1-16-352/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1- -352

Kohtukoosseis

Kriminaalasi Julia Katško Kesküla vskaja, Meelika Aava, Ivi

V.Z

süüdistusasi KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 19.01.2016. a otsus

Apellatsiooni

Süüdistatav

Prokurör

Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna abiprokurör Liia Piirsalu

V.Z

(ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses)

Liia Piirsalu

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu otsus 19. jaanuarist 2016. a V.Z-i (V.Z) suhtes t

äielikult ja tagastada kriminaaltoimik Lääne Ringkonnaprokuratuurile.

Prokuröri apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK

Pärnu Maakohus otsustas 19. jaanuari 2016. a kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras tehtud kohtuotsusega s

üüdi tunnistada V.Z-i kuriteos KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega kuus (6) kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 18.-19. jaanuarini 2016.a on kaks (2) päeva ja vangistuse kandmata osaks jääb viis (5) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva. Ülejäänud osas vabastada V.Z -

1 ja 3 kohaselt tingimisi vangistuse kandmisest. KarS § 73 lg te Vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.Z kaheksateist (18) kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest.

Lisakaristusena võtta V.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga neli (4) kuud. Karistuse tähtaega arvestatakse kohtuotsuse jõustumise päevast. Viie päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest on V.Z kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile.

Välja mõista V.Z-ilt riigi tuludesse 322,50 eurot sundraha.

Sundraha on võimalik tasuda ositi kümne (10) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

V.Z tunnistati süüdi selles, et ta 18. jaanuaril 2016. a kella 04.58 paiku juhtis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Kasti külas Sepa teel sõiduautot Mercedes-Benz E300 registrimärgiga

– tema poolt välja hingatud õhus XXXXXX alkoholijoobe seisundis leidus ühe liitri kohta 0,87 milligrammi etanooli.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Kohtuotsusele esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Prokurör põhjendab taotlust alljärgnevalt. 19.01.2016 sõlmiti prokuratuuris kiirmenetluse sätteid kohaldades V.Z-iga kokkulepe ning kriminaalasi saadeti kohtusse. 16.01.2016 kehtima hakanud KrMS § 45 muudatusi kaitsja osavõtu kohustuslikkuse osas tõlgendati seejuures aga valesti ning kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmimisel kaitsja ei osalenud. Kahetsusväärselt jäi nimetatud rikkumine kohtul märkamata ning samal päeval tegi

Pärnu Maakohus vastavalt ko , et kkuleppele süüdimõistva otsuse. Prokurör leiab tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Tallinna Ringkonnakohtu 4. veebruari 2016. a määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 8. veebruarini 2016. a.

Ringkonnakohtule seisukohti ega taotlusi ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja kohtule saabunud seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kokkuleppemenetluse sätete olulise rikkumise tõttu, mis on kohtupraktikas tunnistatud

KrMS prg 339 lg 2 mõttes oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks. Kuna tegemist on rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada ei ringkonnakohtus ega ka maakohtus, tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile KrMS prg 337 lg 2 p 3 alusel.

Vaidlust ei ole selles, et 19. jaanuaril 2016. a kokkuleppe sõlmimisel prokuröri ja V.Z-i vahel ei osalenud kaitsja. Seaduse järgi on see kohustuslik, selles ei ole ka vaidlust. Vastupidiselt ei ole võimalik tõlgendada ei KrMS prg 45 ega ka kokkuleppemenetlust regule

16. jaanuaril 2016. a kehtima hakanud erivaid sätteid. seaduse redaktsioon ei ole selles osas ka muutunud. Kokkuleppemenetluse puhul on kaitsja osavõtt läbirääkimisest ja kokkuleppe sõlmimisest prokuratuuriga endiselt kohustuslik, et oleks välistatud olukord, kus süüdistatav kas või emotsionaalse olukorra tõttu ei satuks prokuröri kui n ö professionaalse lepingupartneriga suheldes -

nõrgestatud olukorda. Kaitsja osavõtt kokkuleppe sõlmimisest annab täiendava kindluse, et kokkulepe on süüdistatava/kahtlustatava vaba tahte tulem. Küll aga võib muudatuse tulemusena süüdistatav leida, et kuna raskem faas on seljataga ja ta jääb kohtus niikuinii kokkuleppe juurde, siis ei ole vajalik kaitsja olemuselt formaalne osalemine kokkuleppemenetluse kinnitamisel kohtus.

KrMS 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. Käesoleval juhul puudus toimikus seadusenõuetele vastav kokkulepe ja maakohus pidanuks KrMS prg 248 lg 1 p 1 alusel tegema prokuratuurile kriminaal , kuna puuduvad kokkuleppemenetluse toimiku tagastamise määruse kohaldamise alused. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub alus kokkuleppemenetluses kohtuotsuse tegemiseks, kui ei ole sõlmitud kokkulepet, mille on allkirjastanud ka kaitsja.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg 337 lg 2 p-st 3; 338 p-st 3; 339 lg-st 2 ja 3411 p-st 3, tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse V.Z-i suhtes ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile.

/