1-13-1215/190 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 28.01.2016 Kohtuasja number 1-13-1215 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Kaido Kooga Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Rene Susi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Rene Susi, isikukood 37506020359, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 04.09.2012 ja lõpp 04.01.2017 RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. RENE SUSI

Välja mõista Rene Susilt menetluskuluna riigituludesse 123,12 eurot kaitsetasu v.adv. Kaido Kooga

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s

SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS

Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

K.Kooga kasuks 123,12 Kaido Kooga poolt eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rene Susi

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. Viru Vanglale, Rene Susile, kaitsjale

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Susi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 15.04.2013 otsusega tunnistati Rene Susi 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja süüdi KarS § KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.09.2012.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7- korral ning vanglas kannab ta karistust at l kuuendat korda. Käesolevat karistust kannab varguse ning kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Kuritegu on toime pandud grupi poolt. Dünaamika on varieeruv. Korduvad kuriteod on vargused, varastatud vara käitlemine. Eelnevalt

on ka e, narkokuriteo ja kelmuse eest. Soodusteguriks on ristatud kehalise väärkohtlemis

orienteeritus kiirele kasule. Vanglas on osalenud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ja sektori koristajana.

Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on

munitsipaalkorteriga, kus isik elas koos elukaaslase ja lastega ka enne vangistust. Korteri üürileping on sõlmitud elukaaslasega ning kuna nad ei ole abielus, siis ei oma kinnipeetav sinna

sissekirjutust ja xxxx kinnipeetava elama asumiseks antud pinnale. linn ei anna nõusolekut

Kinnipe autoelektrikuks ja autolukksepaks. Soovib etav õppis peale põhikooli lõpetamist

omandada ka Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise puidupingitöölise eriala. eesmärgil, orienteeritud kiirele suurele tulule. On asutanud erinevaid firmasid, kuid kiiret edu ei tulnud ja lõpetas need. Tasumata nõudeid on 09.12.2015 seisuga 15 889,52 euro väärtuses. Kriminaalhooldaja on telefoni teel vestelnud võimaliku tööandja xxxx esindajaga, kelle

kinnitusel pakub firma kinnipeetavale võimaliku vabanemise korral tööd ripplagede paigaldajana.

Kinnipeetav -ajalt suhtleb. a päritoluperekonda kuulub ema, kellega isik elukaaslase sõnul aeg Isa on surnud. Elukaaslasega on isik koos olnud väidetavalt üle 20 aasta. Omavahelised suhted on head, suheldud on vangistuse ajal. Neil on kolm ühist last. Kinnipeetaval on tuttavate hulgas ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Süstemaatilised kuriteod viitavad riskivalmidusele, mida tasakaalustab stabiilne pere. Pere on valmis kinnipeetavat vabanemisel toetama. Enda sõnul

tarvitab a L lkoholi mõõdukalt, seltskonnas. eiab õigustusi ja vabandusi kuritegelikule käitumisele, ametnikega teeb koostööd pigem omakasu eesmärgil. Isik on varasemalt korduvalt

viibinud kriminaalhooldusel. Ühel korral lõppes kriminaalhooldus tähtaegselt, teisel korral

pöörati karistus täitmisele. üstemaatilisest kuritegude toimepanemisest võib järeldada, et S isikul puudub motivatsioon kuritegevusest loobuda.

Isik ise ks ja tasakaalukaks, kuid kui tajub teise isiku hindab end üldiselt rahuliku käitumist provokatiivsena, võib reageerida ka vägivallaga. Probleemide lahendamisel otsib pigem kiiret

kasu kui pikaajalisi lahendusi. Tegevustes otsib vaheldust, takistuste ilmnemisel loobub

eesmärgist kergesti. Vigu kordab pigem harjumusest kui suutmatusest neist õppida. Isikul

3

puudub empaatia võime, ei arvesta võimalike tagajärgedega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 52%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49%. Eeltoodust tulenevalt toeta Viru Vangla kinnipeetava ei

tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav ennetähtaega vabastada, teeb kriminaalhoold ettepaneku määrata Rene Susi aja le katseaeg kuni 04.01.2017 ning käitumiskontroll pikkusega 14 ku Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas ud. kohustada Rene Susi -

täitma KarS § 75 lg 2 p des 2, 4, 7 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava

tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta

samuti kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isikut on 7-l korral

kriminaalkorras ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. karistatud, mistõttu

Kriminaalhooldaja Tallinna Linnavaraamet isiku ettekandest nähtub, et ei anna nõusolekut elama asumiseks taotluses nimetatud pinnale. Järelikult puudub kinnipeetaval vabaduses kindel alaline elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise puudumine vangistatul välistab iseenesest elukoha KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest e abastamise osas. Kinnipeetav on kriminaal , nnetähtaegse v hooldusele määratud kahel korral

t . Negatiivsena tuleb eisel korral pöörati karistus täitmisele märkida, et olles varasemalt

kriminaalkorras karistatud, ei ole kohaldatud õigusjärelmid tema suhtes mingit positiivset toimet omanud. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudaks katseaja ja

käitumiskontrolli läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks, sest tegemist on inimesega, kes varastab esimesel sobival võimalusel ja ta on seda varasemate süüdimõistvate

kohtuotsuste kohaselt ka I näidanud. seloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise

korduva kuriteo j

a vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 52% ja 49%, mis ei ole madal risk on kinnipeetava puhul olemas , mistõttu arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Tema vabastamine enne tähtaega ei oleks

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest). Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest taegse ennetäh vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Võttes arvesse süüdimõistetu poolt

toimepandud kuritegude korduvust, arvukust (kokku 21 episoodi) ja asjaolusid, tema korduvaid ka katseajal kriminaalhoolduse all, ei ole ristusi ja käitumist tema vangistusest ennetähtaegne

vabastamine Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende vara ja õigustatud. – korteripuutumatuse kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lähtudes eeltoodust

ei toeta prokuratuur Rene Susi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

28.01.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas on juba pikalt vanglas olnud süüdistatav, et ning lapsed ja naine vajaksid abi, seetõttu peaks tööle minema. Peale vabanemist asub elama naise ja laste juurde. Suusõnalise loa on xxxx linn selleks andnud. Kirjalikku luba ei saanud

4 anda, kuna lepingusse on sisse panemata. Selgitab, et talle mõisteti karistuseks 3 kuud tingimisi

vangistust 2-aastase katseajaga. Kriminaalhooldajaga ei saanud läbi, seega lepiti kokku, et lihtsam on 3 kuud vanglas olla . Vanglas on 4 distsiplinaarkaristust, kuna , kui hooldusel käia kohe kui ad suitsu taskusse, saad karistuse. Asus korralikult

jät tööle majandustöödele vanglas.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. On mitmed positiivsed asjaolud, sh kindel elu- vabanemisel. xxxx linn oma ja töökoht Kirjalikku nõusolekut ei ole naise ja laste juures elamiseks isikule andnud, kuid igal juhul asub ta sinna elama. Isikul on toetav sotsiaalvõrgustik ema, elukaaslase ja laste näol. Kaitsja leiab, et distsiplinaarrikkumised ei ole olulised karistused. Kahel korral sai kartseri, on muidu noomitustega piirdutud. Eelmisel korral tingimisi ennetähtaega vabastamise arutamisel tal distsiplinaarrikkumisi ei olnud. See näitab, et on võimeline ka seadusekuulekalt elama. isik Kaitsja leiab, et kuna tegemist on isiku

viimase võimalusega tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks, siis ühiskonnal oleks

kasulikum, kui peale vabanemist oleks ta valve all. Isikul on vabaduses võimalus sotsiaalprogrammidega tegeleda ja kohaneda eluga

olles järelevalve all.

M

aakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Koh , kaitsja us, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku

vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 7-l korral ning vanglas viibib ta kuuendat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole ka kuritegude toimepanemine juhuslik, on kinnipeetava mistõttu

puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset

suhtumist ühiskonda. Korduvalt karistatud varguste ja varastatud vara käitlemise eest, ka käesoleval juhul. Eelnevalt karistatud kehalise väärkohtlemise, kelmuse ja narkokuriteo lisaks toimepanemise eest. Soodusteguriks on olnud orienteeritus kiirele kasule.

Positiivsena

võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud erinevate

majandus ga. tööde Samuti on isikul vabanemisel olemas garanteeritud töökoht, mis tagab talle igakuise kindla sissetuleku majandusliku toimetuleku hõlbustamiseks. Samas on kinnipeetav pannud kuriteod toime just majandusliku kasu saamise eesmärgil, orienteerituna kiirele kasule. Seega puudub isikul järjepidevus seatud eesmärkide saavutamiseks ning raskuste ilmnemisel

võib isik jätkata varavastaste süütegude toimepanemist. Isiku majanduslikku toimetulekut

mõjutavad negatiivselt ka tasumata rahalised nõuded, mida on ligikaudu 15 800 eurot. Kinnipeetaval on vabanemisel toetav tugivõrgustik elukaaslase ja laste näol.

Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. I nud, et asub elama sik on küll öel oma endisesse elukohta elukaaslase ja laste juurde, kuid kuna tegemist on munitsipaalkorteriga

ja korteri omanikuks olev xxxx linn ei ole kirjalikku luba sinna elama asumiseks andnud, puudub isikul vabanemisjärgselt garanteeritud elukoht.

5

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3 06 märkinud, et -1-1-91-

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane

käitumine. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õiguskorra normide rikkumist ka vangistuses viibides.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 52% ning vägivaldse kuriteo puhul e näol on tegemist väga kõrgete , mistõttu 49

t %, millis riskidega on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski,

kuna isik on varem kahel korral viibinud kriminaalhooldusel,

millest teisel korral pöörati

karistus täitmisele. Varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole kinnipeetavale vajalikku mõju avaldanud ning isik on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides, millest võib järeldada, et isikul puudub motivatsioon kuritegelikust elust loo Kohus rõhutab, et buda.

reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus

leiab, et Rene Susi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Vangla ja käesoleval ajal prokuratuur ei toeta samuti k . innipeetava ennetähtaegset vabastamist

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Rene Susi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp