1-14-10633/54 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-14-10633

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10633 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Indre Krolli elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu INDRE KROLL, isikukood 39108315226, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 12.02.2015 22.07.2017 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta INDRE KROLL elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.12.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Indre Krolli id elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Indre Kroll kannab karistust Viru Maakohtu 19.12.2014 ta kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on

süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja

6 kuud vangistust. Indre karistuseks mõisteti Kroll tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti

8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks

8 kuud mõisteti

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.10.2014 ja 17.-

2

18.10.2014, s.o neli päeva karistusaja hulka. Indre Krollil jäi kanda 7 kuud ja 26 päeva

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 11.09.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 10 kuud ja 6 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 2 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Indre Krollilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Indre Krolli karistuse

kandmise aja alguseks loeti vanglasse saabumise aeg. Indre Kroll kannab nimetatud karistust alates 12.02.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas kannab ta karistust esimest

korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse ning joobes juhtimise eest, vargus on toime

pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eelnevalt on isikut kriminaalkorras karistatud

varguse ning joobes juhtimise eest, alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele ning suguühte või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest lapseealisega. Kuritegude laad on

sarnane varasema käitumisega – varavastased kuriteod ja mootorsõiduki joobes juhtimine.

Kuritegude soodusteguriks on alkohol. Vangistuses osales isik sotsiaalprogrammis

Eluviisitreening, alates 01.09.2015 töötas majandustöödel koristajana ning alates 13.10.2015 osaleb majandustöödel kaupluse abitöölisena.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust.

Vangistuse jooksul kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Kinnipeetava sõnul elas ta enne vangistust üüritud korteris aadressil

xxxx koos oma onu G K (kriminaalse taustaga), onu abikaasa ja nende lastega. Vabanemise korral soovis isik elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 1- vanaema A K. Korteri toalise üürikorteriga, kus elab isiku

omanik V A ei andnud om kohaldamise kohta antud apoolset nõusolekut elektroonilise valve

aadressile, millest tingituna ei ole

võimalik antud aadressile elektroonilise valvega vabaneda.

19.11.2015 on kinnipeetav esitanud taotluse elukoha muutmiseks ennetähtaegsel vabanemisel,

mille kohaselt soovib ta elama asuda aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametniku vastusest nähtub, et tegemist on 1-toalise korteriga, mis kuulub Indre Krolli vanaemale A K. Korteris elab

kinnipeetava ema M K. Korteris on elamistingimused kesised, puudub pesemisvõimalus.

Elementaarsed tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas, samas korteri üldine

olukord pigem ei soosi elektroonilise seadme paigaldamist. 25.11.2015 on vesteldud xxxx sotsiaalosakonna juhataja E K, kes samuti ei toeta Indre Krolli elama asumist oma ema juurde

seoses ema tervisliku seisundiga. Kinnipeetava ema M K on andnud nõusoleku elektroonilise

valve kohaldamiseks antud aadressil. Isikul on keskeriharidus autotehniku erialal, mille ta

omandas xxxx. Isiku sõnul töötas ta mitteametlikult ehitustöödel xxxx. Ametlikult pole ta

töötanud. Töökogemus ei ole pikaajaline, kuna isik on noor. Sissetulekuks oli töötasu

, samuti toetasid rahaliselt ema ja vend. Isikut on mitu korda karistatud varavastaste kuritegude eest, ka väärteokorras tööle asuda OÜ pisivarguste eest. Vabanemise korral soovib isik -s xxxx.

Kinnipeetava K, vend R K ja vanaema A K. Suhted lähivõrgustikku kuuluvad ema M lähedastega suhtlemine vähene. Vend elab ja töötab on head ja toetavad. Isa T K on

xxxx. Isikul on vabaduses tuttavaid, Isikut on korduvalt karistatud kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. mootorsõiduki juhti õltlaseks mise eest joobeseisundis. Alkoholis isik end ei pea, kuid kinnitab, et tarvita diagnoositud ei ole. Isik on pannud katseajal toime uue kuriteo. s alkoholi tihti. Sõltuvust

Kinnipeetav o p , kui see puudutab tema enda rikkumisi n ühiskonnareeglite osas ime õigus

(suguühe alaealisega, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Ta ei mõelnud, et selline

käitumine ei ole üh

iskonna poolt aktsepteeritav. Isik tunnistab muutuste vajalikkust ja on valmis

3

osalema rehabilitatsiooniprogrammides. Isik on impulsiivse loomuga, tegutseb tagajärgedega arvestamata adust hetketuju ajel. Kinnipeetav otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu, või rikub se

mitte pikaajalisi lahendusi. Isiku tulevikuplaanid on seotud töötamisega, perekonna loomisega.

Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 66%,

seksuaal- -62%. ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 41

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutas et alkoholi kuritarvitamine. Isik käitus mõtlematu

lt ja impulsiivselt. Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas katseajal uute süütegude sooritamist. Juhul, kui kohus leiab,

et Indre Kroll peaks vabanema ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata elektroonilis ähtajaks kolm kuud. e valve t

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku, tulenevalt ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, määrata Indre Krollile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja

lõpuni, s.o kuni 22.07.2017 ku määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,2 . Samuti teeb ta ettepane 1,4,8 sätestatud kohustused.

Indre Kroll kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda

elektroonilise valve kohaldamisega. Emal on probleeme närvidega, ta võtab iga päev rohtusid nin

- xxxx hakkab ta tegema metsag tal on raske üksi olla. OÜ s ja võsalõikust, ta on ka varem seda tööd teinud. Eelnevalt töötas ta samuti seal firmas, kuid mitteametlikult. Ametlikult ei ole ta kuskil töötanud. Ta tunnistab oma süüd ja on aru saanud vigadest, mis ta on teinud. Kinnipeetav soovib ennast muuta ja normaalselt elama hakata.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et Indre Krolli tingimisi enne ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest

vabastamise Prok Viru Vangla poolt 10.11.2015 küsimuse läbivaatamisest. urör nõustub

koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla I.

Krolli egset vangistusest vabastamist. ennetähta

I. Krolli isikut ja varasemat elukäiku

iseloomustab see, et teda on kolmel korral karistatud. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusele

määratud mh seoses Pärnu Maakohtu 11.09.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse

üldkasuliku tööga asendamisega. Seega uute kuritegude toimepanemine ei olnud juhuslik ja

varasemalt kohaldatud tingimuslikud karistused ei ole tema suhtes mingit positiivset

eripreventiivset toimet omanud. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja

tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel ja /või üldkasuliku töö tegemise tähtajal uue

tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei

võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt

tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel

juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel

juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga isikuga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal

võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla hinnangul on süüdimõistetu poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 66%. Seksuaal ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise -

5 aasta jooksul on 41-62%, mis ei ole madal risk. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme

alkoholi kuritarvitamisega (isik on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest

4 joobeseisundis), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega on I. Krolli puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. I. Kroll kannab liitkaristust mh KarS § 424 järgi ettenähtud liikluskuriteo eest. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub joobes

juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse

üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge

signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda

eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Käesoleval ajal ei kaalu süüdimõistetu

edaspidised võimalused vabaduses üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust tema

ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse

vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. I. Kroll il

distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine

iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidam Prokurör peab vajalikuks märkida, et isasutuses.

karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust tingimisi ennetähtaegset ei toeta prokuratuur Indre Krolli vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt

esitatud Indre Kroll ei kuulu elektroonilise valve materjalidega, leiab, et süüdimõistetu

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Karistust

kannab isik varguse ning käesoleval ajal Viru Maakohtu 19.12.2014 kohtuotsuse kohaselt mootorsõiduki mis on toime pandud Pärnu Maakohtu 11.09.2014 otsusega joobes juhtimise eest,

määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Viru Maakohtu menetluses on käe

soleval ajal pooleli kriminaalasi nr 1-15-

22 lg 3, 199 1787 Indre Krolli süüdistustes KarS § 209 lg 2 p 1,3; 213 lg 1 –

lg 2 p 4,7 järgi. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, ka analoogsete kuritegude

toimepanemise eest, ei ole isikule vajalikku eripreve on ntiivset mõju avaldanud, sest isik jätkanud ja teinud seda ka eelmise kohtuotsusega mõistetud uute kuritegude toimepanemist

karistuse kandmise ajal kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all olles. Isiku käitumist on

mõjutanud alkoholi kuritarvitamine, mis on kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Sellest

tulenevalt puudub kohtul kindlus, et elektroonilise valve kohaldamisega kinnipeetava

käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks sel korral uute kuritegude toim anemise riske maandada. Viru Vangla korduva kuriteo ep on hinnanud uue üldise toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 66% ning seksuaal ja vägivallakuriteo - toimepanemise tõenäosuseks järgmise viie aasta jooksul 41 õrged -62%, mis on kohtu hinnangul k

riskid. Seega on olemas arvestatav tõenäosus, et isik paneb vabaduses toime uued kuriteod.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta

Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetava vabanemisjärgses elukohas on küll

olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks, kuid samas korteri üldine seisukord

pigem ei soosi seda ning seoses ema tervisliku seisundiga ei toeta ka xxxx sotsiaalosakonna

juhataja kinnipeetava elama asumist oma ema juurde. Kohus peab vajalikuks märkida, et

karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

5 selgelt erandiks. Kohus leiab, et Indre Krolli puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused

vangistuse jooksul. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning töötab

majandustöödel. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS §

76 lg-

s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus

lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik