3-14-50557/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

09.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-50557

Haldusasi

Kalle Baranini kohustamiskaebus Tartu Vangla vastu

isikliku elektriseadme kasutamise loa väljastamiseks,

tuvastamiskaebus ööseks kambris öötule põlema

jätmise

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ning

tuvastamiskaebus kambri pistikutest kell 22:00–6:00

elektri välja lülitamise õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.12.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kalle Baranini apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kalle Baranin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada halduskohtu otsus

elektriseadme kasutamisluba ja öist valgustust puudutavate nõuete osas.

2. Teha elektriseadme kasutamisluba puudutava kohustamisnõude osas uus otsus

ja kohustada Tartu Vanglat kaebaja 03.12.2013. a taotlust, väljastada talle

elektriseadme kasutamise luba, uuesti läbi vaatama, arvestades ringkonnakohtu

otsuse põhjendusi.

3. Öist valgustust puudutava nõude osas saata asi halduskohtule tagasi uueks

läbivaatamiseks.

4. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, asendades

halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

5. Mõista Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja 10 eurot menetluskulu. 10 eurot

menetluskulu jätta kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 10.03.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 03.12.2013 Tartu Vanglale taotluse isikliku elektriseadme raadio JVC

kasutamiseks kambris.

2. Tartu Vangla keeldus 03.01.2014. a otsusega nr 6-27/1080-2 (tl 66p) elektriseadme

kasutamiseks loa andmisest. Kaebaja esitas 06.01.2014 vaide Tartu Vangla 03.01.2014. a

otsuse nr 6-27/1080-2 kehtetuks tunnistamiseks ja asja uueks otsustamiseks. Tartu Vangla

rahuldas 05.02.2014. a vaideotsusega nr 1-11/9-2 (tl 7-8) kaebaja vaide, tunnistas kehtetuks

03.01.2014. a otsuse nr 627/1080-2 ja tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.

3. Tartu Vangla otsustas 06.03.2014. a otsusega nr 6-27/1080-3 (tl 10-10p) uuesti keelduda

isikliku elektriseadme kasutamise loa andmisest kaebajale.

4. Kaebaja esitas 07.03.2014 Tartu Vangla 06.03.2014. a otsuse nr 6-27/1080-3 peale vaide,

mille Tartu Vangla jättis 07.04.2014. a vaideotsusega nr 1-11/114-2 (tl 11-11p) rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 11.03.2014 Tartu Vanglale pöördumise, milles avaldas soovi, et kambris

kustutataks ööseks tuli. Ta leidis, et magamine öötulega mõjub halvasti tema tervisele ja

põhjustab stressi.

6. Tartu Vangla jättis 08.04.2014. a kirjaga nr 6-24/1701-2 (tl 12) kaebaja taotluse

rahuldamata. Vangla selgitas, et tulede põlemine öörahu ajal on vajalik järelevalve

teostamiseks nii territooriumil kui eluhoonetes. Vangla väitis, et valgustid on paigaldatud

vastavalt projektile ja valgustugevus kambris vastab vanglas tehtud mõõtmiste kohaselt

nõuetele.

7. Kaebaja esitas 14.03.2014 Tartu Vanglale pöördumise, milles soovis teada, miks vangla

lülitab elektri ööseks välja kell 22:00.

8. Tartu Vangla selgitas 14.04.2014. a kirjas nr 2-3/1220 (tl 13), et kaabeltelevisioon ja

elekter lülitatakse kambrites sisse kell 6:00 ja välja kell 22:00. Antud meede on mõeldud

selleks, et tagada kinnipeetavatele ettenähtud 8-tunnilist pidevat uneaega.

9. Kaebaja esitas 20.04.2014 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-5p,

3636p) Tartu Vangla kohustamiseks lubada kasutada vangla isiklike asjade laos olevat makk-

raadiot JVC viisil, et kuulata saaks vaid raadiot. Samuti taotles kaebaja Tartu Vangla

toimingute – ööseks kambris öötule põlema jätmine ning kell 22:00–6:00 kambri pistikutest

elektri välja lülitamine – õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebaja leidis, et tegemist ei ole muusikakeskusega, kuna seadmel ei ole eemaldatavaid

kõlareid ega muid muusikakeskusele omaseid tunnuseid. Kaebaja väitis, et kõnealuse

seadmega ei saa kuulata laserplaate, kuna raadiol saab keelatud funktsioonide kasutamiseks

mõeldud kohad turvakleebistega kinni kleepida. Sedamoodi on vangla talitanud vangla poes

müüdavate telerite USB-pesadega. Kaebaja väitel oli sellisel kujul kinni kleebitud elektriseade

JVC tema kasutuses Tallinna Vanglas. Kaebaja arvates peab vangla võimaldama

kinnipeetavatel kuulata raadiosaateid.

Tartu Vangla tegevus, mis seisneb elektri väljalülitamises kambrites ning öötulede põlema

jätmises kell 22:00–06:00 on õigusvastane. Öötulede põlemine mõjutab kaebaja sõnul

unehormooni teket.

Vangla on väljastanud kasutusloa vangla poest ostetud telerile, mille USB-pesa on

turvakleebisega kinni kaetud. Samuti on kaebaja väitel vangla väljastanud kinnipeetavale

makk-raadio, mis on samuti turvakleebistega kinni teibitud selliselt, et kinnipeetav saab

kuulata ainult raadiot. Kaebajal oli Tallinna Vanglas elektriseadme JVC kasutusluba alates

04.10.2013.

Tuvastamisnõuete põhjendatud huvina toob kaebaja välja vajaduse hinnata kahju hüvitamise

nõude perspektiivikust aga samuti preventiivse huvi.

10. Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 25-26) palus jätta kaebus rahuldamata.

11. Tartu Halduskohus jättis 12.12.2014. a otsuses (tl 47-48p) kaebuse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et kaebaja raadio on tehnilistelt omadustelt keerulisem kui tavaline

raadio. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust

kõigi tänapäevaste isiklike tehnikaseadmete vanglas kasutamiseks, mille ainult üheks

funktsiooniks on raadiosaadete jälgimise võimalus. Vastustaja on tõendanud, et tegemist on

kaasaskantavaks muusikakeskuseks kvalifitseeruva seadmega. Tegemist on andmekandja

lugejaga, mis on vanglas keelatud esemeks.

Õigeks ei saa lugeda kaebaja toodud võrdlust USB-pesaga teleritega, mida müüakse vangla

poes. Tõene on vangla väide, et tegemist on teleri lisafunktsiooniga. Olukord on erinev

eelkõige seetõttu, et vangla on saanud anda kauplusepidajale vangla turvalisuse aspektist

lähtudes soovitused, millistele tehnilistele parameetritele tohivad vanglas müüdavad

tehnikavahendid täna vastata. Millistele tehnilistele tingimustele vastab kaebaja

muusikakeskus, ei ole võimalik tuvastada. Liiatigi pole see vangla ülesandeks, kuna

formaaljuriidiliselt on tegemist keelatud eseme tunnustega esemega.

Vangla on lubanud vaatamata kodukorra p-le 7.1.32 kambrisse telereid, millel on USB-pesa

kinni kaetud. Siinjuures on oluline, et kauplus vastutab nende tehniliste näitajate vastavuse

eest vangla üldreeglistikule. Tallinna Vangla 2013. a kaebaja kambris oleva vara nimekirja (tl

41) kohaselt on muusikakeskust ekslikult peetud pelgalt raadioks, mistõttu näitab ainuüksi see

fakt, et vastustaja käitumine ei ole õigusvastane. Vastustaja on tuvastanud Tallinna Vangla

eksimuse eseme määratlemisel. Kuna kaebaja muusikakeskuse soetamiskoht pole teada ja

tegemist pole Tartu Vangla vahendusel soetatud esemega, siis on vastustaja õigustatult

leidnud, et muusikakeskuse teatud osade kinnikatmine ei ole piisavaks garantiiks vangla

julgeoleku tagamisel. Kaebaja poolt osundatud makk-raadio, mis on kaasvangil kambris, ei

kvalifitseeru halduskohtu arvates muusikakeskuseks – on nö eelmise põlvkonna toode.

Seetõttu ei esine ka selles osas ebavõrdset kohtlemist.

Tartu Vangla 06.03.2014. a isikliku elektriseadme kasutamise loa andmisest keeldumine

nr 627/1080-3 (tl 10) ja 07.04.2014. a vaideotsus nr 1-11/114-2 (tl 11) ei ole seega

kaalutlusveaga haldusaktid, mis rikuksid kaebaja õigusi. Seetõttu jääb kohustamiskaebus

kaebaja taotluse uuesti läbivaatamise osas rahuldamata.

Mis puutub kaebaja tuvastusnõudeid, siis nõustub kohus vastustaja põhjendustega, mis on

saadetud kaebajale: öise valgustuse osas (tl 12), elektri ööseks väljalülitamise osas (tl 13) ning

vastuses tooduga (tl 26) ega korda neid. Tuvastusnõuete rahuldamine seoses öise valgustuse ja

elektri väljalülitamisega tulevase kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja rehabiliteerival

eesmärgil on ilmselgelt välistatud, kuna kaebaja vaidlustatud faktilised asjaolud ei saa tingida

hüvitamisele kuuluda võiva kahju olemasolu ega tekkimist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

12. 12.01.2015 esitas kaebaja halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 54-56p),

milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus kohustamiskaebuse osas ning

kohustada Tartu Vanglat väljastama elektriseadme kasutusluba tingimisel, et kasseti ja CD

funktsioon on kinni teibitud sarnaselt vanglas lubatud teleritega. Kaebaja palub samuti võtta

seisukoht tuvastamiskaebuse osas ja kas tagastada nõue või lahendada nõue sisuliselt.

Halduskohus pole sisuliselt lahendanud tuvastamisnõuet. Seega jääb arusaamatuks, mis sest

sai.

Enamusel kinnipeetavatel on telerid olenemata sellest, kust need on ostetud. Ühele

kinnipeetavale on väljastatud teler, millel on nii USB- kui ka DVD-funktsioon. Kaebaja leiab,

et teda tuleb kohelda teistega võrdselt. Kaebaja väitel ei esita tema seade peale helikasseti ja

CD muid meediume. Tegemist on 2008. a mudeliga. Lähtuda tuleb konkreetse seadme

funktsioonidest (JVC NB10B). Seade on ostetud Jokela vanglas 2008. aastal. Kaebaja leiab, et

kui CD ja kasseti avad turvakleebistega kinni kleepida, ei ohusta antud seade vangla

julgeolekut mingil viisil. Sellisel juhul saab seadmega kuulata ainult muusikat. Kuigi seade on

sarnaselt enamusele teleritele võimeline mängima nii mp3, mp4 kui DIVX vormingus faile,

siis avade kinni kleepimise korral on tegemist üksnes raadioga.

13. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 67-67p) jätta see

rahuldamata.

Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ükski apellatsioonkaebuses

toodud asjaolu ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja jääb oma varasemate

selgituste juurde ja nõustub halduskohtu seisukohtade ja järeldustega.

Põhjendamatud on kaebaja väited seoses ebavõrdse kohtlemisega, kuna telerit, mille

lisafunktsioonideks on muu hulgas ka USB (või ka DVD) funktsioon, ei saa võrrelda

kaasaskantava muusikakeskusega. USB-pesa kaudu lisaseadme ühendamine ja andmete

taasesitamine, lugemine vms otstarve on teleri lisafunktsiooniks. Apellandi elektriseadme

omadusi ning kasutusvõimalusi silmas pidades on aga selge, et raadiokuulamine ei ole selle

ainuke kasutusotstarve. Peamiseks funktsiooniks on siiski CD-plaatidel ning

magnetkassettidel oleva info taasesitamine. Seega ei ole kahtlust, et tegemist on andmekandja

lugejaga Tartu Vangla kodukorra p 7.1.32. mõttes. Iga elektriseadet, mis teiste funktsioonide

kõrval ka raadiolainete vastuvõtmist võimaldab ja sel viisil raadiosaadete kuulamise

võimalikuks teeb, ei ole vanglateenistuse ametnikud – isegi kui potentsiaalselt on võimalik

kõik muud (s.t seadme põhiotstarbe jaoks vajalikud) avaused turvakleebistega kinni kleepida

– kohustatud kinnipeetavale kambrisse lubama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning halduskohtu

otsus tuleb tühistada elektriseadme kasutamisluba ja öist valgustust puudutavate nõuete osas.

Elektriseadme kasutamisluba puudutava kohustamisnõude osas tuleb kaebus rahuldada ja

kohustada vastustajat kaebaja taotlust, väljastada talle elektriseadme kasutamise luba, uuesti

läbi vaatama, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Öist valgustust puudutava nõude

osas tuleb saata asi halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jääb

halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb

asendada käesoleva otsuse põhjendustega.

15. Esmalt käsitleb ringkonnakohus öist valgustust ja öise elektri väljalülitamisega

seonduvaid nõudeid (I), vaagib seejärel elektriseadme kasutamisloaga seonduvaid küsimusi

(II) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III).

I

16. Halduskohus menetles: 1) kohustamiskaebust, mille eesmärgiks on saada isikliku

elektriseadme kasutamise luba, 2) tuvastamiskaebust tuvastada ööseks kambris öötule põlema

jätmise õigusvastasus ning 3) tuvastamiskaebust tuvastada kambri pistikutest kell 22:00–6:00

elektri välja lülitamise õigusvastasus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist on

kolme nõudega liitkaebusega, samuti sellega, et isikliku elektriseadme kasutamise loa

saamiseks esitatud nõue on kohustamisnõue, kuid leiab, et halduskohus on kahte ülejäänud

nõuet tõlgendanud ekslikult tuvastamisnõuetena.

17. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele; kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest

tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse

pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu

isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt RKHKm

26.03.2004, 3-3-3-1-04; RKHKo 05.02.2004, 3-3-1-3-04; 13.11.2008, 3-3-1-26-08;

25.11.2010, 3317710). Kaebaja sõnastas oma taotlused nii öötule kui ka elektri osas

tuvastamisnõuetena. Seejuures tuleb aga arvestada HKMS § 45 lg 2 lausega 1, mille kohaselt

võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Kuna nii öötule kui elektri osas on tõhusamaks õiguste kaitse vahendiks

kohustamisnõue, siis ei oleks tuvastamiskaebused nende eesmärkide saavutamiseks lubatavad.

Haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kaalunud, kas kaebaja taotlusi on

võimalik tõlgendada kohustamisnõuetena. Samuti ei nähtu haldusasja materjalidest, et

halduskohus oleks juhtinud kaebaja tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma nõude

esitamise võimalusele. See, et halduskohus on jätnud kaebaja tahte tõlgendamata, kujutab

endast halduskohtu poolset olulist menetlusnormide rikkumist.

18. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu

peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras

tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Käesoleval juhul on

Tartu Vangla käsitanud kaebaja 11.03.2014 ja 14.03.2014 esitatud kirju lihtsalt

pöördumistena. Riigikohus on öelnud: „Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei

ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks,

kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud“ (RKHKm 04.03.2003,

3-3-1-32-03, p 16). Ringkonnakohus leiab, et sama kehtib ka toimingu suhtes esitatud

pöördumise korral. Tartu Vangla vastuskirjadest selgub, et kaebaja avaldas esimeses

pöördumises soovi, et kambris kustutataks ööseks tuli, kuna magamine öötulega mõjub

halvasti tema tervisele ja põhjustab stressi, ning teises soovis teada, miks vangla lülitab elektri

ööseks välja kell 22:00. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtueelsetest menetlustest

mõistetavad kaebaja soovid magada pimedas ning kasutada öösel elektriseadmeid. Kui

kaebaja soov oleks kummagi pöördumise puhul olnud vastustajale arusaamatu, oleks tulnud

anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vastustaja seda ei teinud, vaid vastas

kaebajale mõlema pöördumise peale sisuliselt. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kohustuslik

kohtueelne menetlus on mõlema nõude puhul läbitud.

19. Öist valgustust puudutava nõude osas ei pea ringkonnakohus võimalikuks hakata nõuet

sisuliselt menetlema, kuna vajalikuks võib osutuda täiendavate menetlustoimingute tegemine.

Tartu Vangla on põhjendanud öövalguse vajalikkust järelevalve teostamise vajalikkusega.

Samuti on vangla märkinud, et valgustid on paigaldatud vastavalt projektile ning

valgustugevus vastab kehtestatud nõuetele (tl 12). Ringkonnakohtule ei ole teada, millistele

nõuetele vastavust vastustaja silmas peab. Ringkonnakohus loeb üldtuntuks, et inimesed

tavatsevad valgel ajal ärkvel olla ja pimedas magada. Pimedus soodustab ja valgus pidurdab

unehormooni ehk melatoniini sünteesi. Melatoniin omakorda mõjutab tervist ning selle

puudus pika aja vältel võib tekitada tõsiseid tervisehäireid. Samuti võib melatoniini sünteesi

mõjutada nii valguse eredus kui ka valgusallika liik (vt http://medicalxpress.com/news/2011-

09-white-suppresses-body-production-melatonin.html). Seega, selleks et lahendada kaebaja

tuvastamisnõue, tuleks välja selgitada, milliseid valgusallikaid Tartu Vanglas öövalguse puhul

kasutatakse ning kui ere see valgus mõõdetuna sobivates mõõtühikutes on. Vastamaks

küsimusele, kas saadud andmed viitavad tervisele kahjutule või kahjulikule valgustugevusele

ja/või valgusallikale, võib osutuda vajalikuks kaasata sõltumatu ekspert. Eeltoodud põhjustel

saadab ringkonnakohus asja öövalgust puudutava nõude osas HKMS § 199 lg 2 p 2 alusel

halduskohtule tagasi uueks arutamiseks, kuna ringkonnakohus peaks hakkama asja sisuliselt

esimese astme kohtuna arutama.

20. Öise elektri väljalülitamise nõudega seonduvas osas leiab ringkonnakohus, et kuigi

tegemist on halduskohtu poolt olulise menetlusnormide rikkumisega, ei ole selles osas

mõistlik ega vajalik asja halduskohtusse tagasi saata. Ringkonnakohtu hinnangul tingib sellise

hinnangu eelkõige menetlusökonoomia põhimõte (HKMS § 2 lg 2). ning halduskohtule asja

tagasisaatmise ebamõistlikkus. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on haldusorgani

poolse keeldumise õigusvastasus, mida aga antud juhul ei nähtu. Kaebaja ei ole ei kaebuses

ega apellatsioonkaebuses esitanud ühtki argumenti, mille alusel saaks jõuda vastupidisele

tulemusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse sisuliste põhjendustega Tartu Vangla

14.04.2014. a kirja nr 2-3/1220 (tl 13) põhjenduse õiguspärasuse osas, ega pea vajalikuks neid

kordama hakata (HKMS § 201 lg 4). Seetõttu tuleb halduskohtu otsuse resolutsioon öist

elektri väljalülitamist puudutavas osas jätta muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse

põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

II

21. Järelejäänud kohustamisnõude osas leiab ringkonnakohus, et halduskohus on asjaolusid

ekslikult hinnanud ja kehtivat õigust ekslikult tõlgendanud.

22. Tartu Vangla 06.03.2014. a otsuses nr 6-27/1080-3 (tl 10-10p) on keeldumise õiguslikuks

aluseks märgitud VangS § 31 lg 2, mis sätestab, et vanglateenistuse ametniku loal võib

kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine

ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole

kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu

vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Veel on vangla selles otsuses

tuginenud Tartu Vangla kodukorra p-le 7.1.32, mille kohaselt on Tartu Vanglas viibivatele

kinnipeetavatele täiendavalt keelatud andmekandja ja selle lugeja, v.a paber. Tartu Vangla

ongi tuginenud sellele, et kaebaja poolt kambrisse taotletav seade on andmekandja lugeja,

kuna lisaks raadio kuulamise võimalusele omab elektriseade andmekandja lugejaid, mis

võimaldavad taasesitada nii erinevaid CD plaatide formaate kui ka helikassette.

23. Tegemist on niisiis kahe normiga, mis eraldi võetult viivad vastukäivate tulemusteni:

VangS § 31 lg 2 järgi on õigus kasutada raadiot, Tartu Vangla kodukorra p 7.1.32 järgi ei tohi

kinnipeetaval olla andmelugejat. Riigikohus on andnud VangS § 31 lg-le 2 tõlgenduse, mille

kohaselt omab loa andmise otsustamisel tähtsust vaid vastava seadme kasutamise funktsioon

ja selle tulemusena teiste isikute häirimise või vangla sisekorraeeskirja rikkumise võimalikkus

(RKHKo 09.06.2010, 331-32-10, p 19). Ringkonnakohut hinnangul on seejuures silmas

peetud küsimust, kas seadet on võimalik kasutada raadio või telerina. Vastustaja on

vaidlustatud keeldumises tuginenud samuti seadme funktsioonile, kuid asunud seisukohale, et

raadio on vaid seadme kõrvalfunktsioon. Halduskohus on sellega nõustunud. Ringkonnakohus

ei jaga seda seisukohta. Ükski muu funktsioon seadmel ei muuda asjaolu, et raadio on raadio.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et vangla on väljastanud teistele kinnipeetavatele DVD-

funktsooniga telereid, millel DVD-ava on turvakleebisega kinni kleebitud. Kui integreeritud

DVD-mängija ei muuda teleri olemust, siis ei saa ka integreeritud CD- ega kassetimängija

muuta raadio olemust. Ringkonnakohus uuris seadme JVC RV-NB10B kasutamisõpetust

(http://resources.jvc.com/Resources/00/00/90/LVT1539-001A.pdf) ega tuvastanud, et antud

seade oleks oma funktsioonidelt kuidagi eriline või iselaadne. Tartu Vangla kodukorra p 8.4.1

ls 1 annab kinnipeetavale õiguse kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase toodang,

muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning vastavad

Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Kodukorra p 8.4.4 ls 1 järgi on

kinnipeetaval kohustus turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise

kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda. Ringkonnakohtu arvates tagavad need

kodukorra punktid piisavalt eesmärki, mida vastustaja soovis oma 06.03.2014. a otsusega

nr 627/1080-3 saavutada: kodukorra p 7.1.32 tagamiseks on võimalik CD-mängija ja

helikasseti avad turvakleebistega kinni kleepida, jättes seadmel kasutatavaks üksnes

raadiofunktsiooni. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja seadmel ei saa kehtiva õiguse

järgi taandada raadiofunktsiooni pelgalt kõrvalfunktsiooniks. Tegemist on kaasaskantava

raadioga, mille lisafunktsioonidena tuleb antud kontekstis käsitleda CD-de ja helikassettide

taasesitamise funktsioone.

24. Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu otsus vastavas osas, Tartu Vangla 06.03.2014. a

otsus nr 627/1080-3 ja 07.04.2014. a vaideotsus nr 1-11/114-2 tühistada ning kohustada Tartu

Vanglat kaebaja 03.12.2013 esitatud taotlus uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus peab

vajalikuks lisada, et elektriseadme kambrisse lubamisel tuleb lisaks VangS § 31 lg-le 2

arvestada ka VangS § 15 lg-ga 2. Näiteks ei pruugi seadme funktsioonist hoolimata olla

lubatud suuremõõtmeline seade, millesse on võimalik peita keelatud esemeid, mida seadet

avamata ei ole võimalik leida, ning mis seetõttu takistab järelevalve teostamist.

III

25. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus niisiis rahuldada osaliselt ning halduskohtu otsus

tuleb tühistada elektriseadme kasutamisluba ja öist valgustust puudutava nõude osas.

Elektriseadme kasutamisluba puudutava kohustamisnõude osas tuleb kaebus rahuldada ja

kohustada vastustajat kaebaja taotlus väljastada talle elektriseadme kasutamise luba uuesti

läbi vaatama, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Öist valgustust puudutava nõude

osas tuleb saata asi halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jääb

halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb

asendada käesoleva otsuse põhjendustega.

26. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on tasunud halduskohtus riigilõivu 15

eurot (tl 18) ja apellatsioonimenetluses samuti 15 eurot (tl 61), kokku seega 30 eurot.

Vastustaja taotlust esitanud ei ole, mistõttu ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.

Menetluses oli kolm kaebust, mida ringkonnakohus hindab kaalukuselt võrdseks. Ühe osas

teeb ringkonnakohus otsuse kaebaja kasuks, teise osas saadab halduskohtule tagasi uueks

arutamiseks ning kolmanda osas teeb otsuse kaebaja kahjuks. Seega leiab ringkonnakohus, et

vastustajalt tuleb kaebajale menetluskulu hüvitamiseks välja mõista kokku 10 eurot. 10 eurot

jääb kaebaja enda kanda. 10 euro osas kujundab seisukoha halduskohus asja uuel

läbivaatamisel.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/