3-15-3151/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-3151

Määruse kuupäev

11. veebruar 2016. a

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16. detsembri 2015. a otsuse,

millega tunnistati kehtetuks 12. augustil 2015. a välja antud viisa nr

EST000914706, ja lahkumisettekirjutuse nr 1033970230 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja −

Vastustaja − Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise

nõude osas.

2. Lõpetada menetlus lahkumisettekirjutuse tühistamise nõude osas.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Kaebajale toimetatakse kätte määrus ja selle tõlge vene keelde. Vastustajale

toimetatakse kätte määrus.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 16. detsembri 2015. a otsusega kehtetuks

Kameruni Vabariigi kodanikule le 12. augustil 2015. a välja antud Schengeni viisa

nr EST000914706.

2. PPA kohustas 16. detsembri 2015. a ettekirjutusega t Eesti Vabariigist lahkuma

seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 23. detsembril 2015. a.

3. esitas 16. detsembril 2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada PPA 16. detsembri 2015. a otsuse viisa kehtetuks tunnistamise kohta ja

lahkumisettekirjutuse. Kaebaja täiendas kaebust 17. detsembril 2015. a.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tuleb halduskohtul

kaebus tagastada, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1

kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine,

kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3-15-3151

Viisa kehtetuks tunnistamise vaidlustamise kord on sätestatud välismaalaste seaduse (VMS)

§ 1001 - 10019, selle kohaselt saab kaebaja suhtes tehtud otsust vaidlustada esmalt PPA-s ja

seejärel vajaduse korral Siseministeeriumis. Kohus selgitas vaidlustamise korda kaebajale

täpsemalt 17. detsembri 2015. a määruses. VMS § 10018 kohaselt ei saa viisa kehtetuks

tunnistamise otsuse vaidlustamiseks esitada kaebust halduskohtule. Kuna välismaalaste

seaduses on viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune

menetluskord, ei ole sellise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kohus tagastab

kaebuse viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõude osas.

5. Kaebaja taotles ka PPA 16. detsembri 2015. a lahkumisettekirjutuse tühistamist. Kohus

muudab oma varasemat seisukohta, et edasiste menetlustoimingute tegemiseks selle nõude

osas tuleb ära oodata viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise tulemus. Kohus saab

menetluse lõpetada olenemata viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamisest, kuna

lahkumisettekirjutus on ammendunud ja lahkumisettekirjutuse suhtes esitatud nõude edasine

menetlemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

6. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming

tehtud. Riigikohus selgitas 13. novembril 2014. a asjas nr 3-3-1-44-14 tehtud otsuse punktis

12, et analoogiast eeltoodud sättega tuleb lähtuda ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt

ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks. Kui see

asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus HKMS § 152 lg-st 3 lähtuvalt

menetluse kaebust vastavas osas menetlusse võtmata.

7. PPA teatas kohtule, et kaebaja täitis lahkumisettekirjutuse 17. detsembril 2015. a.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni

või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlustatud ettekirjutusega pandud

lahkumiskohustuse täitmisega kaotas ettekirjutus HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtivuse.

8. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-44-14 tehtud otsuse punktides 10 ja 11, et haldusaktil

võib säilida mõju ja praktiline tähendus selle kehtetuks muutumisest hoolimata ning sellisel

juhul saab kohus haldusakti tühistada ka pärast selle kehtetuks muutumist. Kehtivuse

kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et

haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes

tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka

tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda.

Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine

on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole

kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vrd HKMS § 44 lg 1).

Kohus leiab, et vaidlustatud lahkumisettekirjutusel ei ole pärast selle kehtetuks muutumist

enam mõju ega praktilist tähendust.

Kaebuse täienduses väljendas kaebaja kahtlust, et edaspidi ei pruugi ta viisat saada.

Lahkumisettekirjutus ei saa aga olla aluseks hilisematele otsustele, millega võidakse keelduda

kaebajale Eestis viibimise aluse, sh viisa andmisest. Lahkumisettekirjutuse tegemise aluseks

ei olnud kaebajast lähtuv oht, vaid asjaolu, et kaebaja viisa tunnistati kehtetuks ning kaebajal

ei olnud Eestis viibimiseks enam seaduslikku alust. Kaebaja viisataotluse lahendamisel

võidakse tulevikus küll arvesse võtta asjaolu, et kaebaja viisa tunnistati kehtetuks või kaebaja

3-15-3151

poolt toime pandud väärtegu, kuid nende otsuste vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune

menetluskord ja neid ei saa vaidlustada halduskohtus. Kohus selgitas seda täpsemalt eespool

ning 17. detsembri 2015. a ja 30. detsembri 2015. a määrustes.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 2 kohaselt võib vajaduse korral

lahkumisettekirjutusega kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. Sissesõidukeelu

kohaldamine välistaks välismaalase võimaluse saada sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul

seaduslikku alust Eestis viibimiseks (VSS § 28 lg 2) või Schengeni viisat (VMS § 59 ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri, art 32 lg 1 punkt a alapunktid v ja vi). Vaidlustatud lahkumisettekirjutusega

kaebaja suhtes sissesõidukeeldu ei kohaldatud. Kehtetu lahkumisettekirjutus ei mõjuta ka

muul viisil kaebaja õigusi uue viibimisaluse taotlemisel.

Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et kehtetu lahkumisettekirjutuse „ületühistamine“

ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See tähendab, et vaidlustatud lahkumisettekirjutus on

ammendunud ja tühistamiskaebus on muutunud ainetuks.

9. Riigikohus selgitas eelnevalt viidatud asjas nr 3-3-1-44-14 tehtud otsuse punktis 12, et

kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus

muutub ainetuks, tuleb kohtul jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui

see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

Kohus ei tee praegusel juhul kaebajale ettepanekut kaaluda tuvastamiskaebusele üleminekut,

sest kohtu hinnangul ei saa kaebajal olla põhjendatud huvi vaidlustatud lahkumisettekirjutuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks. PPA 16. detsembri 2015. a otsus viisa kehtetuks

tunnistamise kohta oli vaidlustatud lahkumisettekirjutuse tegemise hetkel kehtiv. Otsuse

kehtivust ei mõjutanud see, kas otsus oli objektiivselt õiguspärane või mitte. Asja

materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebajal muud seaduslikku alust Eestis viibimiseks. VSS § 7

lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist

lahkumiseks. Seega tuli PPA-l teha kaebajale lahkumisettekirjutus. Kohtule ei nähtu, et

lahkumisettekirjutus võiks olla ka muus osas õigusvastane. Lahkumisettekirjutuse tegemine ei

saanud kaebajale põhjustada riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju, samuti

puudub põhjus arvata, et PPA võiks tulevikus kaebajale õigusvastaselt lahkumisettekirjutuse

teha. Järelikult ei ole kaebajal õigust esitada tuvastamiskaebust hilisema kahjunõude esitamise

kavatsusega ega preventiivsel eesmärgil.

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine

lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel

ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

11. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, ei ole vaja käsitleda riigilõivu tagastamise

küsimust. Samuti ei ole pooltel tekkinud muid menetluskulusid, mille jagamise ja

väljamõistmise üle tuleks otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik