1-13-6097/51 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Kriminaalasi nr.1-13-6097 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10. veebruar 2016 .a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-6097 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Jaanika Kõrgmaa Asja läbivaatamise kuupäev 10.02.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid I.H suhtes karistusjärgse käitu...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1 Kriminaalasi nr.1-13-6097
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10. veebruar 2016
.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-6097 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Jaanika Kõrgmaa Asja läbivaatamise kuupäev 10.02.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid I.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu I.H, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus
MÄÄRAS:
Jätta suhtes karistusjärg e käitumiskontroll I.H n kohaldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 1 päeva jooksul al 5 ates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. I.H Viru Maakohtu 06.09.2013 118 lg 1 on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § p 1
3 aastat vangistust. järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel Karistuse kandmise . algus 07.03.2013 07 3.2016 ja lõpp .0
Kinnipidamisasutuses I.H tal on 4 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtiva distsiplinaarkaristust. t Vabanedes on isik asuda elama xxxx xxx ul võimalik asuvas ühiselamutüüpi korteris, mis kuulub ning üürileping on sõlmitud tähtajatult. Kinnipeetaval on 8 klassi haridus. Tartu Vanglas alustas
tisleri kutse õpinguid, kuid eriala jäi lõpuni omandamata. ei olnud tööga Enne vangistust
hõivatud. On tegelenud mitteametlikult puidutööga ja metsatööga tööta . Vangistuses b
majandustöödel Garanteeritud töökoht Tasumata nõudeid 784,02 eurot, . vabaduses puudub.
2
vabanemisfondis 354,22 eurot. Isikul puudub toetav lähivõrgustik. Tema suhtlusringkonda kuulusid vabaduses kriminaalkorras karistatud isikud, kellega sageli tarvitas ühiselt alkoholi. isik
on käitunud riskivalt ja hoolimatult. Ei kahetse tehtut. Kõik kuriteod on tal sooritatud
alkoholijoobes. Isikul on diagnoositud sõltuvus. Ise ei näe alkoholi tarvitamises probleemi,
samuti ei taju alkoholi tarvitamise ja kuriteo vahel seoseid. Probleeme on lahendanud
kuritegelikul teel, kasutades vägivalda, mõistes omakohut. Ei ole nõus alkoholiprobleemile lahendust leidma, millest tingituna võib olla raskendatud karistusjärgse käitumiskontrolli edukas kulgemine. Sotsiaalprogrammides osalemisest vanglas on keeldunud.
Isik ei respekteeri teiste inimeste õiguseid, ega aktsepteeri ühiskonnas kehtestatud norme ja piiranuid.
Korduvkaristus viitab väljakujunenud käitumismustrile ja elustiilile.
Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab 5. korda. Kuritegude raskusaste on varieeruv. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 25% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 40%. Viru Vangla ei toeta I.H miskontrolli kohaldamist suhtes karistusjärgse käitu
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on isikule tagatud vabanedes KOV poolsed
teenused ja toetused. xxx korteri osas. Garanteeritud On olemas tähtajatu üürileping töökoht puudub. Isik peaks end arvele võtma Eesti Töötukassas. Isikut on korduvalt kriminaalkorras ja
väärteokorras karistatud. Varasemad karistused pole täitnud eesmärki.eitab probleemi seoses alkoholiga ning pole nõus probleemile lahendut leidma.
Prokurör ei toeta I.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist . I.H
ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga.
Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et I.H
ks
suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise ei ole põhjendatud.
KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist
käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -
1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära
kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;
2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud
tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja
3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
KarS § 87¹ lg 1,2 formaalsed eeldused on täidetud, kuna isikul saab märtsis 2016 täielikult kantud 3-aastane vangistus ning varem on ta kandnud 2 aasta 4 kuu pikkust vabadusekaotust.
Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal.
Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.H isikut iseloomustavad
andmed - ajal tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.
I.H on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib 5. korda. Kuritegude
dünaamika on varieeruv, on toime pannud röövimise, vargused, üliraske kehavigastuse
tekitamise surma põhjustamisega ning raske tervisekahjustuse tekitamise. Varasem kriminaalhooldus pole tulemust andnud, karistus pöörati täitmisele.
3 Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo,
mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.
Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
Isikul on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka isoleeritud ühiskonnas ei suuda ta
järgida kehtestatud norme ning olla seadusekuulekas. Samuti näitab asjaolu, et isik on
vangistuses loobunud sotsiaalprogrammides osalemisest, et ta ei näe enda käitumises ja eluviisis
probleemi ning ei soovi seda kuidagi muuta. Iseloomustusest tulenevalt on isik riskiva ja hoolimatu käitumisega ning eelistab probleeme lahendada kuritegelikul teel, kasutades vägivalda ja mõistes omakohut.
Seega võib järeldada, et tavapärasest kõrgem retsidiivsusrisk I.H puhul on olemas ning le mitteallumise risk tõenäoline kõrge käitumiskontrolli , mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.
KarS § 871
võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime
uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja
materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides
hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal.
Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime
uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku
kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel.
Kohus leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll ei täidaks I.H suhtes oma eesmärki, kuna tema eelnevast käitumisest on näha, et ta ei suuda alluda ühiskondlikele normidele ja täita
korrektselt kriminaalhooldusnõudeid. Seega oleks tema puhul käitumiskontrolli kohaldamine ressursi raiskamine, mis ei anna ilmselt mingeid tulemusi. Samal arvamusel on ka Viru Vangla, kes ei toetanud I.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
Eeltoodust lähtudes nõustu kohus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse ei I.H käitumiskontrolli kohaldamisega.
Kohtunik
Larissa Prokopenko / /