2-16-1322/4 · 2-16-1322/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2016, Tallinn; kirjalik menetlus Kohtujurist Enely Sepp Tsiviilasja number 2-16-1322 Tsiviilasi Xxx avaldus kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Xxx(sünd XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta Xxx avaldus kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse. 2. Rahuldada avaldus ning anda Xxx(sünd XXX) luba sõlmida abielu XXX (XXX, isikukood XXX) ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates. 3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. 4. Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte. 5. Jätta menetluskulud avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK

2-16-1322 Xxxesitas 20. jaanuaril 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja abielluda XXX (Xxx) (isikukood XXX).

Avaldaja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes viibib Eestis Schengeni viisa nr xxx kehtivusajaga 1. detsembrini 2017. Avaldaja on elanud Eestis alla kuue kuu enne abieluavalduse esitamist Tallinna Perekonnaseisuametile. Avaldaja kinnitab, et tal puuduvad abielu sõlmimist takistavad asjaolud. Avaldaja on lahutatud 11. jaanuaril 2016. Oma väidete kinnitamiseks esitas avaldaja abielulahutamise tõendi nr xxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.

Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid ning avaldaja avaldatu annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud.

Avaldaja kinnitas kohtule 10. veebruaril 2016 toimunud ärakuulamisel, et tal ei ole takistusi abiellumiseks. Avaldaja kinnitas kohtule, et Vene Föderatsiooni seadusandlus ei näe ette abieluvõimetõendi väljastamist isikule, kes soovib abielluda välismaa kodanikuga. Avaldaja pöördus abieluvõimetõendi saamiseks Novorossiiski linna perekonnaseisuosakonna poole, kuid sealt vastati, et sellise tõendi väljastamine ei ole Venemaa seadusandlusega ettenähtud. Sama informatsiooni kinnitati ka Vene Föderatsiooni saatkonnas Tallinnas.

TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

2-16-1322

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik