1-13-857/67 · 1-13-857/67 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-13-857

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

01. veebruar 2016. a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 28.01.2016. a) Kriminaalasja number 1-13-857 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi

sekretär Viivi Kalme Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

L.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu L.A

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu L.A Maakohtu 12.03.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-

857 mõistetud ja Pärnu Maakohtu 26.05.2015. a määrusega täitmisele pööratu

d karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda ükssada kolmkümmend kolm L.A-lt riigituludesse kaitsetasu 133 (

) eurot 44 senti vandeadvokaat Rainer Objarteli

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kand 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates a

Rahandusministeeriumi a/a- (Swedbank IBAN- EE932200221023778606; SEB le

EE891010220034796011 või Nordea Bank , märkides viitenumbriks EE701700017001577198) 2800049874.

Edasikaebamise kord

K

15 ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (3) ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK L.A Maakohtu 12.03.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud Pärnu nr 1-13-857 - KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 10 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p 9 KarS § 25 lg 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.07.-26.07.2012. a, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uute kuritegude eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o 20.02.2012. a Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa- 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 1326 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati KarS § 69 lg 3 alusel 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati L.A järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 18.05.2013. a.

Pärnu Maakohtu 26.05.2015. a määrusega kriminaalasjas nr 1 857 pöörati täitmisele L.A-le -13-

12.03.2013. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 15 päeva vangistust. Määrus jõustus 22.09.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.05.2015. 07.07.2016. a. a ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 15.12.2015. a.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava L.A sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Koh . vaid, et tuistungil prokurör ei osalenud ning sisulist arvamust esitanud ei ole Prokurör märgib sarnaselt Tartu Vanglaga ei toeta ta L.A tingimi

si enne tähtaega vabastamist.

L.A avaldas, et soovib tingimisi enne Kinnipeetav selgitas, et soovib tähtaega vabaneda.

nii endale kui ka teistele tõestada, et ta suudab elada korralikult ja seaduskuulekalt. Vabanemisel

loodab ta saada , esmase sissetuleku tagab . L.A tööle varasemasse töökohta töövõimetuspension

tunnistab alkoholiprobleemi ja soovib saada ravi. ootavad teda Kinnipeetava sõnul vabaduses

ema ja kaks tütart.

Kaitsja leiab, et L.A-le ei saa muud ette heita kui varasemat karistatust. L.A

on soov ennast muuta ja k list abi. Peamiseks probleemiks on ahtlemata on tal vaja vä L.A puhul alkohol. L.A ta alkoholiga tegemist teha ei on öelnud, et enam taha ja ta on valmis alluma ravile. L.A on olemas vabaduses elukoht ema juures,

tööd soovib otsida. Esialgse sissetuleku kindlustab invaliidsuspensioni. L.A on kaks väikest last, kes vajavad abi ja toetust, kuna laste ema on töötu. Kaitsja leiab, et kuigi L.A on

varem korduvalt karistatud, ei ole teda varem tingimisi vabastatud, kohtul mistõttu palub kaitsja

L.A vabastada enne tähtaega ja riskide maandamiseks seada kõik kohustused, mis on toodud välja kriminaalhooldaja arvamuses.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos

süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

3 (3) Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, L.A

kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused L.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. L.A on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 18 korda, neist 13 karistust on arhiveeritud.

Vanglakaristust kannab L.A juba 9 korda. Varem on L.A karistatud

varguste, kelmuste, omastamise, auto ärandamise, dokumentide võltsimise ja rikkumise, kinnipeetavana narkootilise/psühhotroopse aine omamise eest, samuti on ta vahistatuna põgenenud,

rikkunud ohutu liiklemise eeskirju ja pannud toime kehalise väärkohtlemise Käeso . levat karistust kannab kehalise väärkohtlemise ja varguse katse eest. L.A karistusandmetest nähtub, et kinnipeetavat on õiguskuulekale teel püütud suunata e

eriliigiliste karistustega. Korduvalt on talle antud ka vabadus . võimalus karistust kanda es Näiteks

Pärnu Maakohtu 17.11.2010. a otsus 10174 asendati vangistus üldkasuliku tööga, Tartu ega 1-10- Maakohtu 20.02.2012. a otsusega 1-11-13836 vabastati süüdimõistetu karistusest tingimisi 2 aasta 6

kuu pikkuse katseajaga. 12.03.2013. a kohtuotsusega 1-13-857 Ka käesoleva Pärnu Maakohtu asendati mõistetud vangistus esmalt üldkasuliku tööga Seega ü . kski varasematest karistustest ei ole süüdimõistetule piisavalt positiivset mõju avaldanud ning oma eesmärki täitnud

, L.A on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Asjaolud, toetada teda vabanemisel ja hoida eemal uute mis süüdlase arvates võiksid käesolevalt kuritegude toimepanemisest, esinesid ka eelmiste kuritegude toimepanemise ajal. L.A oli elukoht, lähedased ja ta oli väidetavalt selgelt teadvustanud, et alkoholi tarvitada ei tohi. Sellele vaatamata hakkas

ta uuesti tarvitama alkoholi, mistõttu ei täitnud kontrollnõudeid ega sooritanud ka määratud üldkasulikku tööd ja karistus tuli täitmisele pöörata

.

Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, ei ole põhjendatud ja oleks selgelt

vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet.

Eel L.A tingi neva põhjal leiab kohus, et tuleb jätta misi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Menetluskulud

L.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis

kaitsjana 28.01.2016. ratud korras osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja a kohtuistungist mää esitas 28.01.2016. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 133,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 133,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetlus Vastavalt KrMS § kulu. -le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kr KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud iminaalmenetluses. süüdimõistetu. Seega tuleb riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras L.A-lt osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik