1-13-5873/27 · 1-13-5873/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-13-5873

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-5873 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusega abiprokurör Meelis Juursoo Kriminaalasi

V.H

tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

V.H Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; XXXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76, 75 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

vabastada V.H (isikukood: XXX) Tartu Maakohtu 25.06.2013. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud. Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 alusel V.H kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast.

Allutada V.H KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile 6 (kuueks) kuuks alates vabanemisest ja kohustada teda täitma järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama alalises elukohas vabanemise järel;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7 alusel määratud kohustusi:

2

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast

sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele;

- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

V.H tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 25.06.2013. a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti

karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jäi 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 76 lg 6, 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 12.10.2012. a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 19 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 7 kuud 17 päeva vangistust.

Tartu Maakohtu 29.09.2015. a määrusega muutis kohus V.H karistust, mille tulemusena jäi kriminaalasjas nr 1-13-5873 V.H poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud 17 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 27.09.2015. a ja lõpp on 13.04.2016. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 27.01.2016. a.

V.H on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 8-l korral:

1) 04.07.2000. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1 järgi arestiga 29 päeva;

2) 17.10.2001. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 -15 lg 2 järgi rahatrahv 4000

krooni;

3) 21.11.2002. a KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 8 kuu pikkuse vabadusekaotusega;

4) 28.01.2004. a Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi 2 aasta 21

päeva pikkuse vangistusega;

5) 25.02.2008. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi 2 kuu pikkuse

vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 kuud vangistust;

6) 20.05.2010. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi 10 kuu pikkuse vangisega. KarS

§ 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.02.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 910 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat;

7) 09.04.2012. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS

§ 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.05.2010. a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 5 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 5 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

3 eelvangsituses viibitud 6 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 kuud 29 päeva vangistust kandmise algusega 09.04.2012. a;

8) 12.10.2012. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 274 lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega;

KarS § 275 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskema suurendamise teel liitkaristuseks 3 kuud vangistust. KarS 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.04.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 26 päeva vangistuse võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 kuud 26 päeva vangistust kandmise algusega 12.10.2012. a. Tartu Maakohtu 29.09.2015. a määrusega vabastas kohus V.H osaliselt Tartu Maakohtu 12.10.2012. a otsusega mõistetud karistusest, kuivõrd karistusõiguse revisjoni järel ei olnud KarS § 275 järgi kvalifitseerimisele kuuluv võimuesindaja solvamine enam kriminaal-, vaid väärteokorras karistatav tegu.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kannab 8 korda kriminaalkorras karistatud V.H viiendat reaalset vangistust. V.H omab masinaoperaatori kutset, kuid on peamiselt töötanud ehitusalaselt. Väidetavalt

on töötanud ametlikult OÜ-s XXXX, pärast mida viibis lapsehoolduspuhkusel. Lisaks on ta mitteametlikult töötanud Soomes ja Eestis ehitustöödel. V.H on küll karistatud vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest, kuid tagajärjed ei ole olnud rasked ning ta mõistab oma eksimusi.

Vangla toetab V.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue kuriteo

toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 23% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 27%.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on V.H keeruliste peresuhte ja alkoholi tarbimise tõttu 2008. a oktoobrist kuni 2009. a aprillini viibinud XXXX ambulatoorsel ravil. 2012. a pani ta toime vägivallateo oma endise elukaaslase ja laste ema suhtes. Vangla andmetel

on 4-l korral kriminaalhooldusel olnud V.H motiveeritud ennetähtaegse vabanemise korral kriminaalhooldajaga koostöö tegemiseks, kuid varem on ta korduvalt kriminaalhoolduse

nõudeid rikkunud (pannud katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo). Ka üldkasuliku töö tegemine osutus problemaatiliseks: rikkus järjepidevalt koostatud ajakavasid ja ei teavitanud töötegemisele mitteilmumisest juhendajat ja ametnikku.

Juhul, kui kohus peab võimalikuks V.H tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 13.04.2016. a. Lisaks tuleks talle panna kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht

või registreerima end töötuna kohtu poolt määratud tähtaja jooksul; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata.

Prokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses Tartu Vangla seisukohaga ja toetab V.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

V.H avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi

kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et V.H vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud.

4 Korduvalt kriminaalkorras karistatud V.H kannab viiendat reaalset vangistust. Varem on teda karistatud kelmuse, varguse, omavolilise sissetungi ja avaliku korra raske rikkumise eest.

Käesolevalt kannab ta liitkaristust muu hulgas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ja võimuesindajale vastu hakkamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude dünaamika on

muutnud raskemaks, kuivõrd suurenenud on vägivalla kasutamine ja ühiskonnaohtlikkus.

Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud majandusliku kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. V.H on enamiku kuritegudest toime pannud alkoholijoobes. Alkoholi hakkas lastekodus

kasvanud V.H tarvitama juba lapseeas. Ta tunnistab, et on esinenud alkoholi liigtarvitamist. Muidu tasakaalukas V.H võib alkoholijoobes käituda impulsiivselt,

ettearvamatult. Samas käesoleval ajal ta tunnistab oma probleeme ja on valmis võtma ette muutusi nende lahendamiseks. Lisaks 2013. a läbitud alkoholsõltuvuse vastasele ravile on ta läbinud sotisaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis on tema sõnul aidanud tal säilitada karsket eluviisi: väidetavalt ei ole ta viimasest otsusest kuni karistuse kandmise alguseni (2013. a kuni 2015. a) alkoholi tarvitanud.

Positiivne on, et V.H puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Ta ei väljenda kuritegelikke hoiakuid ning mõistab ja aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid norme, reegleid. Tema tutvusringkonnas ei ole kriminaalase eluviisiga tuttavaid ja ta ei ole mõjutatav. V.H on motiveeritud muutma oma eluviisi ja jätkama elu seaduskuulekalt. Edasiseks eluks on ta seadnud erinevaid eesmärke: head suhted endise elukaaslasega, laste kasvatamisel osalemise ja nende ülalpidamise toetamise ning tööle asumise. Kindlate eesmärkide olemasolul on ta võimeline edu saavutama ja seaduskuulekalt elama, kuigi vajab selleks moraalset tuge. Tuge pakub V.H-le olemasolev toetav sotsiaalvõrgustik, kuhu kuuluvad vend perega ja kasuema ning sõber. Sõber on lisaks moraalsele toele valmis pakkuma ka muud vajaminevat abi.

Vanglast vabanemisel on V.H olemas elukoht sõbrale ja viimase tütrele kuuluvas eramus ning garanteeritud töökoht XXXX OÜ-s. Nimetatud ettevõttes töötas ta ametlikult ka enne vangistust. Hoolimata sellest, et vangla andmetel on V.H vastu nõudeid ligikaudu 8000 euro ulatuses, on tema vabanemisfondis üle X euro. Vabanemisfondis olev rahasumma peaks lisaks võimalikult töökohalt saadavale töötasule kindlustama talle esmase toimetuleku. See

aitab vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd varasemalt on kuritegude toimepanemist ajendanud lisaks sõltuvusprobleemidele just majandusliku kasu saamise eesmärk. Eeltoodud asjaolud annavad piisava kindluse järelduseks, et varem kriminaalhoolduse nõudeid

rikkunud V.H suudab hoolimata varasemast elukäigust ja riskihindamise tulemusest määratud katseaja (6 kuud) edukalt läbida. Seni toimunud positiivsete muutuste kinnistamiseks ja katseaja edukaks läbimiseks tuleb V.H-le

panna kohustus täita 6 kuu jooksul alates vabanemisest KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7 alusel määratud kohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi;

- mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuda tööle mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast sama tähtaja

jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/