2-15-121974/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-121974

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

9. veebruar 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Veronika Talve vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

1299 eurot 34 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20,

Tallinn 10150), lepinguline esindaja Kadri Timuska (e-

post: jurist@julianus.ee)

kostja: Veronika Talv (isikukood XXX, elukoht XXXX)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Veronika Talve vastu

Tele2 Eesti AS-iga 05.04.2014 sõlmitud liitumislepingu nr 30108168 alusel võla

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Veronika Talvelt OÜ Aktiva Finants kasuks:

2.1. põhivõlg 514,48 eurot ja viivis 14.10.2015 seisuga 277,82 eurot, kokku 792,3 eurot;

2.2. viivis perioodi 15.10.2015 kuni 09.02.2016 eest 90,29 eurot;

2.3. viivis 0,15% päevas põhivõlalt alates 10.02.2016 kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte

enam kui 146,37 eurot.

3. Jätta välja mõistmata Veronika Talvelt OÜ Aktiva Finants kasuks ühe arve edastamise

tasu 0,58 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulu 134,61 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 79% kostja kanda ja

21% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Veronika Talvelt menetluskulu 217,25 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.

8. Veronika Talvel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud,

võib

kohus

hageja

nõusolekul

hagi

tagaseljaotsusega

rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 14.01.2016 (lk

62). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

15. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja Veronika Talv (kostja) 05.04.2014

liitumislepingu nr 30108168. Kostjal oli 24-kuuline teenuse kasutamise kohustus ja

kohustus tasuda osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest. Tele2 Eesti AS ütles

kostjaga sõlmitud lepingu 28.07.2014 ühepoolselt üles kostja võlgnevuse tõttu. Tele2

Eesti AS loovutas 28.05.2015 oma nõude OÜ-le Aktiva Finants (hageja). Hageja palub

kostjalt välja mõista võlgnevuse telekommunikatsiooniteenuste eest summas 161,58

eurot, tasu arvete edastamise eest 3,48 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulu 134,61

eurot ja leppetrahvi 350 eurot, kokku 649,67 eurot (põhivõlg). Hageja märkis, et

leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks kostjale antud seadme maksumust, mille eest

kostja on jätnud tasumata. Samuti palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud

viivised summas 350,82 eurot ja jooksva viivise 0,15% põhinõudelt alates 15.10.2015

kuni põhinõude täitmiseni, mille tasumist hageja nõuab kuni 298,85 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja mõista välja väljamõistetavatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel

05.04.2014 sõlmitud liitumislepingut lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste

kasutamise tingimuste, arveldusteenuste hinnakirja ning Chilli paketi tingimuste näol

tegemist tüüptingimustega.

17. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (lepingu sõlmimise ehk 05.04.2014 ajal

kehtinud redaktsiooni kohaselt) nägi ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

18. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 649,67 eurot, mis ei

sisalda viivist. Põhivõlgnevus koosneb telekommunikatsiooniteenuse võlgnevusest

161,58 eurot, arvete edastamise tasust 3,48 eurot, tahvelarvuti maksumust 350 eurot

(arvel nr 43407002 märgitud leppetrahv) ja võlgnevuse sissenõudmise kulust

134,61 eurot (arvel nr 43634421 märgitud võlgnevuse sissenõudmine). Kohus leiab, et

Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus arveldusteenuste

hinnakirjaga, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud (mille suurus on

hinnakirja järgi 22% + km), mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega,

sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS-i esindajana

tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest sellise võlgnevuse sissenõudmise kulu

määraga on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste

tasakaalust. Kohus on seiskohal, et võlgnevuse sissenõudmise kulu 134,61 eurot on

tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine.

19. Kohus leiab, et hageja arvete edastamise tasunõue ei ole täies ulatuses põhjendatud ja

see tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Hagiavaldusest nähtub, et ühe arve edastamise tasu

suurus on 0,58 eurot (3,48 eurot / 6 arvet). Hagiavalduses märgitu järgi on 01.10.2014

saadetud arve nr 43921976 summa 0,58 eurot, st teenustasu 0 eurose arve eest. Hageja

ei ole selgitanud, miks oli pärast lepingu lõppemist arve nr 43921976 saatmine vajalik.

Seega peab kohus põhjendatuks hageja arvete edastamise tasu nõuet summas 2,9 (0,58

eurot x 5 arvet) eurot.

20. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele

514,48 eurot (649,67-134,61 - 0,58= 514,48).

21. Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis (hageja on arvestanud

viivist summalt 649,67 eurot alates 19.10.2014 kuni 14.10.2015) ning põhjendatud on

kostjalt hageja kasuks välja mõista 14.10.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

277,82 eurot (514,48 eurot × 360 päeva × 0,15%). Arvestades hagiavalduses märgitut,

et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt

hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 514,48 eurot

alates 15.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 236,66 eurot.

22. Arvestades seda, et kohus arvutab kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga välja

väljamõistetava viivise suuruse, tuleb perioodi 15.10.2015 kuni 09.02.2016 eest mõista

välja viivis summas 90,29 eurot (514,48 eurot × 117 päeva × 0,15%). Seega ei või alates

10.02.2016 põhivõlalt arvestatava jooksva viivise suurus olla suurem kui 146,37 eurot.

23. Eeltoodut arvestades kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt.

24. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 79% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud

79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab

kohus kostja kanda.

25. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest riigilõiv on

200 eurot ja lepingulise esindaja kulu mõistlikus ja põhjendatud ulatuses 75 eurot. Kohus,

rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna 217,25

eurot (79% 275 eurost).

26. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise

menetluskulult 217,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik