist. Temaga lepiti kokku võsalõikuses ja puude raies. R. Ulp leppis kokku hr Aapiga, et tööde valmimisel saadakse kokku ja tasumine toimub sularahas. R. Ulp ei kontrollinud, millist firmat hr Aap esindab ning samuti ei kontrollinud R. Ulp hr Aapi isikuttõendavat dokumenti. R. Ulpi selgituste kohaselt ei olnud hr Aapiga üldse mingist firmast juttu. Alltöövõttude kohta ei osanud R. Ulp selgitusi anda. Arvete osas tõi R. Ulp välja, et arvete tasumine toimus sularahas ning arvete saamisel hr Aapi nimeliselt isikult, oli juba märge peal sularaha saamise kohta. Tema juuresolekul märget ei kirjutatud. R. Ulp ei tea, millal täpselt töid tehti iga arve põhjal eraldi. Seega R. Ulpi ütlustest tuleneb üheselt, et ta ei teadnud, millise äriühinguga suuline leping sõlmiti. Eelnevast tulenevalt on alusetud kaebaja väited, et ta on algusest peale teadnud, et teenuse osutajaks on 1x1Capital OÜ. Kohus nõustub maksuhalduriga, et olukorras, kus kaebaja jättis tuvastamata lepingulises suhtes oleva isiku ja tema esindatuse töid teostava äriühinguga, on kaebaja rikkunud äris tavapärast hoolsuskohustust. Seetõttu ei ole tõendatud, et töid teostas arvele märgitud äriühing. Kaebaja möönab ka ise hoolsuskohustuse rikkumist. Kohus nõustub vaideotsuse punktis 29 tooduga, et kuigi seadusest ei tulne otsesõnu kohustust kõnesoleva teenuse puhul ostja isikusamasuse tuvastamiseks, eeldab äris nõutav tavapärane hoolsus teadmist selle kohta, kas teenus soetatakse füüsiliselt isikult või äriühingult, kuna sellest sõltub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Asjaolu, kas 1x1Capital OÜ kasutas omakorda allhankijaid, ei olegi antud juhul oluline, kuna vastuolud ilmnevad juba seonduvalt 1x1Capital OÜ-ga sõlmitud (suulises) lepingus. 44. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid, et kaebaja esindaja ütlused on protokollitud valesti ning kaebaja ei saanud küsimusest aru. MTA 5.06.2015 R. Ulpi suuliste seletuste protokoll on allkirjastatud R. Ulpi poolt, millega ta kinnitas, et protokoll on kirja pandud tema ütluste järgi õigesti ja on tõene. Seega kaebaja väide väära protokollimise kohta on paljasõnalised. Äriühingu juhatuse liige ei saa äriühingu raamatupidamist puudutavates küsimustes vabandada end välja õigusalaste teadmiste puudumisega, kuna äriseadustiku § 183 kohaselt on raamatupidamise korraldamine juhatuse kohustuseks.

45. Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole pöördunud 1x1Capital OÜ poole, et saada kinnitust tehingu toimumise või mittetoimumise kohta (vt kohtuotsuse punkti 41). Õige on aga kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole võtnud selgitusi Karl Aap Weidebachilt, kes sai juhatuse liikmeks alates 16.01.2015. Kuna 1x1Capital OÜ poolt esitatud 16.01.2015 arved nr 1601/1-15 ja 1601/3-15 ning 19.01.2015 arve nr 1901/4-15 on väljastatud ajal, kui Karl Aap Weidebach oli juba juhatuse liige, oleks pidanud maksuhaldur ka temalt selgitusi võtma. Eelnevaga on vastustaja rikkunud uurimiskohustust, kuid kohus ei leia antud juhul, et see oleks toonud kaasa õigusvastase maksuotsuse tegemist, kuna maksumenetluses on maksuotsuse aluseks olevad asjaolud siiski piisavalt tuvastatud. Karl Aap Weidebachi poolt allkirjastatud teatis, mille kohaselt 1x1Capital OÜ poolt 2015 aastal Osaühingule Vivashop teostatud metsaraie tööde eest on Osaühing Vivashop tasunud vastavalt esitatud arvetele täies mahus ning 1x1Capital OÜ-le Osaühingul Vivashop võlgnevusi ei ole, ei kinnita veel tehingute toimumist ja arvete reaalselt tasumist. Nimetatud teatist tuleb analüüsida koostoimes teiste tõenditega ning antud juhul teatis ei kõrvalda kõiki maksuhalduri poolt välja toodud kahtlusi, et vaidlusaluseid töid ei teostatud 1x1Capital OÜ poolt.

46. Maksuhaldur on kaebajale ette heitnud, et vaidlusalustel arvetel puuduvad märked teenuse vastuvõtmise kohta, teenuse tegemise aja ja koha kohta, puudub kuupäev, millal teenus vastu võeti.

11(13) Kaebaja selgituste kohaselt ongi arve aktsepteerimise kuupäev tööde vastuvõtmise kuupäev ja arve väljastamise kuupäev on tööde valmimise kuupäev. Sellise eelduse tegemiseks puudub aga alus. KMS § 37 lg 7 p 6 kohaselt tuleb arvele märkida teenuse maht ning teenuse osutamise kuupäev või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast (KMS § 37 lg 7 p 7). Vaidlusalustel arvetel ei ole täidetud eeltoodud tingimused. Kõikidel arvetel on märgitud selgitusse üksnes „võsatööd“ ning ühik (hektarid), millal väidetavalt töid teostati. Arvetelt ei ole võimalik tuvastada kus ning millal on töid tehtud. Tööde teostamise kohta ei ole sõlmitud tööde vastuvõtmise või ülevaatuse akte. Tööde teostamise kinnituseks ei ole peale arvete esitatud mitte mingeid muid dokumentaalseid tõendeid. Olukorras, kus tööd reaalselt teostati, ei ole usutav, et ei tellijal ega teenuse ostuajal ei ole võimalik selle kohta mingeid usaldusväärseid tõendeid esitada. 47. Teenuse osutamise piisava põhjalikkusega dokumenteerimata jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada ja seda ka siis, kui selle teenuse dokumenteerimist ei nõua ükski väljaspool maksuõigust olev regulatsioon. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et MKS § 56 lg st 2 tulenevalt on maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-43-09, p 14). Antud juhul ei ole kaebaja esitanud veenvaid tõendeid ei maksuhaldurile ega kohtule, et tööd on teostatud 1x1Capital OÜ poolt. Isegi kui lugeda kaebaja väited õigeks ning arvestada, et raietöid on võimalik teostada kaebaja poolt välja toodud viisil, ei osanud kaebaja seaduslik esindaja ka suulisi ütlusi andes maksuhaldurile selgitada, kus tööd toimusid iga arve põhjal eraldi. Samuti ei osanud ta öelda, millal arvel märgitud töid teostati ning kes arvel märgitud töid teostas. Asjas puuduvad tõendid ka vaidlusaluste arvete tasumise kohta. Arvetel esineb viide, et tasutud on sularahas samal kuupäeval, kui arve on esitatud. Kohus möönab, et arvete sularahas tasumine ning vastava viite tegemine arvele ei ole keelatud, kuid antud juhul puuduvad teised tõendeid, millest nähtuks, et arved on tasutud just 1x1Capital OÜ-le. 48. Kohtu hinnangul viitab eelkirjeldatu sellele, et kaebaja oli algusest peale teadlik, et vaidlusaluste arvete alusel ei olustanud talle teenust 1x1Capital OÜ. Kuid isegi, kui kaebaja teadlikkus jätta kõrvale, jättis kaebaja täitmata äris tavapärase hoolsuskohustuse ning sõlmis väidetavalt suulise lepingu isikuga, kelle puudusid õigused vastava lepingu sõlmimiseks ning osaliselt arvete koostamiseks. Asjaolu, et 1x1Capital OÜ rekvisiitidega 16.01.2015 arved nr 1601/1-15 ja 1601/3-15 ning 19.01.2015 arve nr 1901/4-15 on väljastatud perioodil, mil juhatuse liige oli Karl Aap Weidebach, ei kõrvalda kahtlusi, et tööd teostati kellegi kolmanda isiku poolt. Kui teenust oleks reaalselt kaebajale osutatud, peaks kaebaja suutma seda ka tõendada, näidates veenvalt, et ta on teenuse arvel märgitud isikult saanud. Antud juhul nähtub eelnevast, et esineb mitmeid vastuolusid faktilistes asjaoludes, mida kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses kõrvaldanud. Ka kaebaja osundatud Riigikohtu lahendite seisukohad ei tee neid asjaolusid olematuks.

49. Kuivõrd maksumenetluses tuvastatu kohaselt ei ole 1x1Capital OÜ 5.01.2015 arvel nr 0501/1-15, 7.01.2015 arvel nr 0701/2-15, 7.01.2015 arvel nr 0701/1-15, 9.01.2015 arvel nr 0901/2-15, 12.01.2015 arvel nr 1201/1-15, 14.01.2015 arvel nr 1401/1-15, 16.01.2015 arvel nr 1601/1-15, 16.01.2015 arvel nr 1601/3-15, 19.01.2015 arvel nr 1901/4-15 kajastatud tehinguid (võsatööd) reaalselt osutanud, ei ole tekkinud ka käivet (KMS § 4 lg 1 p 1) ja vormistatud arve ei vasta KMS § 37 nõuetele (ei kajasta tegelikku majandustehingut). Seega puudub kaebajal kui dokumentides märgitud ostjal KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus kajastada vastavat arvet oma sisendkäibemaksuarvestuses (vt TlnRKo 04.12.2014 nr 3-13-842). Eeltoodust tulenevalt on maksuotsus õiguspärane, selle tühistamiseks puudub alus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

50. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

12(13)

51. MTA 27.11.2015 otsusega nr 12.2-3/032337-6 tunnistati 19.08.2015 maksuotsus nr 12.2- 3/032337-5 kehtetuks osas, millega vähendati 2015 veebruari ja märtsikuu sisendkäibemaksu vastavalt 2001, 53 eurot ja 2036, 72 eurot ning määrati käibemaksu kokku juurde 4038, 25 eurot (tehingud OÜ- ga Caliostro) ning jätkati vastavate perioodide osas maksumenetlust. 8.12.2015 määrusega lõpetati käesoleva haldusasja menetlus Caliostro OÜ-ga tehtud tehinguid puudutavas osas. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega ainsaks põhjuseks, miks kohus saaks põhimõtteliselt keelduda kaebaja menetluskulude väljamõistmisest vastustajalt, sätestab HKMS § 108 lg 6 asjaolu, et kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud mingitest muudest faktoritest kui kaebuse esitamine kohtule. Vastustaja kohtule vastavat asjaolu välja ei ole toonud, mistõttu kohus on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsuse kehtetuks tunnistamise tingis käesoleva kaebuse esitamine. Seega tuleb vastustajalt kaebaja menetluskulud välja mõista.

52. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 29.12.2015 esitas kaebaja kohtule HKMS § 109 lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise taotluse. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 1853,59 eurot (õigusabikulude eest 1642,50 eurot ning riigilõivu 211,09 eurot). Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning Realife Holding OÜ 4.11.2015 arve nr EO11115 summas 1035 eurot ning 29.12.2015 arve nr E052915 summas 621 eurot.

53. Vaidlustatava maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma maksusummat 7036,34 eurot (OÜ Caliostro osas 4038,25 eurot). Seega OÜ Caliostro osa moodustab kogusummast proportsionaalselt 57,39%, vastav osa menetluskuludest on 942,63 eurot. Olles tutvunud kohtule esitatud arvetega ning õigusabiteenuse kulude aruandega, on kohus seisukohal, et kaebaja õigusabikulude suurus on vajalik ning põhjendatud, mistõttu tuleb need vastustajalt välja mõista. Õige on vastustaja märkus, et 4.11.2015 arve nr E011115 ja arve nr E052915 on vormistatud erinevalt. Arvele nr E011115 on kantud teenuse nimetus (10.10.2015 Vivashop OÜ dokumentide analüüs (kontrollakt, maksuotsus, vaidemenetluse otsus) 2 tundi, 150 eurot; 11.10.2015 õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund 75 eurot; 17.10.2015 kaebuse koostamine halduskohtule 5,5 tundi 412,50 eurot; 26.10.2015 kohtumine kliendiga 1 tund 75 eurot; 27.10.2015 kaebuse täiendused kokkuleppel kliendiga 2 tundi 150 eurot). Arvel nr E011115 toodud andmed kajastuvad ka spetsifikatsioonis. Arvele nr E052915 on märgitud selgitusena üksnes õigusteenus – 6,9 tundi tunnihinnaga 75 eurot, kokku 621 eurot. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on 29.12.2015 teenusena välja toodud „Täiendava seisukoha koostamine kohtule“- 4,25 tundi, summas 318,75 eurot. Samas nähtub spetsifikatsioonist, et arve nr E011115 on esitatud õigusteenuste eest perioodil 10.10.2015-27.10.2015. Seega võib eeldada perioodil 4.12.2015- 29.12.2015 osutatud õigusteenused (4.12.2015, vastuse koostamine kohtunõudele 0,50 tundi, 37,50 eurot; 17.12.2015 vastustaja vastuse analüüs 1,15 tundi, 86,25 eurot; 28.12.2015 kohtumine kliendiga kohtuvastuse teemal 1 tund, 75 eurot; 29.12.2015 täiendava seisukoha koostamine kohtule 4,25 tundi 318,75 eurot) kajastuvad arvel nr E052915. Eelnevast tulenevalt puudub vastuolu arve nr E052915 ning spetsifikatsioonis toodu vahel. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise puudusega, millest tulenevalt peaks jätma arve nr E052915 menetluskuludest välja.

54. Kaebajale esitatud arved nr E011115 ja E052915 sisaldavad ka käibemaksu 20%. Antud juhul moodustab arvete nr E011115 ja E052915 käibemaks kokku summa 188,53 eurot (942,63 eurost 20%). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kaebaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul kaebaja vastavat kinnitust kohtule ei ole esitanud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud kaebaja kasuks välja ilma käibemaksuta. Kaebuselt tasutud riigilõivu välja mõistmine vastustajalt ei ole samuti põhjendatud, kuna antud juhul esineb alus selle

13(13) tagastamiseks. Eelöeldut arvesse võttes on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliametilt tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 754,10 eurot.

55. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud kaebuselt riigilõivu 211,09 eurot. Kuna kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv summas HKMS § 104 lg 5 p-i 4 alusel tagastada. Riigilõivust summas 211,09 eurot kuulub tagastamisele 57,39 %, so 121,14 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadriann Ikkonen kohtunik