3-15-956/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-956

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-956 Haldusasi A.J.i kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (kinnipidamistingimused, s.h ebapiisav põrandapind) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Lugeda A.J.i 14.04.2015 esitatud kaebus mittetähtaegseks.

2. Jätta kaebetähtaeg ennistamata ja lõpetada haldusasja nr 3-15-956 menetlus.

3. Pärast määruse jõustumist tagastada A.J.ile käesolevas asjas tasutud riigilõiv (65 eurot).

4. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.04.2015 esitas A.J. kaebuse Tallinna Vangla vastu. Kaebuse kohaselt olid Tallinna Vangla kinnipidamistingimused ajavahemikul 16.12.2011 kuni 04.12.2013 inimväärikust alandavad. Mittevaralise kahju hüvitisena nõuab A.J. 5752 eurot. Koos kaebusega esitas A.J. ka menetlusabi taotluse.

2. 29.04.2015 määrusega jättis Tallinna Halduskohus A.J.i kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta ning andis riigilõivu tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks ning kaebuse täpsustamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest. Kaebaja sai määruse kätte 06.05.2015 ning esitas tähtaegselt (22.05.2015) kaebuse täpsustuse ning täidetud menetlusabi taotluse blanketi.

3-15-956

3. 26.08.2015 esitas Tallinna Vangla halduskohtule (vastusena kohtu 17.08.2015 nõudele) kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte.

4. 27.08.2015 määrusega rahuldas Tallinna Halduskohus A.J.i menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest 107,56 euro ulatuses. 65 euro suuruse riigilõivu osas jättis kohus menetlusabi taotluse rahuldamata. Sellest tulenevalt jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja.

5. 03.09.2015 saabus kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus (tl 44).

6. 29.09.2015 Tallinna Vanglale esitatud kohtunõudega palus kohus täpsustada, millal toimetati kaebajale kätte Tallinna Vangla 09.03.2015 kiri nr 5-18/14/34627-2 („Vastus kahju hüvitamise taotlusele“) ning mis kuupäeval andis A.J. vanglateenistuse ametnikule üle Tallinna Halduskohtule adresseeritud kirja (suletud ümbrikus), mis saadeti Tallinna Vanglast välja 12.04.2015. Tallinna Vangla vastas 06.10.2015.

7. Tulenevalt sellest, et vangla ei vastanud kõikidele kohtu poolt esitatud küsimustele, esitas Tallinna Halduskohus 03.11.2015 uue kohtunõude, millele vangla 09.11.2015 vastas. Tallinna Vangla täpsustas, et 09.03.2015 kirja sai kaebaja kätte 16.03.2015.

8. 09.11.2015 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla, kellel tuli 40 päeva jooksul kaebusele kirjalikult vastata.

9. 21.12.2015 esitas Tallinna Vangla vastuse kaebusele. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning esitatud tähtaega rikkudes. Tallinna Vangla hinnangul on kaebus valesti menetlusse võetud ning kaebetähtaja rikkumise tõttu tuleks menetlus lõpetada.

10. 27.01.2016 esitas Tallinna Halduskohus kaebajale kohtunõude ning andis talle võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotlus.

11. 04.02.2016 esitas kaebaja tähtaja ennistamise taotluse, milles põhjendab kaebuse esitamisega hilinemist järgmiselt. Väidetavalt esitas ta 10.03.2015 kontaktisikule taotluse õigusaktidega tutvumiseks, kuid sel hetkel talle arvutikasutamist ei võimaldatud ning ka paberkandjal õigusakt oli ühe teise kinnipeetava käes. 13.03.2015 avaldas ta veelkord soovi arvutit kasutada, kuid ka siis lubati seda alles järgmisel nädalal. 17.03.2015 alustas ta töötamist väljaspool vanglat (igal nädalal esmaspäevast reedeni lahkus ta vanglast kell 8.10 ning saabus tagasi alles 19.15). Õhtul vanglasse saabudes tal arvutit kasutada ei võimaldatud. Nädalavahetustel ei saanud ta väidetavalt arvutit kasutada põhjusel, et vabu aegu ei olnud. Tähtaja ennistamise taotluses märgib kaebaja, et 08.04. või 09.04.2015 tõi kontaktisik talle paberkandjal riigivastutuse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku. Pärast mõnepäevast õigusaktidega tutvumist saatis ta 13.04.2015 kaebuse kohtusse.

KOHTU SEISUKOHT

12. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks.

13. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt

3-15-956

lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt

30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest.

14. Käesoleval juhul registreeriti A.J.i Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus 15.12.2014, mistõttu pidi vangla selle kahe kuu jooksul lahendama. Arvestades eeltoodut pidanuks kaebaja esitama halduskohtule kaebuse hiljemalt 15.03.2015. A.J. on hüvitamiskaebusega kohtu poole pöördunud alles 12.04.2015 (sel kuupäeva andis ta vanglateenistuse ametnikule üle halduskohtule adresseeritud kaebuse, kirjavahetuse kaart, tl 48). Seega on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebetähtaja rikkumist on ka kaebaja ise oma 04.02.2016 esitatud taotluses möönnud.

15. Kaebetähtaja ennistamise taotluses on kaebaja toonud põhjuseks asjaolu, et tal ei olnud võimalik õigusaktidega tutvuda ning väitnud, et sai alles 13.04.2015 kaebuse kohtusse saata.

16. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Ka on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise korda, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Halduskohtu hinnangul ei nähtu kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitatust, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kaebajal oli pärast kahju hüvitamise taotluse esitamist ligi kolme kuu jooksul võimalik oma õiguste kaitsmiseks vajalikud asjaolud (s.h kohtusse pöördumise tähtajad) välja selgitada. Hakates sedavõrd hilja ehk alles 10.03.2015 (s.t ligi kolm kuud pärast kahju hüvitamise taotluse esitamist) õigusaktidega tutvuma, ei olnud kaebaja piisavalt hoolikas ega näidanud oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Ka peab kohus usutavaks, et kaebuse esitamise tähtaegade kohta saanuks ta vajadusel infot ka kontaktisiku(te) käest ning selleks ei ole vaja ilmtingimata iseseisvalt õigusaktidega tutvuda. Käesoleval juhul ei oma määravat tähtsust ka asjaolu, kas kaebajal võimaldati pärast 15.03.2015 õigusaktidega tutvuda või mitte, kuna selleks ajaks oli kaebuse esitamise tähtaeg juba ületatud. Siiski märgib kohus, et tõele ei saa vastata kaebaja väide justkui oleks ta kaebuse alles 13.04.2015 kohtusse saatnud. Kaebaja ise on kaebuse koostamise kuupäevaks märkinud 08.04.2015 ning vastustaja esitatud tõendist (kirjavahetuse leht, tl 48) nähtub, et kaebus on vanglateenistuse ametnikule üle antud 12.04.2015. Eeltoodust arvestades on halduskohus seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, tuleb A.J.i kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.

17. Seega on halduskohus kaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kaebuse esitamise tähtaega ei ennistata, lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse.

18. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Käesoleval juhul on kohus 27.08.2015 määrusega

3-15-956

rahuldanud kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastanud ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel 107,65 euro ulatuses ning kohustanud teda tasuma 65 euro suurust riigilõivu. Riigilõivu 65.00 eurot tasus selles asjas T. S. (maksekorraldus nr 415) 03.09.15 (tlk 44). Kuivõrd halduskohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel, kuulub asjas tasutud riigilõiv (65 eurot) A.J.ile tagastamisele.

Karin Kalmiste kohtunik