3-16-230/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-230 Haldusasi R.V. kaebus Harku vallas, Vääna-Jõesuu külas xxxxxxxxxx asuval kinnisasjal Vääna jõe olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Harku Vallavalitsuse 05.05.2014 korraldusega nr 355 „Projekteerimistingimuste määramine Vääna-Jõesuu külas xxxxxxxxx abihoone laiendamiseks aiamajaks“ väljastati R.V.le projekteerimistingimused abihoone laiendamiseks aiamajaks. 04.11.2015 esitas R.V. Harku Vallavalitsusele ehitusloa taotluse abihoone laiendamiseks.

2. 21.12.2015 edastas Harku Vallavalitsus Keskkonnaametile xxxxxxxxx asuva ehitise laiendamise projekti arvamuse andmiseks. Keskkonnaamet esitas arvamuse 22.01.2016 kirjas nr 6-2/16/1107, kus leiab, et aiamaja laiendamise projekt on vastuolus looduskaitseseaduse §-ga 38, kuna laiendatav ehitis asub ehituskeeluvööndis.

3. 30.01.2016 saabus Tallinna Halduskohtule R.V. kaebus faktilise asjaolu tuvastamiseks. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks, kas Harku vallas Vääna-Jõesuu külas xxxxxxx (katastriüksuse tunnus xxxxxxxx; kinnistusraamatu registriosa number xxxxxx; edaspidi kinnistu) asub Vääna jõgi või mitte. KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks HKMS § 38 lg-s 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja

2(2) õiguste kaitseks. Kohtu hinnangul on kaebus esitatud ennatlikult ning kaebajal on tõhusam õiguskaitsevahend, milleks on haldusmenetluse läbimine.

6. Kaebaja ei väida, et kinnistul ei asu või sellega ei piirne veekogu (tlk 7), kuid kaebaja soovib tuvastada, kas kinnisasjal paiknev ja kinnisasjaga piirnev veekogu on Vääna jõgi, mille ehituskeeluvöönd on 50 meetrit ning mis välistab ehitise laiendamise ehitusprojektis esitatud viisil. Kaebusele lisatud ehitusprojekti kaardimaterjalist (tlk 16) nähtub, et kinnistul asub oja. Veekogu olemasolu kinnistul kinnitab ka maakatastri kitsenduste väljavõte (tlk 26). Looduskaitseseadusest (edaspidi LKS) tulenevalt on ka ojal ehituskeeluvöönd (LKS § 5 lg 1 ja § 38 lg 1). Eeldades kaebuse eesmärki võib R.V. kaebeõigust HKMS § 44 lg 1 alusel jaatada. Kuna kaebaja on esitanud tuvastamisnõude, tuleb kontrollida ka HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse piiranguid, s.t tõhusama õiguskaitsevahendi olemasolu.

7. Kaebusest ei nähtu, et Keskkonnaameti arvamuse järgselt oleks ehitusloa andmise haldusmenetlus lõppenud kaebaja õigusi piirava haldusakti andmisega või menetlustoiminguga, mida peaks saama vaidlustada enne lõpliku haldusakti andmist. Ehitusseadustiku § 48 lg 2 kohaselt ei ole ehitusloa andmise menetluses antud arvamusel lõpliku haldusakti andmise menetluses siduvat tähendust, kuna ehitusloa andjal on õigus jätta ka esitatud arvamus arvestamata. Kuivõrd ehitusloa andjal on õigus jätta esitatud arvamus arvestamata, siis ei ole praegusel juhul Keskkonnaameti arvamuse alusel välistatud ka ehitusloa andmine, kuna haldusorganil on kohustus uurida välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, koguda tõendeid, mis on lubatavad ka kohtumenetluses, sh kuulata üle tunnistajaid. Kohtumenetluse eesmärgiks ei ole haldusmenetluse tarvis faktiliste asjaolude tuvastamine olukorras, kus neid on võimalik tuvastada ka haldusmenetluse käigus.

8. HKMS § 5 lg 1 p-s 6 sätestatud kohtu volitus faktilise asjaolu tuvastamiseks on kasutatav üksnes juhul, kui seadus välistab haldusorgani poolt kindlat liiki tõendite kogumise. Ehitusloa andmise menetluses ei ole faktiliste asjaolude välja selgitamist või tõendite kogumist mingilgi viisil piiratud. Kohus märgib, et haldusmenetluse seaduses sätestatud regulatsioon võimaldab kaebajal oma õigusi kaitsta efektiivselt haldusmenetluses, esitades vajadusel omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas ka kinnistul ehituskeeluvööndi olemasolu kohta (haldusmenetluse seaduse § 40). Samas tuleb arvestada asjaoluga, et ehituskeeluvöönd on looduskaitseseadusest (LKS § 35 lg 1 p 2 kooskõlas § 5 lg-ga 1) tulenev omandiõiguse kitsendus (asjaõigusseaduse § 140 ja § 141) ning selle kehtimiseks ei ole vajalikud täiendavad kanded keskkonnaregistris või Maa-ameti vastavas kaadrirakenduses.

Seega tuleb kaebajal ära oodata haldusmenetluse lõpptulemus ning õigusi piirava või rikkuva haldusakti korral vaidlustada see kas vaidemenetluses või kooskõlas HKMS § 46 lg-ga 1 halduskohtus.

9. Eelnevale tuginedes tagastab kohus R.V. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal on tõhusamaks õiguskaitsevahendiks haldusmenetluse läbimine. Kooskõlas HKMS § 104 lg 5 p-ga 2 ei tagastata kaebuselt tasutud riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel.

10. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann