2-16-1026/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-1026

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Külli Puusep 11. veebruar 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1026 Tsiviilasi XXX(seaduslik esindaja XXX) hagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX, e-post XXX Asja läbivaatamise kord Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Mõista XXXvälja hageja XXXkasuks elatis alates 1. veebruarist 2016 igakuiselt 215 eurot. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 3. Elatis on välja mõistetud kuni XXXtäisealiseks saamiseni, s.o 21. novembrini 2031. 4. Elatis tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS Swedbank selgitusega „lapse elatis“. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. 5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

2-16-1026

2 menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikuld teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused

Hageja esitas 21. jaanuaril 2016 hagiavalduse elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja XXX ja kostja XXXühine laps XXXsündinud XXX. Hageja märgib, et kostja on igakuiselt elatist tasunud, kuid soovib asja ametlikuks teha. Hageja palub kohtult välja mõista elatis miinimummääras.

Kostja vastuväited

Kostja märgib 10. veebruaril 2016 esitatud vastuses, et on andnud hagejale ülalpidamist regulaarselt. Ta on esitatud hagiga nõus.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Käesoleva asja hind on 1935 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on töötasu alammäär 1. jaanuarist 2016 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot

Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et hageja seadusliku esindaja XXX ja kostja XXXühine laps XXXon sündinud XXX(tl 3, sünnitõend). Hageja märgib, et kostja on

2-16-1026

3 küll andnud ülalpidamist, kuid hageja soovib asja ametlikuks teha. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 1. veebruarist 2016 elatis 215 eurot kuus. Kostja märgib, et on andnud hagejale regulaarselt ülalpidamist, kuid on esitatud hagiga nõus.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kostja on tasunud selles suuruses elatist ja on nõustunud selles suuruses elatist tasuma ka edaspidi. Kohus on seisukohal, et sellises suuruses elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).

Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et XXXhagi XXXvastu elatise nõudes on põhjendatud ja tõendatud ning hageja nõue saada elatist 215 eurot kuus 1. veebruarist 2016 kuni tema täisealiseks saamiseni tuleb rahuldada. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

TsMS § 168 lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praeguses asjas leiab kohus, et arvestades TsMS § 168 lg-s 6 märgitud asjaolude esinemist on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et kostjal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kostjalt menetluskulude nimekirja küsida.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik