1-16-403/6 · 1-16-403/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2016.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-403 (14231600174)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär

Liilia Rehhovskaja

Tõlk Eevi Pant

Prokurör Maksim Kink

Kaitsja: Veera Tolli-Baskin

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

L.U : isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsusega; emakeel: vene

keel; põhiharidusega; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata, 13 kehtivat väärteokaristust Tõkendina kohaldatud alates 24.09.2015.a elukohast lahkumise keeldu.

süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 1); § 199 lg 2 p 5,7,9; § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.U KarS § 121 (alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 1) järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

Süüdi tunnistada L.U KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

Süüdi tunnistada L.U KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2 KarS § 74 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui L.U ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama oma alalises elukohas XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on L.U kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata L.U-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

L.U allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

L.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista L.U-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 645.00 eurot

- määratud kaitsjale makstud tasu – 260.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul

igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 75.42 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagi

Kannatanu Viktor Sintsovi esitatud tsiviilhagi summas 460 (nelisada kuuskümmend) eurot nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel

välja mõista L.U-lt Viktor Sintsovi kasuks 460 eurot, mis tuleb kanda kannatanu

3

Sampo Panga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX märkides selgitusena „L.U , 1-16-403, tsiviilhagi“.

Asitõendid

CD-plaat salvestisega (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

Mobiiltelefon Sony Xperia V (IMEI-koodiga XXX), mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud kannatanu XXX– jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemed tagasi saanud isikule, kui esemete seaduslikule omanikule.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

L.U süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos

tuvastamata isikuga 28.05.2014 ajavahemikul 08.00 – 15.00 varastas aadressil XXX, Tallinn asuvast korterite 25, 26 ja 27 vahelisest väliskoridorist XXXkuuluvad jalgrattad: 1) „Univega“, maksumusega 230 eurot; 2) „Merida“, maksumusega 220 eurot, ja luku maksumusega 10 eurot, kokku võõrast vara summas 460 eurot.

Samuti tema, olles isik, kes on viimase kahe kuu jooksul toime pannud kaks vargust, s.o

28.05.2014, mille eest teda ei ole veel karistatud ja 31.05.2014, mille eest teda karistati

27.06.2014 Põhja prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 järgi, uuesti 13.07.2014 kell 11.37, viibides kaupluses Järve Selver, aadressil Tallinn, Pärnu mnt 238, võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist Selver AS’ile kuuluvat kaupa ja nimelt: kaks pudelit alkoholi Jim Beam maksumusega 21.90 eurot tükk, kogusummas 43.80 eurot ja pani need pluusi alla ning möödus kassadest, jättes tahtlikult tasumata võetud kauba eest. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

Samuti tema, olles isik, kes on viimase kolme kuu jooksul toime pannud kolm vargust, s.o 28.05.2014, mille eest teda ei ole veel karistatud, 31.05.2014, mille eest teda karistati 27.06.2014 Põhja prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 järgi ning 13.07.2014, mille eest teda ei ole veel karistatud, ajavahemikul 06.08.2014 – 20.09.2014, viibides Tallinnas Vabaduse väljakul küsis

alaealise XXX käest viimase kasutuses oleva ja XXXkuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia V IMEI-koodiga XXX helistamiseks. Olles saanud mobiiltelefoni enda kätte, läks L.U eemale ja seejärel lahkus sündmuskohalt, ning hiljem müüs antud mobiiltelefoni maha.

4

Seega L.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 18.10.2014 kella 22.30 paiku Tallinnas Angerja trammipeatusesse astus L.U

endise klassivenna XXXjuurde ja hakkas norima ja sõimama XXXperekonda ning

lõpuks lõi L.U ühe korra XXXrusikaga vastu vasakpoolset põske ja seejärel jalaga

vastu vasakpoolset tuharat. Löökide tagajärjel tundis XXXfüüsilist valu. L.U ütles XXXveel, et kui viimane räägib juhtunust oma vanematele, siis hakkab L.U XXXiga kord peksma.

Seega L.U pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, s.o kuriteo, mis oli kvalifitseeritav KarS § 121 järgi ning mis vastab KarS §-le 121 lg 1 alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis.

Samuti tema, isikuna kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, tahtlikult

juhtis 04.08.2015 kella 23.10 ajal Saaremaal Kuressaare linnas Kaevu tn 3 maja juures

mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (L.U väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,87 milligrammi ühe liitri kohta, mõõtetulemuse laiendmääramatus ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l).

Sellise käitumisega rikkus L.U liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / / ning

liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 / / nõudeid. Seega L.U pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 121 (alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 1) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 4 kuud; KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi vangistusega 1 aasta ning KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest süüdistatava karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 ja §-s 75 lg 2 p 2 ja p 21

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

5

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

Kuriteoga tekitati varalist kahju Viktor Sintsovile, mille kohta kannatanu XXXon esitanud

tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 460 eurot. L.U on esitatud tsiviilhagi omaks võtnud.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele.

L.U nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav

on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb L.U temale esitatud süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 1), § 199 lg 2 p 5,7,9 ning § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus

mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab L.U süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid

määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest

otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund

tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid,

mis lubaksid järeldada, et L.U esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka

seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi

kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa

kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

6

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb L.U-lt

välja mõista sundraha 645.00 eurot ning lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 240.00 eurot ja kohtumenetluses 20.00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumist või ka

nende kulude ajatamist. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine L.U-le ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 75.42 eurot.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik