2-15-15635/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Indrek Soots ja Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 9.02.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-15635 Tsiviilasi HR avaldus Metalmark OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.01.2016 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HR määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (määruskaebuse esitaja): HR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik: Metalmark OÜ (kustutatud 10.10.2011, registrikood 11228887) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.01.2016 (määruses ekslikult märgitud 18.01.2015) määrus ja saata asi tagasi maakohtule menetluse algatamise otsustamiseks HR avalduse alusel Metalmark OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja avaldaja taotlus

1. HR esitas 20.10.2015 Harju Maakohtule avalduse Metalmark OÜ (kustutatud) likvideerimise läbiviimiseks ja enda likvideerijaks määramiseks. Avalduse kohaselt on käesolevaks ajaks ilmnenud, et ettevõttel on vara – arveldusarved pangas, mis olid arestitud algatatud kriminaalasja nr X-XX-XXXX raames ning mis on käesolevaks ajaks kohtumäärusega vabastatud. Ettevõtte majandustegevust juhtis kuni kustutamiseni HR, kes kinnitab, et ta on nõus olema ettevõtte likvideerija.

2. Avaldaja ei osanud täpsustada, milline rahasumma on arestitud kontodel, sest osaühing on registrist kustutatud ning puuduvad isikud, kellel on õigus seda informatsiooni saada (juhatuse liige, likvideerija). Pank kolmandatele isikutele (sh hetkel ka HR-le) informatsiooni ei väljasta. Avaldajale teadaolevad võlausaldajad on HR palganõue (riigi vastu esitatud kahjunõue) summas 134 215,20 eurot, HR väljastatud laen summas 20

000 (põhivõlg) eurot ja MT väljastatud laen summas 15 000 (põhivõlg) eurot. Äriühing on registrist kustutatud äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu.

Esimese astme kohtu määrus

3. 18.01.2016 (ekslikult märgitud 18.01.2015) määrusega keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest.

4. Maakohus põhjendas, et likvideerimismenetluse algatamine koos likvideerija määramisega on hagita asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 kohaselt. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. ÄS § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

5. Maakohus tuvastas Kohtute infosüsteemist, et Harju Maakohus on tsiviilasjas 2-15-6429 jätnud avaldaja HR 28.04.2015 avalduse Metalmark OÜ (kustutatud) avalduse likvideerimise algatamiseks ja likvideerija määramiseks rahuldamata. Kohtulahend on jõustunud 01.08.2015. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avalduse esitamise aluseks oli samuti asjaolu, et kriminaalasja nr X-XX-XXXX raames vabastati arestitud arvelduskontod pangas. Avaldus jäeti rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole avaldaja võimeline likvideerija ülesandeid vajalikul tasemel täitma, mistõttu võttis kohus

3 pankrotihalduri pakkumise ja kohustas avaldajat tasuma likvideerimise kulude katteks ettemaksu odavama pakkumise alusel, kuid avaldaja jättis kohtu määratud tähtajaks ettemaksu tasumata.

6. Maakohus asus eeltoodust tulenevalt seisukohale, et on olemas Eesti kohtu 01.08.2015 jõustunud menetluse lõpetamise määrus (avaldus on jäetud rahuldamata), mis on tehtud sama avaldaja avalduse lahendamisel sama eseme kohta samal alusel.

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 4 kohaselt võivad likvideerijad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Ka ÄS § 209 lg 3 kohaselt võivad likvideerijad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Likvideerimise käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded ja ülejäänud vara jagatakse osanike vahel. Kohus leidis, et avaldaja pole ka huvitatud isik, kes saaks taotleda Metalmark OÜ (kustutatud) likvideerimist. Avaldaja oli küll kuni kustutamiseni puudutatud isiku juhatuse liige, kuid osanikuks oli Veermägede ees OÜ (registrikood 10978528), mis on samuti kustutatud äriregistrist 13.10.2011. Seega ei ole likvideerimismenetluse läbiviimisel avaldaja poolt väidetava vara jagamine võimalik. Asjaolu, et avaldaja oli äriühingu juhatuse liige, ei muuda teda huvitatud isikuks ÄS § 218 mõttes. Huvitatud isikuks võib olla eelkõige Metalmark OÜ (kustutatud) endine osanik, sest pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist, saab just tema allesjäänud vara omanikuks (ÄS § 216 lg 1).

8. Maakohtu hinnangul ei olnud ka veenev avaldaja põhistus täiendava likvideerimise vajalikkuse kohta. Avaldaja on märkinud, et äriühingu arvelduskontod olid kriminaalasja X-XX-XXXX raames arestitud ja need vabastati, kuid avaldaja ei ole täpsustanud, kas ja kui palju võiks arestitud kontol raha olla (kontode arestimisest vabastamise seisuga).

Pangakonto olemasolu iseenesest ei tähenda veel, et pangakontol ka raha oli ja et täiendav likvideerimine on seetõttu vajalik.

9. Kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel, sest on olemas jõustunud kohtumäärus samas asjas ning avaldaja pole huvitatud isik ÄS § 218 lg 2 mõttes, mistõttu pole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud huvi ega õiguse kaitseks.

Määruskaebus

10. 04.12.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uus otsus ning määrata Metalmark OÜ likvideerijaks HT ilma likvideerija tasuta. Avaldaja on seisukohal, et maakohus on meelevaldselt tõlgendanud kohaldatud tsiviilkohtumenetluse õigusnorme ning need on aluseks maakohtu määruse muutmiseks.

11. Avaldaja leiab, et ekslik on kohtu seisukoht, et asjas on jõustunud kohtuotsus ning seetõttu ei saa maakohus asja lahendada. Tsiviilasjas nr 2-15-6429 Harju Maakohtu määruse jõustumine ei tee võimatuks likvideerija määramise avalduste esitamist kohtusse. Nimetatud kohtuasja menetlemine oli juba algusest saadik vale ning HR ei pidanud vajalikuks selle vaidlustamist, sest kavatses esitada hiljem vastavasisulise uue avalduse.

12. Tsiviilasja nr 2-15-6429 likvideerija määramise üle otsustamine oli umbisikuline st ei olnud võimalik vaidlustada isiku sobivust likvideerijaks ning määratletud olid vaid tingimused, mis aga läheb vastuollu likvideerija määramise menetlusega. Määrata tuleb isik ja tema töö tasustamise alused.

13. Maakohus on vaidlustatud määruses meelevaldselt iseloomustanud HR tegevust Metalmark OÜ-s. Kohus ei ole tuginenud tõenditele, vaid on andnud oma subjektiivse hinnangu. Avaldaja on asutanud Eestis sadu ettevõtteid ning temalt pole ära võetud õigust tegutseda ettevõtjana.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.01.2016 määrus tuleb vastavalt TsMS § 667 lg-le 2, § 657 lg p-le 3 ja §-le 659 tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule tagasi maakohtule menetluse algatamise otsustamiseks HR avalduse alusel Metalmark OÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti jätnud avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel. HR määruskaebus tuleb rahuldada.

16. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on maakohus põhjendanud, et Harju Maakohtu 10.07.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-6429 on kohus juba lahendanud avaldaja samasisulise avalduse. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. Erinevalt tsiviilasjast nr 2-15-6429 on avaldaja esitanud käesolevas tsiviilasjas avalduse võlausaldajana, kellel on Metalmark OÜ (kustutatud) vastu väidetavalt palganõue summas 134 215,20 eurot ja laenuvõlgnevus 20 000 eurot. Lisaks on avaldaja märkinud ka MT väidetava nõude kustutatud äriühingu vastu. Seega ei ole avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud samad, mis tsiviilasjas nr 2-15-6429.

17. Kolleegium ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud kohtu kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel (vt nt RKTKm 3-2-1-151-14 p 13). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus täitnud kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustust, samuti on ebaõiged maakohtu põhjendused TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel.

18. Asjaoludele ei vasta maakohtu väide, et avaldaja ei ole huvitatud isik, kes saaks taotleda Metalmark OÜ (kustutatud) likvideerimist. ÄS § 218 lg 3 sätestab üheselt võlausaldaja õiguse nõuda ettevõtte likvideerimist pärast ettevõtte kustutamist äriregistrist. Arvestades avalduses toodud asjaolusid, sh Metalmark OÜ (kustutatud) väidetava võlgnevuse olemasolu HR ees, saab avaldajat pidada huvitatud isikuks ettevõtte täiendava likvideerimise läbiviimisel ja seega saab jaatada tema õigust esitada avaldus käesolevas tsiviilasjas. Järelikult ei saa HR esitatud avaldust pidada TsMS § 371 lg 2 p

2 mõttes õiguslikult lubamatuks, mis annaks alust avalduse menetlemisest keeldumiseks.

19. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse täies ulatuses. Kolleegium märgib, et kuna maakohus ei ole otsustanud menetluse algatamist HR avalduse alusel, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik lahendada avaldust sisuliselt.

20. Kolleegium märgib, et maakohus on TsMS § 173 lg 1 ja 2 rikkudes jätnud määruses märkimata menetluskulude jaotuse. Määruse tühistamise ja asja menetluse jätkumise tõttu maakohtus tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3, 174 lg 1).

Ulvi Loonurm

Indrek Soots

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/