3-15-2938/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2938

Haldusasi

OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peale seonduvalt pindalatoetuste

taotluse nr 110151110988 muudatusavalduse esitamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Kupas määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja OÜ Kupas

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Võtta ringkonnakohtu menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu

Halduskohtu 26.01.2016. a määruse resolutsiooni p 1 peale.

2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus istungi korraldamiseks ning

lahendada määruskaebus kirjalikus menetluses.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 24.11.2015 kaebuse PRIA vastu, milles

palus tühistada PRIA 19.06.2015 toiming, millega keelduti vastu võtmast määruskaebuse

esitaja 19.06.2015 esitatud pindalatoetuse taotluse nr 110151110988 muudatusavaldust ja

PRIA 04.09.2015. a otsus nr 12-1/15/2617-5, millega keelduti määruskaebuse esitaja

19.06.2015 esitatud pindalatoetuse taotluse nr 110151110988 muudatusavaldust arvestamast.

Samuti palus määruskaebuse esitaja kohustada vastustajat määruskaebuse esitaja poolt

19.06.2015. a esitatud pindalatoetuse taotluse nr 110151110988 muudatusavaldust arvestama.

2. Tartu Halduskohus tagastas 15.01.2016. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2938

määruskaebuse esitaja kaebuse.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 20.01.2016. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu

15.01.2016. a määruse vaidlustamiseks. Esitatud määruskaebuses taotles määruskaebuse

esitaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist ning palus kohustada vastustajat mitte välja

andma haldusakte, mis on vältimatult tingitud õigusvastastest menetlustoimingutest.

4. Tartu Halduskohus jättis 26.01.2016. a määruse resolutsiooni p 1 määruskaebuse esitaja

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse

efektiivsus. Taotluse eesmärgiks on seega kohtumenetluse ajaks tagada õigusliku olustiku

säilimine. Kuna halduskohus aga käesoleval juhul tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse,

siis ei ole võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust sisuliselt läbi vaadata. Taotluse

menetlemiseks on vajalik, et kohtu menetluses oleks sellega seotud kaebus. Halduskohus

märkis täiendavalt, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg-le 2, mis

sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Käesoleval

juhul esitati halduskohtule taotlust sisaldav avaldus. Halduskohus leidis, et kuna taotluses ei

olnud kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei olnud kaebuse tagastamise tõttu lubatav, siis

puudus vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse

HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Määruskaebuse esitaja esitas 02.02.2016

määruskaebuse

Tartu Halduskohtu

26.01.2016. a määruse resolutsiooni p1 peale, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus

läbi vaatamata. Määruskaebuse esitajale on arusaamatu kohtu seisukoht, milles leitakse, et

taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi ja jäetakse taotlus läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2

alusel. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole kohus juhtinud tähelepanu kõrvaldamist vajavatele

puudustele, ega ole andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud

taotluse läbi vaatamata jätmine HKMS § 55 lg 2 alusel. Määruskaebuse esitaja lisab, et kuna

vaidemenetlus käesolevas asjas on läbitud ja HKMS § 249 lg 5 ei välista esialgse õiguskaitse

määruse tegemiseks taotluse esitamist koos määruskaebusega, siis loeb määruskaebuse esitaja

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitatuks määruskaebuse esitamisega. Seetõttu ei

ole määruskaebuse esitajale arusaadav, miks jättis halduskohus 26.01.2016. a määrusega

esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse läbi vaatamata. Määruskaebuse esitaja märgib

täiendavalt, et halduskohus on jätnud tähelepanuta määruskaebuse esitaja põhjendused

kaebuse tagastamise põhjendamatuse ja ebaseaduslikkuse kohta ning jätnud sisuliselt

põhjendamata oma seisukoha, millega leitakse, et 15.01.2016. a määrus kaebuse tagastamise

kohta on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud

põhjusel on ebaseaduslik, motiveerimata ning põhjendamata 26.01.2016. a määruse

resolutsiooni p 1, millega jäeti läbi vaatamata määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse

taotlus.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.02.2016. a määrusega määruskaebuse käiguta ning palus

määruskaebuse esitajal tasuda riigilõiv ning täpsustada määruskaebuse taotlust.

7. Määruskaebuse esitaja esitas 08.02.2016 määruskaebuse täienduse riigilõivu tasumise

andmete kohta ning määruskaebuse taotluse täpsustuse. Samas esitas määruskaebuse esitaja

ka täiendavaid põhjendusi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 09.02.2016. a määrusega määruskaebuse esitaja

määruskaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja määruskaebuse täienduse

allkirjastamiseks.

9. Määruskaebuse esitaja esitas 10.02.2016 allkirjastatud määruskaebuse täienduse.

Määruskaebuse esitaja väitel on halduskohus rikkunud HKMS § 2 lg 4, mille kohaselt tagab

kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes

vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele.

Halduskohus ei ole tõlgendanud menetlusosaliste avaldusi ja lähtunud nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. Nimetatud põhjusel ei ole arusaadav, miks jättis kohus 26.01.2016. a

määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse läbi vaatamata. Muus osas jäid

määruskaebuse esindaja põhjendused samaks 02.02.2016 esitatud määruskaebuses välja

toodud põhjendustega. Lisaks soovib määruskaebuse esitaja asja arutamist istungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse menetlusse võtmise ning istungi

korraldamise taotluse osas (I) ja lahendab seejärel esitatud määruskaebuse (II).

I

11. Ringkonnakohtu hinnangul vastab määruskaebus määruskaebusele esitatavatele nõuetele

ning on esitatud tähtaegselt. Määruskaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Seega

võtab kohus määruskaebuse HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7

ringkonnakohtu menetlusse.

12. Tartu Ringkonnakohtule 10.02.2016. a esitatud määruskaebuse täienduses palub

määruskaebuse esitaja asja arutamist kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse

määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul vajadus istungi korraldamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust on võimalik lahendada haldusasja toimiku

materjalide pinnalt ning seetõttu ei ole vajalik istungi korraldamine täiendavate asjaolude

väljaselgitamiseks. Samuti on asja kiirema lahendamise huvides põhjendatud haldusasja

lahendamine kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebuse esitaja taotlus

istungi korraldamiseks rahuldamata.

II

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse

rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks

neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses

esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine ei olnud käesoleval juhul lubatud. HKMS § 249 lg 5 kohaselt

võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide

esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS

§ 249 lg 5 mõtte kohaselt on taotluse esitamine lubatud juhul, kui taotlusega seonduvalt on

käimas vaidemenetlus või halduskohtumenetlus. Käesoleval juhul oli määruskaebuse esitaja

taotluse esitamise hetkeks vaidemenetlus lõppenud. Vastustaja on 04.09.2015. a vastuskirjas

nr 12-1/15/2617-5 määruskaebuse esitajale selgitanud, miks ei olnud määruskaebuse esitajal

võimalik vaidemenetlust läbida. Vaidemenetluse lõppu on määruskaebuse esitaja ka ise

kinnitanud. Samuti ei ole käesolevas haldusasjas hetkel käimas halduskohtumenetlust, mille

esemeks oleks määruskaebuse esitaja kaebuse sisuline menetlus, kuivõrd Tartu Halduskohus

tagastas 15.01.2016. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse. HKMS § 49 lg 2 teise lause

kohaselt loetakse kaebuse tagastamisel, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohtute

Infosüsteemist nähtuvalt on ringkonnakohtu menetluses määruskaebuse esitaja määruskaebus

kaebuse tagastamise peale. Siiski ei ole tegemist sisulise vaidlusega kaebuses esitatud

seisukohtade üle. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on isiku õiguste kaitse

kindlustamine enne vaide- või halduskohtumenetluse lõpplahendi tegemist, ei ole nimetatud

eesmärgi saavutamine võimalik olukorras, kus üheltpoolt on vaidemenetlus lõppenud, kuid

halduskohtumenetlus kaebuse sisuliste aspektide üle ei ole veel alanud. Seega ei olnud

täidetud HKMS § 249 lg-s 5 sätestatud eeldus ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei

olnud lubatud.

15. Lisaks on määruskaebuse esitajale jäänud arusaamatuks, miks ei andnud halduskohus

talle täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks HKMS § 55 lg-st 2 tulenevalt. HKMS § 55

lg 2 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses

kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi

vaatamata. HKMS § 55 lg 1 kohaselt jätab kohus avalduse käiguta üksnes juhul, kui avalduses

on kõrvaldatavaid puudusi. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu

asjaolule, et HKMS § 249 lg-s 5 sätestatud eelduse olemasolu ei ole käsitletav kõrvaldatava

puudusena, vaid on taotluse lubatavuse eelduseks (vt nt Tallinna Halduskohtu 03.04.2014. a

määrus nr 31450412, p 5). Seega jõudis halduskohus õigele järeldusele, et käimasoleva vaide-

või halduskohtumenetluse puudumine ei olnud kõrvaldatav puudus HKMS § 55 lg 1 mõttes

ning jättis õigesti HKMS § 55 lg 2 alusel taotluse läbi vaatamata.

16. Ebaõige on määruskaebuse esitaja etteheide halduskohtule, et ta ei võtnud taotluse

läbivaatamisel arvesse määruskaebuse esitaja seisukohti kaebuse põhjendamatu tagastamise

kohta. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ning kaebuse tagastamise põhjendatuse

hindamine on käesoleval juhul kahe erineva määruskaebemenetluse esemeks. Määruskaebuse

esitaja seisukohti kaebuse tagastamise kohta hindab ringkonnakohus menetluses, mis

puudutab määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a määruse

peale kaebuse tagastamise osas. Halduskohus on õigesti lähtunud esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel üksnes selle konkreetse taotluse lubatavuse eelduste kontrollimisest.

17. Eelnevalt esitatud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

26.01.2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Tanel Saar

Madis Ernits