3-15-2483/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2483

Haldusasi

OÜ ALPO Group kaebus Maksu- ja Tolliameti 1.

septembri 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/026567-31

tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 26. jaanuaril 2016

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ ALPO Group

Esindaja: v.adv Gerly Kask

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Kristel Uibo

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ ALPO Group kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 10. märtsil 2016 (HkMS § 180, 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosaliste poolt

esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1

p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. OÜ ALPO Group kajastas oma 2014. aasta juulikuu käibedeklaratsioonil 19 436,73 euro

ulatuses sisendkäibemaksu OÜ XO Metal arvete alusel, mille esemeks oli armatuurraua müük.

Samuti kajastas ta sama kauba OÜ-le Baltmet Group esitatud müügiarvetest tuleneva 19 655,10

euro suuruse käibemaksukohustuse. Lisaks kajastas OÜ ALPO Group sel perioodil 0% määraga

maksustatava käibena mööbli müügi Läti äriühingule SIA Pointer Constructing.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 1. septembril 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/026567-31, milles asus

seisukohale, et OÜ ALPO Group ei soetanud armatuurrauda OÜ-lt XO Metal ega müünud seda

ka OÜ-le Baltmet Group, vaid osales maksupettuse eesmärgil fiktiivse vahelülina tehinguahelas,

mille tegelikuks sisuks oli OÜ Baltmet Group poolt selle armatuurraua soetamine Soome

äriühingult KMT Max OY. Sellest tulenevalt leiti maksuotsuses, et OÜ-l ALPO Group ei tekkinud

õigust arvestada OÜ XO Metal arvete alusel sisendkäibemaksu ega lisada OÜ-le Baltmet Group

esitatud müügiarvetele käibemaksu. Samuti leiti maksuotsuses, et eelnimetatud mööbli müüs

OÜ ALPO Group tuvastamata Eesti ostjale, mitte aga SIA-le Poiner Constructing, mistõttu kuulub

see müük maksustamisele 20% määraga käibemaksuga, mille suuruseks on müügihinda

arvestades 1406,13 eurot. Eeltoodust tulenevalt suurendati maksuotsusega OÜ ALPO Group

2014. aasta juulikuu käibemaksukohustust kokku 19 436,73-19 655,10+1406,13=1187,76 euro

võrra. Maksuotsust põhjendatakse kokkuvõttes järgmiste asjaoludega:

väidetavas armatuurraua tehinguahelas osalenud OÜ-l XO Metal ja OÜ-le MeVa Group puudus

tavapärane majandustegevus, ei neil ega ka OÜ-l ALPO Group polnud vahendeid kauba

soetamiseks ning kauba tellimine ja selle eest tasumine toimus kogu vädetavas ahelas

vastupidises järjekorras kauba tarnimisele;

OÜ MeVa Group jaoks olnuks kauba soetamine ja edasimüük kahjumlik ning OÜ XO Metal ja OÜ

ALPO Group kasum tehingutest väike;

OÜ ALPO Group jaoks oli 2014. aasta juulikuu käive märkimisväärselt suurem sama aasta teiste

perioodide käibest;

asjassepuutuvate isikute seletused on vastuolulised armatuurraua transpordi osas;

reaalselt liikus armatuurraud Lätist, kust soetas selle Soome äriühing KMT Max OY, otse OÜ

Baltmet Trade või tema tellijaks olnud OÜ Eesti Traat tegevuskohtadesse ilma, et seda vahepeal

kusagil ladustatud oleks;

OÜ XO Metal polnud käibemaksukohustuslasena registreeritud;

OÜ XO Metal juhatuse liikme väited laopinna rentimise kohta ei leidnud kinnitust;

OÜ XO Metal juhatuse liige teadis, et lõpptarbijaks oli OÜ Baltmet Group;

dokumenteeritud tarneahel oli ebausutavalt pikk ning vastavas valdkonnas tegutseval OÜ-l

Baltmet Group oleks olnud võimalus soetada kaup lühemat tarneahelat kasutades;

KMT Max OY juhatuse liige teadis OÜ-d Baltmet Group;

puuduvad mistahes dokumendid OÜ-lt ALPO Group mööbli tellimise kohta;

OÜ ALPO Group ja SIA Pointer Constructing juhatuse liikmed on ammused tuttavad;

OÜ ALPO Group juhatuse liikme selgituse kohaselt sai ta OÜ-lt Dorada Trade mööbli kätte kahes

jaos, viimase esindaja väitel anti see aga üle neljal erineval kuupäeval;

mööbli hoiustamiseks väidetavalt kasutatud laopinna rendileping OÜ Forent ja OÜ ALPO Group

vahel sõlmiti alles 01. septembril 2014;

OÜ ALPO Group esitas SIA-le Pointer Constructing mööbli eest arved varem kui oli saanud arved

OÜ-lt Dorada Trade, kusjuures OÜ ALPO Group juhatuse liikme väitel tegi SIA Pointer

Constructing mööbli eest ettemaksu, ent tegelikult tasus ta oluliselt hiljem;

OÜ ALPO Group juhatuse liige väitis, et mööbli transporditeenus oli tema poolt ja eraldi arvel ei

kajastu, kuid OÜ ALPO Group mõlemal arvel on transport eraldi välja toodud; transpordi

saatelehe ja SIA Pointer Constructing juhataja sõnul veeti kaup Eestist otse Bulgaariasse, samas

väitis OÜ ALPO Group juhatuse liige, et viis kauba Riiga;

OÜ ALPO Group juhatuse liikme selgituse kohaselt transportis ta mööbli Lätti sõidukiga MB

Sprinter (738BCL), ent riigipiiril kasutatav automaatne numbrituvastuse süsteem ei ole

fikseerinud vastaval ajal sellise registreerimismärgiga sõiduki piiriületusi;

mööbli näol oli olemuselt tegu ühe kodu sisustamiseks mõeldud asjadega ning igaühel oleks

olnud võimalik see soodsamalt soetada mistahes muul viisil kui Eesti vahendajat kasutades;

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. OÜ ALPO Group esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti

1. septembri 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/026567-31 tühistamist. Kaebaja hinnangul on

maksuotsus motiveerimata ja vastuoluline, väidetava maksupettuse käsitlus ei ole arusaadav,

ebaõigesti on kohaldatud KMS § 29 lõiget 1 ning vääralt hinnatud tõendeid. Kaebaja on

seisukohal, et maksuotsuse motiveerimisel ei piisa vaid tarneahela andmete esitamisest jättes

põhjendamata, millise tarneahela osas esines pettus, milles see täpsemalt seisnes, ning kelle

poolt ja kuidas see on tuvastatud.

4. Kaebaja selgitab, et ei teadnud kellelt ja kuidas hankis kauba OÜ XO Metal ja temale eelnev

tehingupartner ning OÜ XO Metal esindaja väitel ei teadnud ka tema, kust hankis kauba OÜ

MeVa Group. Kaebaja peab põhjendamatuks maksuhalduri järeldusi OÜ MeVa Group

majandustegevuse kohta, viidates juba eriarvamuses välja toodule, et viimase kustutamine

käibemaksukohustuslaste registrist ei kinnita OÜ-le XO Metal armatuurraua müügi mitte

toimumist ning sellest, et OÜ MeVa Group juhatuse liikmel ei tulnud Soome äriühingu nimi

meelde, ei saa teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Kaebaja toob välja, et maksuhaldurile

seletusi andes teadis OÜ MeVa Group toonane juhatuse liige, et armatuurraud soetati Soome

äriühingult. Kaebaja heidab maksuhaldurile ka ette, et see pole OÜ MeVa Group juhatuse

liikmelt uurinud tehingute kahjumlikkuse võimalikke põhjusi. Kaebaja hinnangul ei saa tehingute

mitte toimumist kinnitada see, et OÜ-l MeVa Group ja OÜ-l XO Metal puudusid kauba

soetamiseks omavahendid, sest klientidelt saadud ettemaksude arvelt kauba soetamine on äris

tavapärane praktika.

5. Põhjendamatuks peab kaebaja maksuhalduri järeldusi ka OÜ XO Metal osas. Kaebaja

hinnangul ei saa selles, et OÜ XO Metal rentis laopinda samal aadressil, kus tegutses ka OÜ

Baltmet Group, teha järeldust, et OÜ XO Metal kaupa ei ladustanud. Ka leiab kaebaja, et

maksuhaldur on põhjendamatult leidnud, nagu oleksid erinevate tehinguahela lülidega seotud

isikute ütlused vastuolus armatuurraua transpordi osas, sest sisuliselt kinnitasid kõik need

isikud, et nende seisukohast korraldas transpordi see isik, kes neile kauba müüs.

6. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur põhjendamatult asunud seisukohale, et OÜ-le MeVa Goup

ja KMT Max OY-le oli algusest peale teada, et kauba lõppostjaks on OÜ Baltmet Group.

7. Kaebaja on seisukohal, et tehingus osalenud isikute ütluste ja raamatupidamise

dokumentidega on tõendatud, et erinevad tehingulülid on armatuurraua edasimüügil lisanud

hinnale oma kasumimarginaali, mis kinnitab majanduslikku sisu, samuti on tõendatud

vastavasisuliste kokkulepete olemasolu tehingupartnerite vahel. Kaebaja peab põhjendamatuks

maksuhalduri väidet, et kaebaja rolliks oli vaid autojuhtide telefoninumbrite edastamine.

8. Kaebaja leiab, et Karen Gavaljani seletustest ei tulene, et viimane teadis OÜ-d Baltmet Group

vaidlusaluste tehingute toimumise ajal. Ka leiab kaebaja, et maksuhaldur on põhjendamatult

üldse tähelepanuta jätnud OÜ Baltmet Group antud seletuse.

9. Kaebaja hinnangul on põhjendamatud ka maksuhalduri järeldused mööbli müügitehingu osas.

Vastupidiselt maksuhaldurile ei näe kaebaja midagi kahtlast selles, et ta esitas oma kliendile

arved kohe pärast seda, kui oli OÜ-le Dorade Trade ettemaksu teinud, sest võimalikud

takistused lepingute kokkulepete täitmisel oleks olnud võimalik õiguskaitsevahendite

kasutamisega hiljem lahendada. Kaebaja meelest on maksuhaldur ebaõigesti tõlgendanud SIA

Pointer Constructing esindaja seletusi, sest viimane pole väitnud, et OÜ ALPO Group toimetas

kauba Bulgaariasse, vaid märkis, et kauba kontroll viidi läbi Riias, samas kui seda, kus toimus SIA

Pointer Constructing poolt kauba üleandmine FIRST MANAGEMENT LTD esindajale, pole

selgitatud.

Viimaks

leiab

kaebaja,

et

maksuhaldur

on

põhjendamatult

tuginenud

numbrituvastussüsteemi andmetele, kuna maksuotsusest ei nähtu, mis õigusaktidele tuginedes

ja kuidas see süsteem üldse toimib.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ ALPO Group kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata

jätmist, jäädes kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning

leides, et kaebaja ei ole tõendanud maksusumma valesti määramist ega esitanud tõendeid

maksuotsuses toodud põhjendatud järelduste ümber lükkamiseks.

11. Vastustaja hinnangul ei ole oluline, kas kaebaja teadis, kellelt ja kuidas hankis kauba OÜ XO

Metal ja temale eelnev tehingupartner, vaid see, et kaebaja oli teadlik asjaolust, et

vaidlusalustel arvetel märgitud kaupa ei soetanud ta OÜ-lt XO Metal. OÜ MeVa Group

majandustegevuse kohta selgitab vastustaja, et viimane ei ole ka vaidlustanud maksuhalduri

otsust käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta ning talle on tehtud ka äriregistrist

kustutamise hoiatus, mis kokkuvõttes õigustavad kahtlust reaalse majandustegevuse

puudumises. Vastustaja ei pea usutavaks, et OÜ MeVa Group juhatuse liige lihtsalt ei mäletanud

oma tehingupartneri nime, arvestades, et OÜ-l MeVa Group oli käibedeklaratsioonidelt

nähtuvalt arvestatav majandustegevus ainult 2014 juunis ja juulis ja pangakonto väljavõtte

kohaselt oli tal kaks hankijat ja kaks klienti.

12. Vastustaja jääb seisukoha juurde, et OÜ XO Metal poolt armatuurraua ladustamine OÜ-lt

Forent renditud laos ei ole tõendatud, ei nähtu sellise rendi eest tasumist ning kuivõrd kaup

veeti otse Lätist OÜ Baltmet Group (2 koormat) ja OÜ Eesti Traat tegevuskohta (7 koormat),

puudus selle vahepealseks ladustamiseks ka vajadus.

13. Mis puudutab tehingute kahjumlikkust OÜ MeVa Group jaoks, siis märgib vastustaja, et

selles osas täiendavate selgituste küsimine polnud vajalik, sest Pavel Šinkevitši poolt antud

selgituste kohaselt olid tehingud talle teadaolevalt kasumlikud.

14. Vastustaja hinnangul on usutav, et Karen Gavaljani teadis OÜ-d Balmet Group juba

vaidlusaluste tehingute ajal, arvestades, et K. Gavaljani äriühingud OÜ TT Logistic ja OÜ Karmet

Product tegevuskoht asus 2012. aasta lõpust samas kus OÜ-l Baltmet Group ning 2013. aasta

novembrist alates asusid nende laod samal aadressil.

15. Mööblitehingute osas selgitab maksuhaldur, et OÜ ALPO Group müügiarvetel on eraldi välja

toodud transpordi hind Eestist Bulgaariasse ning kauba Bulgaariasse transport on kajastatud ka

CMR-il, samuti kinnitas seda SIA Pointer Constructing juhatuse liige. Vastustaja selgitab ka, et

riigipiiril kasutatav automaatne numbrituvastuse süsteem fikseerib piiriületusel sõiduki

registreerimisnumbri nii, et piiri ületamisel tehakse sõidukist pilt, mille alusel on võimalik

tuvastada sõiduki registreerimisnumbrit ja sõiduki juhti. Vastustaja leiab, et kui sõiduk MB

Sprinter 738BCL oleks 15. augustil 2014 piiri ületanud, oleks see ka tuvastatav. Vastustaja toob

välja, et kaebaja selgitusel ületas see sõiduk piiri sel päeval lausa kahel korral, ent pole usutav,

et mõlemal piiriületusel jäi foto sõidukist tegemata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leian, et OÜ ALPO Group kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta.

Armatuurrauaga seotud tehingute osas on maksuhaldur lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et

kaebajal ei olnud õigust OÜ XO Metal arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamiseks ning

piisavalt põhjendanud ka kahtlust, et arved kõnealuse armatuurraua müügi kohta OÜ-le Baltmet

Group on vormistatud viimase huvides maksupettuse toime panemise eesmärgil ilma, et

kaebaja ja OÜ Baltmet Group vahel tegelikult selliseid tehinguid toimunud oleks. Seetõttu on

maksuhaldur armatuurrauaga seotud tehingute osas õigustatult korrigeerinud kaebaja 2014.

aasta juulikuu käibemaksukohustust nii sisend- kui müügikäibemaksu osas. Samuti on

maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja kajastas oma käibemaksuarvestuses

mööbli müüki SIA-le Poiner Construction üksnes lubamatu maksueelise saamise eesmärgil, ilma,

et sellele ettevõtjale tegelikult mööblit müünud oleks, ning kuivõrd kaebaja ei ole esitanud

veenvaid tõendeid, mis seda tehingut kinnitaks, kaup on ometi aga ära müüdud, on

maksuhaldur õigustatult järeldanud, et kaebaja müüs kauba mõnele Eesti isikule, millisel juhul

tulnuks müük maksustada 20%-lise käibemaksuga.

17. Armatuurrauaga seotud tehingute puhul tõusetub esmalt küsimus, kas kaebajal oli õigus

arvestada sisendkäibemaksu OÜ XO Metal arvete alusel. Sellele küsimusele tuleb vastata

eitavalt. Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 kohaselt saab sisendkäibemaksu maha arvamine

toimuda üksnes KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt

tuleb arvel näidata maksukohustuslasena registreerimise number. Tegemist ei ole pelgalt

formaalse nõudega, mille täitmiseks piisaks arvele suvalise numbri kandmisest, vaid arvel peab

kajastuma arve esemeks oleva kauba müüja või teenuse osutaja käibemaksukohustuslasena

registreerimise number. Selle nõude mõte on anda ostjale võimalus kontrollida, kas arve esitaja

on käibemaksukohustuslane või mitte. Vaidlust pole selles, et OÜ XO Metal ei olnud kaebajale

arvete esitamise ajal käibemaksukohustuslasena registreeritud ning arvetel oli kajastatud hoopis

teise isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seetõttu ei vastanud OÜ X.O

Metal poolt esitatud arved KMS § 37 lg 7 punktis 2 sätestatud tingimusele ning kaebajal ei olnud

KMS § 31 lõikest 1 tulenevalt õigust selliste arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada.

18. See, kas OÜ-l XO Metal oli kaebajale arvete esitamise ajal KMS § 19 lõikest 1 tulenevalt

tekkinud enda registreerimise kohustus või millistel kaalutlustel võinuks kaebaja leida, et

tegemist on käibemaksukohustuslasega, pole antud juhul oluline. Kuigi KMS § 3 lõikes 1

defineeritakse käibemaksukohustuslasena nii see isik kes maksukohustuslasena registreeritud

kui ka see, kes on end kohustatud registreerima, tuleneb KMS § 29 lõike 3, § 31 lõike 1 ja § 27 lg

punkti

koosmõjust,

et

ostja

saab

sisendkäibemaksu

maha

arvata

üksnes

käibemaksukohustuslasena registreeritud müüja poolt esitatud arve alusel. Isikul, kes pole

käibemaksukohustuslasena registreeritud, ei ole võimalik esitada KMS § 37 lg 7 punktile 2

vastavat arvet ning tema nimel esitatud arve alusel ei ole ostjal põhimõtteliselt võimalik KMS §

31 lõikes 1 sätestatud tingimusel sisendkäibemaksu maha arvata. Seda isegi mitte siis, kui ostjale

on teada asjaolud, mille põhjal võib järeldada, et müüjal on tekkinud registreerimise kohustus

KMS § 19 lg 1 tähenduses. Kui asuda seisukohale, et sisendkäibemaksu maha arvamiseks piisab

vaid

sellest,

et

arvel

on

kajastatud

käibemaks

ning

näidatud

mistahes

isiku

käibemaksukohustuslasena

registreerimise

number,

muutuks

käibemaksukohustuslaste

registreerimise regulatsioon üldse sisutuks. Asjaolust, et müüja käibenäitajad vastavad

objektiivselt KMS § 19 sätestatud tingimustele ning müüjal on tekkinud kohustus end

käibemaksukohustuslasena

registreerida,

ei

tulene

müüjalt

arve

saanud

käibemaksukohustuslasest ostjale vahetult õigust sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Seda

seisukohta toetab ka KMS § 24 lg 1, millest tulenevalt on müüjal kohustus käibemaks lisada

enda maksukohustuslasena registreerimise päevast alates.

19. Eeltoodust tulenevalt on maksuotsus OÜ XO Metal arvete alusel sisendkäibemaksu

arvestamist puudutavas osas põhjendatud sõltumata sellest, kuidas suhtuda maksuhalduri poolt

väljendatud kahtlusesse, et vaidlusaluse armatuurraua tehinguahelas ei osalenud majanduslikus

mõttes ükski Soome äriühingu KMT Max OY ja OÜ Baltmet Group vahele jäänud lülidest (st. OÜ

MeVa Group, OÜ X.O Metal ja OÜ ALPO Group).

20. Olukorras, kus kaebajal OÜ XO Metal arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigust

igal juhul ei olnud, ei tohiks kaebajal olla iseenesest huvi ega vajadust vaidlustada maksuotsust

osas, mis puudutab armatuurraua müügitehingutelt arvestatud käibemaksu vähendamist, sest

selles osas kaebuse rahuldamisega kaasneks tegeliku maksukohustuse suurenemine. Sellele

vaatamata, leian, et maksuotsuses esitatud põhjendused ja seal viidatud tõendid on veenvad,

õigustamaks kahtlust, et kaebaja osales armatuurrauaga seotud tehinguahelas maksupettuse

eesmärgil üksnes fiktiivse vahelülina, ilma et tema osalemisel oleks olnud tegelikku

majanduslikku sisu. Seda kahtlust õigustavaid asjaolusid on maksuotsuses piisava põhjalikkusega

käsitletud ning nende üksikasjalik kordamine siinkohal ei ole vajalik. Kaebaja on nii eriarvamuses

kui kohtule esitatud kaebuses suunanud põhjendamatult oma etteheited üksikutele

maksuhalduri poolt tehtud järeldustele, ent pole esitanud ühtki veenvat seisukohta ega

täiendavat tõendit, millest saaks järeldada, et tehingud toimusid nõnda, nagu nähtub neid

kajastavates dokumentides. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maksuotsusest pidanuks

selgemalt nähtuma, milles maksupettus seisnes ja kuidas see tuvastati. Kontrollimenetluses ei

pea maksuhaldur tõendama maksupettuse toimumist, vaid üksnes veenvalt põhjendama oma

kahtlust, et tehingute kohta olemas olevad dokumendid on koostatud lubamatu maksueelise

saamise eesmärgil ega kajasta tehingute tegelikku majanduslikku sisu. Maksuhalduri kahtlust, et

kontrollitav maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, saab põhjendatuks pidada siis, kui

maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet järginud ning sel moel kogutud

tõendite põhjal on eluliselt usutavam see et kontrollitavas tehingute jadas on toime pandud

maksupettus, kui see, et kõik tehingud toimusid tegelikult nende kohta olevates

raamatupidamisdokumentides näidatud moel. Antud juhul nähtub maksuotsusest selgelt, et

maksuhaldur kahtlustab kaebajat ning mitut teist tehinguahelas osalenud Eesti äriühingut selles,

et nad vormistasid enda nimel raamatupidamisdokumente, millel kajastatud tehinguid

majanduslikus mõttes tegelikult ei toimunud, ent mis lõppkokkuvõttes andsid kauba lõppostjale

(kelleks maksuhalduri hinnangul oli OÜ Baltmet Group) võimaluse vältida maksuarvestuses

tehingute õige kajastamisega kaasnevat käibemaksukohustust. Sellise pettusliku skeemi puhul

jäi reaalne maksukoormus enamjaolt OÜ MeVa Group kanda, kellelt selle tegelik sisse nõudmine

on ilmselgelt võimatu. Samuti on maksuotsuses piisava põhjalikkusega selgitatud seda, mis

asjaoludel selline kahtlus tekkis. Selliseks põhiliseks asjaoluks oli kokkuvõttes see, et kauba

liikumist, tehingute finantseerimist ning maksuhalduri hinnangul fiktiivsete vahelülidena

tehinguahelas osalenud ettevõtjate tausta ja äririskide jaotust arvestades on nende vahelülide

(st. OÜ MeVa Group, OÜ XO Metal ja kaebaja) osalemine tehinguahelas eluliselt ebausutav.

21. Põhilisteks asjaoludeks, mis õigustavad maksuhalduri kahtlust, et vaadeldavas tehinguahelas

ei ole OÜ MeVa Group, OÜ XO Metal ja kaebaja tegevusel majanduslikku sisu, on selliste

tehingute osaline otsene majanduslik ebaloogilisus, mis kokkuvõttes rajaneb sellel, et nimetatud

kolm äriühingut on dokumentide kohaselt osalenud müügiahelas ilma, et müügi esemeks olev

kaup oleks kunagi reaalselt nende kontrolli all olnud ning et nad samas oleks mistahes ajal

kandnud iseseisvalt arvestatavat äririski nende tehingutega seoses, samas kui nende tehingute

tegemine vahetult KMT Max OY ja OÜ Baltmet Group vahel on märksa usutavam.

22. Siinkohal tuleb kohe märkida, et iseenesest pole selline kaupade vahendus, nagu

vaidlusaluse tehingu kohta olemas olevatelt dokumentidelt paistab (st. üks ettevõte esitab oma

hankijale tellimise pärast oma kliendilt tellimuse saamist ning tasub oma hankijale pärast oma

kliendilt raha saamist ja kus kaup liigub otse hankijalt tellijani), välistatud. Samas on õigustatud

sellise vahenduse tegelikus toimumises kahtlemine, kui sellel näib puuduvat mõistlik

majanduslik põhjus. Sellise vahenduse kasutamise mõistlikke majanduslikke põhjusi võib olla

väga erinevaid, näiteks see, et tegemist on kaubaga, mida lõppostja ei saa mingil põhjusel

algselt müüjalt osta (nt. oma ebausaldusväärsuse tõttu müüja silmis või vajalike kontaktide

kättesaamatuse tõttu, selle tõttu, et algne müüja pole nõus müüma nii väikest kogust kui

lõppostjal tarvis vms) või kui algselt müüjalt otse ostes oleksid maksetingimused lõppostjale

ebasoodsad (nt. algne müüja nõuab ettemaksu, mida lõppostjal pole võimalik teha, ent

vahendaja lepib sellega, et lõppostja tasub talle hiljem või vahendaja näol on algse müüja jaoks

tegemist sedavõrd erilise kliendiga, kes saab lõppostjale pakkuda kaupa odavamalt kui viimane

saaks algselt müüjalt). Olukorras, kus ühtki sellist loogilist põhjust olevat ei näi ning samas

ilmneb hulk detaile, mis veenavad vahendajate rolli majanduslikus ebaotstarbekuses ning samas

annab vahendajate kasutamine lõppostjale maksueelise, ongi kahtlus, et vahendajate

kasutamine on kantud lõppostja poolt lubamatu maksueelise saamise eesmärgist (ehk

maksupettusest), õigustatud. Sellises olukorras on tehinguahelas osalevatel isikutel võimalik

nende suhtes läbi viidava kontrollimenetluse käigus maksuhalduri kahtlused ümber lükata,

esitades tehingute tegeliku toimumise kohta täiendavaid tõendeid või eluliselt usutavaid

selgitusigi.

23. Käesoleval juhul ei nähtu, et vaidlusalune armatuurraud oleks alates laadimisest Lätis kuni

vastu võtmiseni OÜ Baltmet Group poolt kunagi olnud OÜ MeVa Group, OÜ XO Metal või

kaebaja kontrolli all. Nõustun siinkohal maksuotsuses tehtud järeldusega, et OÜ XO Metal

juhatuse liikme Kuido Kasaku väiteid kahe koorma ladustamise kohta enda laos, ei ole usutavad.

Esiteks, kuivõrd kaebaja juhatuse liikme selgitusest nähtuvalt ei soetanud kaebaja

armatuurrauda ilma kokkuleppeta selle edasimüügi kohta, on ilmne, et OÜ-le XO Metal

tellimuse esitamisel pidi kaebajale olema ka teada, kuhu tema tellija (OÜ Baltmet Group) kaupa

soovib, mistõttu sai ta selle teabe edastada OÜ-le XO Metal ning viimane ei pidanud kaupa ise

kusagil ladustama. Teiseks on kaebaja esindaja Aleksei Pantšenko maksuhaldurile selgitanud

(MTA lisa 72), et tema kaupa kunagi ei näinud ning kaup liikus otse tema kliendile. Ka OÜ

Baltmet Group esindaja selgitas (MTA lisa 80), et OÜ Baltmet Group kauba transporti ei

korraldanud. Seega, kui OÜ XO Metal oleks kaupa vahepeal ladustanud, oleks tema olnud see,

kes kauba edasitranspordi korraldas, millisel juhul oleks ta igal juhul teada saanud, kes on

lõppostja. Kuna Kuido Kasaku seletuse kohaselt oli n.ö ladustatud kauba näol tegemist 10. juuli

2014 koormatega (ehk esimeste koormatega), siis jääb selle valguses arusaamatuks, miks jätkas

XO Metal kauba müümist vahendajate kaudu, kui ta pidi teadma, kes on lõppostja. Liiati asus

Kuido Kasaku väidetav ladu samal aadressil, kus paiknes ka OÜ Baltmet Group ladu, seega

polnuks nendevaheliste otsekontaktide tekkimine võimatu. Pole ka mistahes põhjust järeldada,

et OÜ Baltmet Group oleks kuidagi eriliselt usaldanud kaebajat või soovinud tingimata soetada

kaupa kaebaja käest, mis oleks võimud välistada sama kauba soetamise OÜ-lt XO Metal.

24. Lisaks sellele on vaidlusalustest kaubakogustest just kahe koorma ladustamist Viimsis Aiandi

tee 21 asuvates ladudes paari päeva jooksul kinnitanud ka OÜ Baltmet Group esindaja Aleksandr

Novohatski (MTA lisa 80, vastus küsimusele 21 ja 25). Kuivõrd sama seletuse kohaselt oli nende

koormate hilisemaks sihtkohaks OÜ Tehas Metallist, kes OÜ-le Baltmet Group ettemaksu ei

teinud (samas, vastus küsimusele 20). Neist seletustest koos Kuido Kasaku seletusega on usutav,

et kaks koormat armatuurrauda tõepoolest Viimsis Aiandi tee 21 territooriumil ladustati, ent

seda ladustas seal OÜ Baltmet Group. Viimase seletus ei jäta ka võimalust, et nende laopinnale

oleks 2 koormat armatuuri veetud samal aadressil olevast OÜ XO Metal laost. Asjaolust, et

Kuido Kasak kinnitas kahe koorma ladustamist, saab teha järelduse OÜ XO Metal ja OÜ Baltmet

Group juhtide vahelise kooskõlastatud tegevuse kohta, mille puhul on eriti imelik, et sellesama

metalli tehinguahelas osales nende vahel veel kaebaja. Nende kahe väidetavalt ladustatud

koorma kohta on Kuido Kasak liiati ekslikult selgitanud, et ettemaksuarve esitamise kaebajale

tingis see, et kaebaja ei tasunud kahe esimese koorma eest õigeaegselt. OÜ XO Group poolt

kaebajale esitatud kahe esimese arve (MTA lisad 6 ja 7) maksetähtajaks oli 19. juuli 2014. Kuigi

OÜ XO Metal kontoväljavõttelt (MTA lisa 71) nähtub nende arvete eest laekumine alles 23. juulil

2014, esitas OÜ XO Metal ülejäänud koormate kohta ettemaksuarve juba 14. juulil 2014 ning

kaebaja tasus selle 16. juulil 2014. Seega pole õige K. Kasaku väide, et ettemaksuarve tegemise

põhjus oli selles, et kaebaja ei tasunud esimese kahe koorma eest õigeaegselt. See omakorda

näitab seda, et K. Kasaku seletused vaidlusaluste tehingute kohta ei olnud täpsed ja pole seega

eriti usaldusväärsed.

25. Samuti ei nähtu, et ükskõik, kas kaebaja, OÜ MeVa Group või OÜ XO Metal oleks

tehingujadas mistahes hetkel kandnud erilist äririski. Kõik need ettevõtjad esitasid tellimuse

oma hankijale väidetavalt pärast seda, kui olid saanud tellimuse oma kliendilt ning tasusid kauba

eest oma kliendilt saadud ettemaksu arvelt. Ainsana on oma vahenditest tasunud kahe esimese

koorma eest OÜ XO Metal. Samas nähtub juba ülal viidatud asjaoludest, et tegelikult oli OÜ XO

Metal teadlik sellest, et kauba lõppostjaks on OÜ Baltmet Group, mis välistab tegelikult OÜ XO

Metal tegevuse selles ahelas sõltumatu ja iseseisva ettevõtjana. Seevastu kaebaja ja OÜ MeVa

Group on väidetavaid ostutehingud rahastanud puhtalt oma ostjalt saadud ettemaksude eest.

Lisaks sellele ei olnud kaebaja, OÜ MeVa Group ja OÜ XO Metal esindajate selgitustest ja nende

kohta teada olevatest käibeandmetest nähtuvalt ühelgi neist enne vaidlusaluste tehingute

tegemist mingit arvestatavat armatuurrauaga kauplemise kogemust. See tekitab õigustatult

küsimuse, mis asjaoludel ja kuidas nad sellisesse tehinguahelasse sattusid ning said ahela

järgmiselt lülilt täieliku ettemaksu. Kõige loogilisem seletus sellele on, nagu maksuhaldurgi

leidis, tegevuse omavaheline koordineerimine kõigi ahela lülide ulatuses. See aga muudab

kasumile orienteeritud kauplemise nende vahel majanduslikult ebausutavaks.

26. Kõrvuti asjaoluga, et ei kaebajal, OÜ-l MeVa Group ega OÜ-l XO Metal erilist selle valdkonna

ärikogemust varem polnud, tuleb arvestada sellega, et KMT Max OY juhatuse liikmeks olnud

Karen Gavaljan juhtis ka Eesti äriühinguid, mille tegevuskohad olid samas, kus OÜ-l Baltmet

Group. On tõsi, et maksuhaldur ei ole Karen Gavaljanilt küsinud seda, kas OÜ Baltmet Group ja

selle juht olid talle teada ka 2014. aasta juulikuus, kus toimusid vaidlusalused tehingud, ent

vastustaja on selles osas mõistlikult selgitanud, et kuivõrd K. Gavaljani juhitud Eesti äriühingute

büroo ja ladu asusid OÜ Baltmet Group omadega samadel aadressidel juba enne vaidlusaluste

tehingute tegemist, siis on usutav, et K. Gavaljan teadis OÜ-d Baltmet Group ka 2014. aasta

juulis. Selle taustal saab asuda seisukohale, et armatuurraua müügiga seotud otseste ärisuhete

tekkimine KMT Max OY ja OÜ Baltmet Group vahel oleks olnud tõenäolisem kui nende

tekkimine kolme vahendaja kaudu. See omakorda suurendab kahtlust, et tehinguahelas

tegelikku äririski mitte kandvate vahendajate roll ei olnud tõeline.

27. Vastustaja leiab õigustatult, et OÜ MeVa Group tegelikus osalemises neis tehingutes annab

alust kahelda OÜ MeVa Group juhatuse liikme ebatäpne seletus tehingute kohta ning see, et

need tehingud olid OÜ MeVa Group jaoks olid kahjumlikud. On tõsi, et kontekstiväliselt ei

saakski väga imeks panna seda, et OÜ MeVa Group juhatuse liige Pavel Šinkevitš (MTA lisa 29) ei

mäletanud kauba müüjaks oleva Soome ettevõtja nime. Kui aga kõrvutada see asjaoluga, et

kõnealune Soome ettevõtja oli vaadeldaval perioodil üks kahest OÜ MeVa Group hankijast ning

Pavel Šinkevitš andis maksuhaldurile oma seletused vaid mõned kuud pärast väidetavate

tehingute toimumist, on selline mitte mäletamine vähemalt kummaline. Lisaks sellele kinnitas

Pavel Šinkevitš maksuhaldurile seletusi andes, et varasemast tal armatuurraua soetamise

kogemusi polnud ning ei vastanud jällegi küsimusele teiste liikmesriikide ettevõtjatega

kontaktide tekkimise asjaolude kohta. Need detailid õigustavad kahtlust, et Pavel Šinkevitš

tegelikult tehingute asjaolusid ei teadnud. Ka nähtub OÜ MeVa Group armatuurraua ostuarvete

(MTA lisad 46-54) ja müügiarvete (MTA lisad 33-41) võrdlusest, et need tehingud olid

kahjumlikud, OÜ MeVa Group ostis kauba kallimalt kui edasi müüs. Seejuures selgitas Pavel

Šinkevitš maksuhaldurile, et MeVa Groupi kasumimarginaal oli 5%. Ei ole eluliselt usutav, et

varem selles valdkonnas sarnase mahuga tehinguid mitte teinud ettevõtja juht ei mäleta kolm

kuni neli kuud pärast tehingute toimumist seda, et tehingud olid kahjumlikud. Nende asjaolude

taustal ei saa maksuhaldurile ette heita, et OÜ MeVa Group juhatuse liikme käest tehingute

kahjumlikkuse põhjuste kohta ei uuritud. Viimase antud selgituse pinnalt oli selge, et ta

tegelikult tehingute asjaolusid ei teadnud. Samamoodi ei ole maksuhaldur andnud mingit

eraldiseisvat tähendust OÜ MeVa Group käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise faktile

ega pidanud uurima ka selle täpseid põhjusi. Asjaolu, et äriühing maksuhalduri korraldusele

majandustegevuse kohta tõendite esitamiseks ei reageerinud ning hiljem ka enda

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsust vaidlustanud ei ole, õigustab aga

täiendavalt kahtlust, et seda vastavat majandustegevust tegelikult ei toimunud. Eeltoodud

põhjustel on maksuhaldur põhjendatult seadnud kahtluse alla OÜ MeVa Group osalemise

vaidlusaluses tehinguahelas.

28. Mis puudutab maksuhalduri väidet erinevate isikute seletuste vastuolulisuse kohta

armatuurraua transpordi korralduse osas, siis on kaebajal põhimõtteliselt õigus selles, et need

vastuolud ei ole nii suured nagu maksuotsuses näidata püütakse. Põhimõtteliselt on kõik isikud

öelnud vaid seda, et kauba transpordi korraldas isik, kes neile kauba müüs. Nii näiteks ei ole

Pavel Šinkevitši seletus, et kaup liikus Soomest OÜ-sse XO Metal, tegelikus vastuolus asjaoluga,

et reaalselt sõitis kaup sama auto peal Lätist OÜ Baltmet Group territooriumile. Nimelt ei nähtu

Pavel Šinkevitši seletusest, et ta tegelikult oleks teadnud, kust Soome müüja kauba peale laadis

või kuhu tema väidetavaks tellijaks oleva OÜ XO Metal esindaja selle vedada lasi. Ühegi isiku

seletusest ei saa järeldada, et ta oleks konkreetselt teadnud, kas kaupa veab talle kauba

müünud isik ise või kasutab selleks mõnd transpordiettevõtjat või veab kauba hoopis tema

hankijale kauba müünud isik. Samas, kuivõrd kaup liikus reaalselt ja ilma vahepeatuste ja

ladustamisena Lätist OÜ-le Baltmet Group, ilma et see vahepealsete tehinguahela lülide

kontrolli alla sattunud oleks, siis ei saa need seletused kauba liikumise kohta ka tehingute

tegelikku toimumist kõige eelneva valguses ka kinnitada.

27. Põhjendatud pole ka kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole üldse arvestanud OÜ Baltmet

Group seletusega. Esiteks ei nähtu nimetatud seletusest asjaolusid, mis kõigi tekkinud kahtluste

taustal tehingute tegelikku toimumist kinnitaksid. See, et OÜ-l Baltmet Group ei saanud liiga

väikeste soovitud koguste tõttu soetada armatuurrauda otse tehastest, on võimalik. Samas pole

maksuhaldur arvanudki, et OÜ Baltmet Group selle kauba tegelikult tehasest soetas. Samas

õigustavad maksuotsuses välja toodud asjaolud kahtlust, et viimane soetas need Soome

äriühingult, kelle juhiga olid OÜ Baltmet Group juhid tõenäoliselt tuttavad. Samuti selgitasin

eelpool, miks leian, et selle kauba hankimisel tegid omavahel koostööd ka OÜ Baltmet Group ja

OÜ XO Metal, mis muudab dokumentides kajastatud tehinguahela samuti ebausutavaks.

Nõustun ka sellega, et maksupettusest, mille toime panemises maksuhaldur kaebajat ja teisi

kahtlustas, oleks tõenäolisemalt tegelikuks kasu saajaks just OÜ Baltmet Group, kes sel juhul

oleks ka kõige rohkem huvitatud tegelike asjaolude varjamisest, mistõttu ei saa viimase

kinnitusele, et tema soetas kauba kaebajalt, erilist tõendusväärtust omistada.

28. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud osas, mis puudutab kaebaja poolt mööbli müügikäivet.

Selles osas ei ole kaebaja esitanud maksuotsuses esitatud põhjendustele ühtki tõsiseltvõetavat

vastuväidet ega täiendavat tõendit, mis kinnitaks mööbli müüki teise liikmesriigi äriühingule.

Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel on eluliselt ebausutav kaebaja poolt mööbli müümine

SIA-le Pointer Constructing. Kuivõrd sellise müügi deklareerimine andis kaebajale maksueelise

võrreldes sellega, kui ta oleks deklareerinud kauba müügi Eesti isikule, siis on kaebaja

maksuarvestuses kajastatud tehingu majanduslikku ebaloogilisust ja muid seda kinnitavate

asjaolude puudumist silmas pidades õigustatud kahtlustada kaebajat selles osas maksupettuse

toime panemises. Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud selle, et mööbli müük ei olnud

kaebaja tavapärane tegevusala, samuti ei nähtu, et tegemist oleks olnud mistahes muul

põhjusel sellise mööbliga, mille soetamine kaebajalt oleks majanduslikult otstarbekas või

eluliselt usutav. OÜ Dorade Trade töötaja T. T. seletuse kohaselt (MTA lisa 128) oli sisuliselt

tegemist kaubaga, mida igaüks oleks mööbel.ZIP kaupluse kaudu osta saanud. Müügiahel, kus

sellise mööbli ostab sisuliselt Eestis asuvast kauplusest Eesti äriühing, kes müüb selle Läti

äriühingule, kes müüb selle edasi koos väidetava vedamisega Bulgaariasse, ei ole eluliselt usutav

ilma, et selleks oleks mingi selge majanduslik põhjus.

29. Mööbli müügitehingu osas on maksuhaldur õigesti välja toonud kaebaja juhatuse liikme

vastuolulised seletused kauba ladustamise ja transpordi osas. A. Pantšenko väitel viis tema

kaubad kaubikuga Riiga. Samas nähtub CMR-ilt (MTA lisa 130), et kaup transporditi Tallinnast

otse Bulgaariasse. Ka SIA Pointer Constructing juhatuse liikme selgitusest (MTA lisa 132) nähtub,

et kaup vaadati küll Riias üle, ent see viidi sama kaubikuga edasi Bulgaariasse. Kuivõrd tegemist

oli kaebaja poolt renditud kaubikuga (MTA lisa 106), ei ole usutav, et kaebaja esindaja viis

sellega kauba Riiga ning sealt viis sama transpordivahendiga keegi kolmas selle edasi

Bulgaariasse. Lisaks sellele väitis A. Pantšenko, et sõitis kaubikuga Riiga ja Eestisse tagasi samal

päeval, mille puhul ei ole ajaliselt võimalik, et seesama kaubik käis vahepeal ära Bulgaarias.

Viimaks on vastustaja õigesti välja toonud ka selle, et OÜ ALPO Group arvetel (MTA lisad 107 ja

108) on eraldi välja toodud transport Eestist Bulgaariasse. Olukorras, kus kauba väidetava müüja

seletused kauba transpordi kohta on sel määral muude tõenditega vastuolus, on igal juhul alust

tehingu tegelikus toimumises kahelda. Seejuures ei ole kaebaja ka kohtumenetluses esitanud

ühtki tõsiseltvõetavat selgitust, mis neid vastuolusid seletaks.

30. Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole välja toonud, millisel

õiguslikul alusel ja kuidas toimub maksuotsuses nimetatud sõidukite numbrituvastussüsteem

piiriületusel. Kuna tegemist on tehnilise lahendusega, on iseenesest mõeldav, et kõigi sõidukite

numbreid süsteem tuvastada ei suuda (nt. sõidukil on numbrimärk puudu või väga räpane vms).

Antud juhul ei oma sellised võimalikud hälbed aga tähendust, sest kahtlus, et vaidlusalust

tehingut toimunud ei ole, ei tugine esmajärjekorras mitte sellele, et numbrituvastussüsteem

pole piiriületuse fakti registreerinud, vaid asjaosaliste enda poolt kauba transportimisega seotud

asjaolude kohta antud ütluste vastuolulisusel. Numbrituvastussüsteemi andmete kontrolli

tulemust saab siinkohal vaadata üksnes maksuhalduri õigustatud, ent tulutuks jäänud püüdena

leida täiendav tõend kauba transpordi toimumise fakti kohta. Olukorras, kus sellist tõendit ei

leitud, on kaebajal seda suurem kohustus tehingu aluseks olevad asjaolud tõendada selliselt, et

need veenaks tehingu toimumises maksuarvestuse aluseks olevais dokumentidest näidatud

viisil.

31. Maksuhaldur on ka õigesti välja toonud selle, et A. Pantšenko polnud kursis mööbli saamise

asjaoludega, väites, et sai kauba kätte kahes jaos, samas kui Dorada Trade saatelehtede (MTA

lisad 111-122 ja T. T. seletuse (lisa 128) kohaselt anti kaup OÜ-le ALPO Group üle kas kolmes või

neljas osas. Kauba mitmes osas üle andmine on oluline eeskätt selles kontekstis, et kui kaebaja

väidab, et viis kauba Lätti ühes jaos, pidi ta seda järelikult vahepeal kusagil ladustama. Kaebaja

väited kauba ladustamise kohta selleks renditud laos on rendilepinguga (MTA lisa 105) ümber

lükatud, kuna see rendileping on sõlmitud hilisema aja kohta ning seega ei saanud kaebaja

vaidlusalust mööblit selle lepingu alusel ladustada. Liiati on A. Panšenko eksinud maksuhaldurile

seletusi andes ka kauba eest tasumise asjaolude selgitamisel, väites, et SIA Pointer Constructing

tegi ettemaksu, samas kui tegelikult tasus see äriühing oluliselt hiljem nii arvete esitamise kui

kauba väidetava üle andmisega võrreldes. OÜ ALPO Group majandustegevuse mahtusid silmas

pidades ei ole eluliselt usutav, et A. Pntšenko oleks sellistes asjaoludes eksinud. Eelnev õigustab

kahtlust, et dokumendid mööbli müümise kohta SIA-le Pointer Constructing on koostatud kauba

tegeliku ostja varjamiseks ning kuivõrd ainus mõeldav põhjus selliseks varjamiseks on lubamatu

maksueelise saamise soov, siis pidanuks kaebaja selle kahtluse hajutamiseks esitama täiendavad

tõendid ja selgitused, mis selle kahtluse hajutavad. Seda kaebaja teinud ei ole ja seega on

maksuotsus ka selles osas põhjendatud.

32. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole enda kasuks

menetluskulude välja mõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik