3-14-52641/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-14-52641 Haldusasi Vagif Valievi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000 eurot seoses ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 30.01.2013- 25.08.2013 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.03.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vagif Valiev Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.03.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

2. Tagastada kaebaja eest kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 40 eurot U.V. tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX . EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.04.2014 registreeriti Tallinna Vanglas kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus (tl 32-33p) seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega Tallinna Vanglas.

2. Tallinna Vangla jättis 02.10.2014. a otsusega nr 5-18/14/11434-2 (tl 6-8) kaebaja taotluse rahuldamata.

3. 30.10.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist perioodil 30.01.2013 kuni 25.08.2013 Tallinna Vanglas väidetavalt inimväärikust alandavates kambritingimustes viibimise eest summas 5000 eurot.

4. Tartu Halduskohus jättis 18.03.2015. a otsusega kaebuse perioodi 20.08.2013-25.08.2013 osas läbi vaatamata, rahuldas kaebuse osaliselt ning mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitisena talle tekitatud mittevaralise kahju eest 222 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Vastustaja esitas 18.03.2015 apellatsioonkaebuse (tl 54-56), milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis kaebaja kasuks välja hüvitise summas 222 eurot, ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kinnipeetava paigutamine kambrisse, kus põrandapind oli alla 3 m2 kinnipeetava kohta, oli vastuolus inimväärikust alandava kohtlemise keeluga ja õigusvastane. Vastustaja on seisukohal, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi ja jätnud sisuliselt hindamata asjas olulise tähtsusega seisukohad. Tartu Ringkonnakohus võttis 29.04.2015. a määrusega vastustaja apellatsioonkaebuse menetlusse.

6. 13.01.2016. a määruses asus Tartu Ringkonnakohus seisukohale, et käesolevas asjas on kaebus esitatud halduskohtule hilinenult, ning kohustas kaebajat esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 22.01.2016.

7. Kaebajale on Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2016. a määrus saadetud registrijärgsel aadressil ning 18.01.2016 on määruse samal aadressil vastu võtnud kaebaja ema. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega muid seisukohti esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.03.2015. a otsus tuleb tühistada, olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust, ja asja menetlus lõpetada.

9. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-13, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on kaebaja esitatud hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

11. Tallinna Vangla on registreerinud kaebaja kahju hüvitamise taotluse 16.04.2014. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale kahekuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Seega oli vanglal kohustus lahendada kaebaja kahju hüvitamise taotlus hiljemalt 16.06.2014. VangS § 11 lg-s 8 toodud kohustusliku kohtueelse menetluse korral kehtib halduskohtusse pöördumisele RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Sellest tulenevalt peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Järelikult tuli kaebajal RVastS § 18 lg 2 kohaselt pöörduda kohtu poole hiljemalt 16.07.2014. Kaebaja esitas aga kaebuse halduskohtule alles 30.10.2014, seega üle kolme kuu hiljem.

12. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis kaebajale 13.01.2016. a määrusega võimaluse käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Nimetatud määruse on 18.01.2016 kaebaja registrijärgsel aadressil vastu võtnud kaebaja ema. Vastava aadressi kui tema elukoha õigsust on kaebaja kohtule omakäeliselt ka kinnitanud (tl 26). Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 72 lg-le 4 kohaldatakse kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306-315, ja 319–327. Tulenevalt TsMS § 322 lg-st 1 loetakse juhul, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab 13.01.2016. a määruse lugeda kaebajale kätte toimetatuks 18.01.2016. Kohtu hinnangul ei olnud kaebajale jäänud aeg kohtule taotluse ja muude seisukohtade esitamiseks alates 18.01.2016 (esmaspäev) kuni tähtaja viimase päevani 22.01.2016 (reede), ka ebamõistlikult lühike. Vaatamata eeltoodule ei ole kaebaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik kaebetähtaja ennistamise osas seisukohta võtta.

13. Kuna kaebaja on esitanud kaebuse halduskohtule tähtaega ületades ja halduskohus on võtnud kaebuse ebaõigesti menetlusse, siis on halduskohus teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega kaebetähtaja ületamise korral menetluse vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust ning kohtule ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks, tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

14. HKMS § 104 lg 5 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-de 2 või 4 alusel. Kaebaja eest on kaebuse esitamisel halduskohtule tasunud riigilõivu 40 eurot U.V. (tl 20). Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumise kohustusest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Seega tuleb tagastada haldusasjas tasutud riigilõiv summas 40 eurot U.V. tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX .

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits